Vajaduste pealt on raske kokku hoida, kuid vahel kiputakse soove kategoriseerima vajadusteks

Kui ümbruskond on valmis toetama puuetega inimesi ja looma neile sobivaid töö- ja elutingimusi, suureneb puuetega inimeste tegutsemisvabadus tunduvalt. Seepärast vajataksegi võõrast, kes käivitaks muutuse ja paranemise. KAUGTÖÖ EELDAB VÕRDSET KOHTLEMIST Euroopa ametiühingute ja tööandjate vahelistel läbirääkimistel kaugtöö üle on korduvalt toonitatud, et töötaja staatus ei tohi kaugtööd tehes muutuda, sest tegemist ei ole töö sisulise muutumisega, muutub vaid töökorraldus. Seepärast vajab ka ümbruskond tuge. Liitumisvajadus on osa inimesest. Tugiisikutele lisaks on vaja ka "sõpru", kes toetaksid pikaajalist haigust põdevaid inimesi mitte ainult kriisi ajal, vaid ka hiljem. Tugiisik ei või teha otsuseid teise eest, tema ülesanne on luua õhkkond, kus teisel on kergem teha ise oma otsuseid. Kõike teavet ei suudeta pakkuda lühikese põhikursuse jooksul. Esitatud töömall on vaid põhimall. Lisaks tuleb mängu ka erisoodustuste temaatika. Samuti tuleb kokku leppida, mil viisil liigub sõnum kontaktisikult tugiisikule ja tugiisikult edasi ning kuidas tegevus lõpeb. Endine maailmapilt ei sobi enam. Tugiisik võib olla ühenduses tema perega ja käia tema kodus koos puudega inimesega/haigega või ka üksi, kuid puudega inimene/haige peab kogu aega teadma, mida tehakse. Seega töötavad distantsilt pidevalt või aeg-ajalt pooled Euroopa Liidu riikide töötajad. Töö käigus olen mõtisklenud paari asja üle, millele peaks ehk rohkem tähelepanu pöörama: haigla personal kasutab tugiisikuid liialt ametlikult ja konservatiivselt, oodatakse liiga kaua, enne kui pakutakse haigele tugiisiku abi. Peljati suurenevaid infotehnoloogiakulusid ning tehnoloogiliste süsteemide ja protsesside turvalisuse kontrolli puudumist. Soomes on sotsiaalhoolekanne ja organisatoorne töö kulgenud oma loomulikku arengurada, mida ei saa kahjuks öelda meie kohta. "Tugiisiku õpik" on meie teel abistaja ja suunanäitaja. On võimalik, et tööprotsess saab alguse puudega inimese/haige enese või tema perekonna initsiatiivist. Nõnda juhitakse nii masinaid kui ka firmasid. See justkui viiks meilt kõik, mille me oleme valmis saanud. Seda võib märgata tema ise või tema pere või teised lähedased. Ta võib muutuda ükskõikseks ja passiivseks. See, mis oli enne, kaob, samas aga puudub selge pilt sellest, mis on tulemas. Seepärast peab täpsemalt selgitama, millised on pikaajalist haigust põdevate inimeste elus need situatsioonid, mil tugiisiku kohalolek on vajalik. Üksikasjade erinevus sõltub konkreetsest olukorrast. Nutikaid lahendusi töökorralduseks on teisigi, tuleb vaid loominguliselt enda ja oma firma tegelikud töövajadused üle vaadata. Nüüdseks on võimult kõrvale mängitud kõik need, kes iseseisvuse saavutamisele kaasa aitasid. Tegevuses välditakse bürokraatiat, aga mängureeglites lepitakse siiski kokku. Lisaks sellele unustavad tänapäevainimesed oma kiires elutempos tuttava või sõbra tihti üksi. Mõtle järele, kuidas on lood sinuga. Puudega inimese/haige hinges pöörlevad mitmesugused tunded: kartus, ootus, uudishimu. Vabatahtlikkus ja selle aste tundub muutuvat probleemiks. Ta peakski erinevaid probleemsituatsioone lahendades aktiivselt kasutama spetsialistide abi ja teavet. Hiljem viidi ta üle teise rehabilitatsioonikeskusesse". Eraldi tähelepanu vajab ka see, et kontoris töötajad ei tajuks end halvemates tingimustes võrreldes kaugtöötajatega. Selgitatakse ka, mis on tema ametieetika ja milline on tema eetiline vastutus abistatava ees. Toimiv kommunikatsioon on kõigile õpitav - see on avatud taktitundeline kuulamine ja vastamine. Ei ole olemas sobiva tugiisiku definitsiooni. Alustades tugiisikutegevust ja ka selle käigus on vaja selgitada, kas vajatakse tugiisikut või sõpra või mõlemaid. Lisaks sellele tuleb teada, millistel juhtudel on oluline just puudega inimese/haige tegutsemine abistajana ja millal võib toetaja/sõbrana tegutseda ka vastava koolituse saanud spetsialist. Kriisisituatsioon üle elatud ja sellega kohanetud, algab invaliidistunul paranemisperiood. See sobiks näiteks saarte inimestele, kes selle asemel et kulutada hulga tunde oma nädalast töö ja kodu vahet reisides, saavad mandril asuvas ettevõttes töötada oma kodusaarelt lahkumata. Suure haigla juhtkond loob harva kogu haigla ühtset kontaktisikuvõrgustikku. Ei tohiks aga olla jäik konkreetsetes olukordades. Invaliidu töömallis keskendutakse eluetapile pärast invaliidistumist. ESMASE INFORMATSIOONI ANDMINE VAJAB ERITI DELIKAATSET LÄHENEMIST. NAD VAJAVAD TUGE JA ARUSAAMIST. Inimene, kel on samasugused kogemused, kes ei ole liialt lähedal ega seotud vormilise bürokraatiaga, võib anda oma elulähedase panuse rehabilitatsiooniprotsessi teostumisele. Kaugtöö eelduseks on kindlasti tööandja ja töötaja vaheline usaldus. Seega paindlik koostöö ja läbirääkimine koduse töökoha vajaduste asjus on oluliseks eelduseks mugava töökoha kujundamisel. Ta teadvustab, mil määral puue organismi ja selle tegutsemisvõimalusi mõjutab ning kuidas olukorda võib parandada. Vähiliidu tugiisikud on kõik üle elanud vähilõikuse. Kui nende ühistöö tulemusena saab alguse hästi edasiarenev taastusprotsess, väheneb vajadus tugiisiku järele. Neid puhkusid, millal pea ja arvutiga töötavale inimesele on töötamine kodus sobivam kui kellast kellani kontoritöö, on rohkem, kui me siinkohal välja tuua jõuame. See kõik on võimalik, kuna inimestel, kes on mingil põhjusel saavutanud otsustamist võimaldava ametikoha, puudub isiklik vastutus.Ma huviga jälgin, kuhu sa oma arutluskäiguga jõuad. Mida varem sellega algust teha, seda rohkem raha jõuab pensionifondi koguneda. On hea, et olen tutvunud veteraniga, kelle poole võin abisaamiseks pöörduda ka hiljem. Nad ei tea, kuidas käituda inimesega, kellest on ühtäkki saanud vigane ja jõuetu sant, kes kannatab valu ja piinu, kes tunneb alaväärsust. Üks vajab teise kogemusi, aga see ei vähenda tema väärtust inimesena. Katsetades ja harjutades leiab invaliidistunu ja haige vähehaaval oma võimaluste piirid. Kannatanu võib olla masendunud, agressiivne ja kibestunud. MILLINE ON TEGELIK VAJADUS TUGIISIKUTEENUSE JÄRELE Hea ühistöö on aluseks toimivale tugiisikutegevusele ja rehabilitatsioonile. Proovitakse näiteks üheskoos väljas liikumist, inimeste seltsis olemist.Nii tugiisik kui ka abisaaja tegutsevad oma jõuvarudest lähtuvalt.Kumbki neist ei suuda rohkem. Inimestevahelises suhtlemises on esmatähtis, et vastastikune kommunikatsioon toimiks. Teiseks peab olema oskus need põhjused lühidalt ja selgelt kirja panna, et sa ise ja teisedki sellest aru saaksid. Ka sel juhul liigub teave kontaktisikute kaudu, sest neil on info võimalike tugiisikute kohta. Tihti on tööandja hirmuks ka tööks vajaliku ja sageli konfidentsiaalse info liikumine koduarvutisse, mille turvalisust tööandja lõpuni ei saa kontrollida. Kui töötajale on korraldatud nõuetekohane töötervishoiu ja -ohutuse juhendamine ja väljaõpe, kuid töötaja ei tegutse vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele, vabastab see tööandja süüst, kui juhtub õnnetus või töö ohustab töötaja elu ja tervist. Kui invaliidistub laps, näib vanematele, et nad on kaotanud oma unelmate teostaja.

10 viga, mida ei tohi kunagi oma eelarves teha -

. Ja ometi teeb loobumine "ruumi" uutele võimalustele. Sellesuunaline tegevus ja vestlused on tingitud ühelt poolt tänapäevainimese üksindusest, teisalt aga tervishoiu- ja sotsiaalteenuste muutumisest liialt tehnilisteks ja bürokraatlikeks. Tasapisi märkavad ka nemad, et elu jätkub ka nüüd, kuigi see on veidike teistsugune, ja et see jätkub täiesti rahuldaval moel. Tugiisik võiks olla ka osakonnatöötajate koolitaja. Need eri osapoolte kommentaarid näitavad, et tugiisikutööd peetakse vajalikuks - vajatakse tõelist toetajat. Veel raskem on sobitada treeningprogrammid ja abivahendid oma ellu. Vähem tähtis pole kokkuhoid transpordikulude pealt ning keskkonnasäästlikkus. Teesklemine suleb partneri. VAIMSETE PUUETEGA ISIKUTE TUGILIITon moodustanud vanemate tugiühinguid, mis tegutsevad kõikjal üle Soome. Tänavu septembris arutati kaugtöövõimalusi Põlvamaal – Kanepi vald on üks katsepiirkond, kus augustis algas koostööprojekt, mille käigus proovitakse kaugtöökeskuste loomise võimalusi eri regioonides. Vähemalt sama oluline on õppida tegema ühistööd avatult ja võrdse partnerina. Sellist teavet ei olnud ma haiglas saanud. Juhtunu tähtsust on raske tajuda.

Omastehooldus, kes tegeleb - kuidas vastu peate.

. Kohvilaud või mõni muu väike tähelepanuavaldus kuuluvad normaalse suhtlemise juurde. Loomulikult võib tööd alustada ka organisatsiooni mittekuuluv inimene haige/puudega inimene, kuid ta võib jääda üksi, ilma toeta.Organisatsioonide ülesanne on ka tugiisikute koolitamine - nii põhi- kui ka lisakoolitus. kui paljud suudavad ühistööga muuta ja aidata puudega inimene ise, tema pere ja spetsialistid. Tootlikkus oli NSV Liidus kolm korda madalam kui arenenud riikides. Vastastikune usaldus on aitamise alus. kriisitöötajaid, kes on inimestele toeks nende elu rasketel hetkedel. Kolmandal külaskäigul viisin ta haigla kohvikusse. On tehtud vabatahtlikku tööd. Kui kõik pooled osalevad selles töös aktiivselt, ei ole selgitusi vaja ei algul ega ka hiljem. Et toetada üksikut inimest, on loodud erinevaid sõbrateenuseorganisatsioone. Kokkuvõttes: tema külaskäik vabastas mind süngetest mõtetest ja ma vaatan nüüd selgema pilguga tulevikku. On vaja selgitada kontaktisiku tähtsust. Sõbrateenus võib kujuneda jätkuks eelnenud tugiisikutegevusele. Ülo Vooglaid sai eelmisel aastal elutööpreemia õpetajana. Puudega inimene kuulub nende tööellu, seal on ta inimene nagu nemad ise. Laen kuni 6000 €ot, laenude konsolideerimine refinantseerimine. Pöördumine iseseisvasse ellu võib kulgeda tasapisi, veidi viivitamisi. Nimetagem seda tugiisikutegevuse prototüübiks. Tugiisiku puhul on vastav vaikimiskohustuse seadus ebatäiuslik. Invaliidu tugiisikutegevus põhinebki just toetusel kriisi ajal. Sellise teadmistepagasiga tasapisi ennast uues olukorras tundma õppides hakkab invaliidistunud inimene looma endale uut identiteeti. Ühendus osakonna ja tolle proua vahel oli tihe. See pole ka ilmtingimata vajalik. Loomulikult kuulub ka asjaosaliste organisatsioonide ülesannete hulka levitada teavet ka nende organisatsioonis tehtava tugiisikutöö kohta. Kogu kollektiivi elu muutub, kui üks selle liikmetest invaliidistub. Käisin tema juures vaid korra. Suur osa on ka firmasisesel suhtluskorraldusel, kus veebikaamera ja veebipõhise suhtlemise abil saab peaaegu ilma rahata ka kontori kohvinurga jutud kodutöötajale kuuldavaks ja nähtavaks teha, iganädalastest töökoosolekutest rääkimata. Juhtkond kiidab vaid heaks osakondade tegevuspõhimõtted. Igaüks võib käituda sobimatult ja solvata teist, ja igaüks meist solvub ka ise. Tugiisikud tunnevad sageli abitust ja kartust, et nad ei saa oma raske ülesandega hakkama ega saavuta lähedust uue kaaslasega. KAINE TALUPOJAMÕISTUS JA ASJATUNDJATE TEADMISED ÜHISTÖÖSSE Tugiisik ei ole ametiisik, kui tema esmane õpitud amet ei ole tõepoolest sotsiaal- või tervishoiualalt. Võib-olla ootab perekond võõra puudega inimese õpetusi ja kogemust. Idee on selles, et need, kellel siiski kodus töötamise tahtmist või võimalust pole, saavad tööl käia selleks loodud keskuses. Samuti peab kaugtöö olema vabatahtlik, tööturu kahe osapoole vaheline kokkulepe. Nii nähtavasti ongi, aga sel juhul on tähtis, et tugiisik ei oleks oma puude vang. Olin siis ajakirja Muumi kirjastaja. Peetakse üheskoos aru küsimuste üle, millele peaks leidma vastuse kas asjatundjate abiga või lähemast ümbrusest ise omal jõul. Teame, et invaliidistumine ei ole kunagi vaid invaliidistunu enda asi. Puuetega inimeste organisatsioonides tugiisikutegevust alles katsetatakse. Objektiivsus ja empaatia nõrgenevad, kui meie isiklikud probleemid saavad meile kõige tähtsamaks. Nad on jäänud ilma perekonna tugisambast, abikaasast, vanemast. Võib-olla tekib vajadus luua uusi ametikohti. Sündmuste käik tugiisikutöös ei järgi alati üht ja sama. Mõlemapoolne eelniformatsioon on hädavajalik. Mõtled kindlasti selle üle, kas sina oled sobiv tugiisikuks. TULEB TEGUTSEDA AEGLASELT JA ETTEVAATLIKULT. NÄGEMISPUUDEGA INIMESEDon välja mõelnud telefoniteenuse. Vajaduste pealt on raske kokku hoida, kuid vahel kiputakse soove kategoriseerima vajadusteks. Tugiisikutöö raamid erinevad üksteisest vastavalt sellele, kas on tegemist suure keskhaigla, väikese tervisekeskuse või taastusraviasutusega. Töövõtulepinguga töötaja kasutab sageli isiklikke töövahendeid, eriti kui ta töötab mitme tööandja heaks. Vajaduste pealt on raske kokku hoida, kuid vahel kiputakse soove kategoriseerima vajadusteks. Nende kõrval muutusid parteifunktsionäärid naeruväärseks. See annab ka elutahte - mõtte, et minagi võin üritada. Haiguste ja puuetega seotud probleemid ning kogemused on pahatihti samad. Lisaks, kui kasutatakse vaid nn kodutööpäevi, ei ole tööandja seisukohalt vaadatuna otstarbekas hakata kõikidele töötajatele ka kodukontorit sisustama. Ja veel: ka puudega inimene on tervik, samamoodi nagu on tervik oma tööd tegev inimene. Tugiisikuna tegutsesid kaks noormeest, kes olid invaliidistunud juba aastaid tagasi.

KOPSUHAIGETE LIIT, kus antakse abi nii äkiliselt haigestunud kui ka pikaajalist haigust põdevatele inimestele, on leidnud sobiva kompromissi individuaal- ja rühmatöö vahel. Järelevalvet on aga tööandjal raske teha, kuna kodus töötamise korral on tööandjal või tema esindajal raske kontrollida tervisekaitse ja töökeskkonna ohutuse nõuete täitmist ning töövahendite nõuetekohast kasutamist, sest tal puudub ligipääs töökeskkonnale. Negatiivsed hinnangud masendavad, eriti rasketel aegadel;- pea meeles, et ka sina oled piiratud, ja siiski päris tavaline hea inimene. Ostan kohvipaki ja saiakesi. Ta teatab mulle, et on valinud uue tee uute sõprade seltsis. Selle noormehe jaoks saabus aeg üritada ise. Invaliidistumine ja tegevusvõime vähenemine sunnivad otsima uut eluviisi. Ka meditsiini- ja sotsiaaltöötajate töö keskpunktis on inimene. Meie järgmisel kohtumisel on ta elamine tipp-topp ja me saame kõik asjad sirgeks räägitud. Nende jaoks on igas vallas olemas kontaktisik, kes on haigete ja ametnike vaheliseks nõuandjaks

Märkused