Vaike laen, kuidas arvestada intressidelt tagasisaadav raha

Uudises avaldatu ei riku Pressinõukogu hinnangul kaebaja eraelu puutumatust. Fotol olnud autonumber küll avalikkust ei huvitanud, kuid tänu fotodele sai eeldatav autoostja infot, mida ilmselt sooviti varjata. Kaebaja ei ole rahul, et tema vastulauset ei avaldatud. jäetud läbi vaatamata, sest leht avaldas paranduse ja vabanduse. Samuti ei ole kaebaja rahul, et ta sõna ei saanud. Kuna artikkel on ajendatud Roy Strideri poolt sotsiaalmeedias kirjutatust, siis tulnuks artiklis sõna anda ka Roy Striderile. Sellele lausele ei ole mingit faktilist kinnitust ei artiklis ega juhtkirjas. Kaebaja leiab, et saade sisaldab valeväiteid ja spekulatsioone, mida faktid ei toeta. Lahendatud: ERRi meediaeetikanõunik tegi lahendi. Esimeses loos saab kaebaja sõna, lisaks on tema joogatundide kohta avaldatud positiivne hinnang. Kaebaja hinnangul on foto artikli kontekstis eksitav, samuti on eksitav pildialkiri. Kaebaja ei pea õigeks nimede avalikustamist ja leiab, et foto, loo pealkiri ja alapealkirjad on eksitavad. Lisaks leiab kaebaja, et antud saatelõiguga rikuti tema eraelu privaatsust. Pressinõukogu hinnangul on tegemist pigem hea maitse küsimusega, kas sellist väljendit kasutada või mitte. Oliver Kruudale sõna andes oleks tulnud välja ka majandusaruannet puudutav faktiviga. Pressinõukogu leiab, et kuna linnapea saab artiklis sõna, siis oleks leht pidanud sõna andma ka kaebajale. Kaebaja esitatud vastulauset on leht kommenteerinud. Pressinõukogu leiab, et S-Arms sai refereeritud loos sõna ja toimetusel polnud alust kahelda allika väites, et laskepaiga ümber enne valli ei olnud. Pressinõukogu hinnangul jääb Kaja Lind vallavolikogu esimeheks ka mittetulundusühingut esindades. Samuti pakuti kommentaari Hannes Raagile, kes ütles, et kommenteerib Juho Karu. Samuti ei ole kaebaja rahul, et talle ei antud võimalust vastulauseks. Kuna Varro Vooglaid rõhutas Postimehega suheldes mitu korda, et soovib lõplikku teksti näha, siis oleks pidanud leht Pressinõukogu hinnangul teksti enne avaldamist kaebajaga kooskõlastama. Lisaks leiab Pressinõukogu, et tegemist ei olnud nii ajakriitilise looga, et see ilma kaebaja põhjaliku seisukohata avaldada. Samuti ei ole kaebaja rahul sellega, kuidas ajakirjanik temalt intervjuu kätte sai. Kaebaja leiab, et antud arvamusartikkel solvab räigelt AS Delfi töötajaid. Kaebaja ei ole rahul ka vastulause kommenteerimisega. Pressinõukogu hinnangul on leht avaldanud Hele Olli kohta ilmset valeinfot, rääkides tema olematust eksabikaasast ja lastest. Pressinõukogu arvates tuleb ajakirjanikel hoolikalt kaaluda, kas lapsevanemate ütlusi ja infot laste kohta avaldada või mitte. Pressinõukogu on seisukohal, et kuna kohus ei leidnud tõendeid, siis ei saa kaebajat nimetada meilikasti lukustajaks. Samuti ei ole kaebaja rahul, et ajakirjanik ei rääkinud tööinspektsiooniga ja jättis olulise materjali avaldamata. Artikli ja lugejate seisukohast ei ole määrav, milline on hagi täpne pealkiri, vaid see, mille üle käib vaidlus. Samuti oleks saanud Heidi Vilu artiklis avalikult selgitada oma tausta vastukaaluks Loodusmuuseumi töötajate hinnangule. Samas on Kersti Kaasik Pressinõukogu hinnangul endise pankrotihaldurina avaliku elu tegelane ning uudise avaldamine lehes on sellega põhjendatud. Pressinõukogu hinnangul puudus antud saatelõigu kontekstis avalik huvi rääkida alaealistest lastest ja näidata videolõiku laste ära viimisest. Samuti ei ole kaebeja rahul järgmise päeva saates avaldatud vabandusega. aastal ei lükanud ümber ka Inna Sooäär. Kaebaja ei ole rahul, et tema esitatud väiteid on artiklis moonutatud ja talle ei antud sõna kõikides asjaoludes. Arvamusartikli „Kultuuripreemia määramisest” puhul ajakirjanduse eetikakoodeksit rikkutud ei ole, sest igal inimesel on õigus arvamust avaldada. Pressinõukogu hinnangul ei puuduta artikli juures olev foto loos kirjeldatut ning see oleks pidanud olema foto allkirjas kirjas. Kaebaja leiab, et saatelõigus on teda mustatud, kuid sõna ei antud. Pressinõukogu hinnangul olid artiklites kasutatud näited anonüümsed ja need illustreerisid põhiteemat, st veganlusega kaasnevaid terviseprobleeme. Artiklist tuleb välja ka kohtusse mineku põhjus. Kuna artikkel ilmus rubriigis „Häbipost” ja sisaldab Enn Rajasaare suhtes kriitilist fooni loovat keelekasutust, oleks pidanud artikkel sisaldama ka Enn Rajasaare kommentaari. Pressinõukogu leiab, et artikkel põhineb Harju Maakohtu otsusel, sellele on artikli juhtlõigus viidatud ja lisaks on mõlema osapoole seisukohad loos olemas. Pressinõukogu arvates on artiklis olev sõna „absurdne“ ajakirjaniku hinnang, mis artiklis tõestamist ei leia. Pressinõukogu käsutuses olev info ei lükka ümber Mihhail Kõlvarti osalemist Seligeris korraldatud noortelaagris. Kuna leht avaldas Andrei Sokolovi õienduse kohe järgmises numbris, ei ole toimetusele midagi ette heita. Järva Teataja oleks pidanud Kaido Krassile konkreetselt ütlema, et tema lugu saadetud kujul ei ilmu. Pressinõukogu hinnangul pidas ajakirjanik kinni lubadusest ja saatis kaebajale artiklid üle vaatamiseks, mis ei tähenda automaatselt, et ta pidanuks arvestama kõiki parandusi. Samuti ei ole kaebajad rahul, et neile ei antud võimalust kommentaariks. Samuti peavad kaebajad saatelõiku neid halvustavaks ja süüdistavaks. oktoobri artiklis „Seadus jääb Vitsuti kampaaniale alla“ oleks pidanud olema ka Toomas Vitsuti seisukoht. Pressinõukogu hinnangul oli kinnistu omanik ja krossiraja arendaja konflikti osapool, kelle kohta on esitatud ka süüdistusi ja seetõttu oleks pidanud leht kaebajale sõna andma. Antud kirjutise puhul saab tegemist olla pigem maitseküsimusega, mille osas ei saa anda hinnangut ajakirjanduseetika seisukohast. Pressinõukogu hinnangul on kaebaja esinenud Facebookis ka Hiidlaste Koostöökogu juhatuse esimehena ning kõik Facebookis olev avalik info on tsiteeritav. Pressinõukogu hinnangul on kaebaja nimetamine loo pealkirjas võhikust modelliks lugejaid eksitav väide. Samuti on kaebaja kohta esitatud valeinfot. Kaebaja ei ole rahul, et infot koguti salaja ja tema selgitusi ei kuulatud. Samuti jääb arusaamatuks, miks artikkel ilmus, sest selles ei ole viidet värskele kohtuotsusele. Samuti sisaldab artiklite sari kaebaja hinnangul valeväiteid. Pressinõukogu hinnangul sisaldab artikkel oletust altkäemaksu kohta, mis ei ole aga faktidega kinnitust leidnud. Kuigi kirjutis ilmus huumoriküljel, kahjustas see kaebaja mainet ja oli solvav tema isiku suhtes. Pressinõukogu hinnangul möönis ka leht ise, et tegemist on konflikti sisaldava materjaliga. Pressinõukogu hinnangul oli lugu ühekülgne ja ebaproportsionaalne, sest kaheksast minutist saab üks pool oma seisukohti esitada ligi seitse minutit, esitades väiteid, mis kindlasti vajanuks ka teise poole kommentaari. Pressinõukogu hinnangul on kõigi osapoolte kommentaarid artiklis mahu osas tasakaalus. Pressinõukogu hinnangul ei saa pidada eksitavaks sõna „vihavaenlane“ kasutamist pealkirjas, sest seda kinnitavad kahe mehe vahelised arvukad kohtuvaidlused. Pressinõukogu leiab, et kaitsevalli kohta avaldavad oma arvamust kohalikud elanikud ja valli kõrguse kohta ei esitata saates fakte, vaid hinnanguid. Samuti leiab kaebaja, et artikkel sisaldab ebatäpsusi ning oletusi, mis ei ole eristatavad faktidest ja arvamustest. Samuti pole kaebaja rahul, et artiklis on avaldatud delikaatseid isikuandmeid, pole antud sõna kinnipeetavale ning on tema sõnu valesti tõlgendatud. Samuti sisaldab artikkel valeväiteid ja kaebaja ei saanud sõna. Samuti on artiklis valed faktid. Pressinõukogu hinnangul on toimetuse otsustada, millisel kujul ja kui suures mahus vastulause avaldada. Samas oli artiklis Yana Toomi täpne tsitaat olemas. Pressinõukogu hinnangul ei olnud antud artikkel nii ajakriitiline, et poleks saanud ära oodata linnaosa vanema isiklikku vastust. Samuti leiab kaebaja, et artiklis on ebaõigeid faktiväiteid ning faktid ja hinnangud ei ole selgelt eristatavad. Lisaks ei võtnud leht kaebaja kommentaari. Kokkulepe: Pooled leidsid sobiva lahenduse. Pressinõukogu hinnangul sisaldab uudis toimetuse arvamust artikli viimases lõigus. Pressinõukogu hinnangul on artikkel kinnisvara müügi kohta ja seepärast ei olnud lehel põhjust küsida Väinamere Liinide kommentaari. Seetõttu oleks pidanud kaebajale artiklis ka sõna andma. Pressinõukogu hinnangul sai kaebaja võimaluse tema kohta esitatud süüdistusi kommenteerida. Kuna vastulause uusi fakte ei sisaldanud, ei olnud lehel põhjust seda avaldada. Pressinõukogu hinnangul saab allikaid näidata ka üldiselt – politsei, prokuratuur jt. Pressinõukogu hinnangul on igal autoril õigus kasutada pseudonüümi. Teises artiklis on kaebaja hinnangul tema lause rebitud kontekstist välja. Samuti ei ole kaebaja rahul, et temale artiklis sõna ei antud. Pressinõukogu hinnangul jätab artikkel mulje, nagu oleks vallavanem seotud millegi kahtlasega. Pressinõukogu hinnangul ei riku video avaldamine kaebaja eraelu puutumatust. Samuti leiab kaebaja, et antud loo puhul puudus avalikkuse huvi. Samuti olid lähedased juhtunust alguses ise nõus ajakirjanikuga rääkima. Samuti on artikli pealkiri kaebaja meelest süüdistava iseloomuga ega vasta ka täpselt artikli sisule. Lahendatud: Lahendatud ERRi ajakirjanduseetika nõuniku poolt: rikkumist pole. Pressinõukogu hinnangul on hukkunu tuvastatav vaid lähedasetele. Pressinõukogu hinnangul ei võta pealkiri kokku tegelikku olukorda – Yana Toom oli kohvikus ja ei reageerinud koos paljude teiste kohvikus viibijatega kontserdisaalis esitatud hümnile. Kaebaja leiab, et artikli autor on loos kajastatud ühe osapoole teenistuses ja ei saa olla seega sõltumatu. Samuti ei toetunud artikli põhisüüdistused faktidele. Pressinõukogu hinnangul ei oma antud kontekstis tähtsust kas ollakse sisuliselt arhiveerimise vastu või on põhjuseks raha puudus. Selle pealkirjaga jäetakse psühholoog Annika Vaust mulje kui oma erialal ebakompetentsena tegutsenud inimesest. Samuti leiab kaebaja, et sellise artikliga mõjutas ajaleht valimistulemust. Vaike laen, kuidas arvestada intressidelt tagasisaadav raha. Kuna tegemist ei ole suure ega ka konkreetset isikut personaalselt puudutava veaga, siis ei ole head ajakirjandustava rikutud. Lehe kinnitusel toetas nimetatud MTÜ Nabala karstiala kandmist Eesti ürglooduse raamatusse. Pressinõukogu hinnangul ei saa kaebajat nimetada küberründajaks, sest kohus leidis, et Mart Pirita ei ole süüdi. Saatelõigu keskmes oli ennustaja Edgar Egipte, keda seoses Liis Haaveli mainimisega paroodias hakati tema sõnul ähvardama ning selles kontekstis oli Liis Haaveli näitamine taustaks põhjendatud. Pressinõukogu hinnangul ei naeruväärista ega laima saade kaebajate perekonda. Pressinõukogu hinnangul ei olnud artikkel nii päevakajaline, et selle pidi ilma linnaosavalitsuse kommentaarita avaldama. vastu, mis näeb ette, et uudised ja arvamused peavad olema selgelt eristatavad. Pressinõukogu ei näe alust kahelda artiklis avaldatud keskkonnaministeeriumi esindaja sõnades ja peab allikat usaldusväärseks.

Artikkel ‹ Rubriik - Vikerkaar

. See kuulub demokraatliku sõnavabaduse alla. Pressinõukogu hinnangul ei ole talu laiema avalikkuse jaoks pildilt tuvastatav. Pressinõukogu hinnangul jätab pealkiri mulje, nagu oleks Yana Toom hümni ajal jäänud demonstratiivselt istuma. Samas oleks leht pidanud varasemas samateemalises diskussioonis andma kaebajale võimaluse ka oma seisukoha väljaütlemiseks. Kaebuses ei ole välja toodud ebaõigeid faktiväiteid, vaid on viidatud autori kriitilistele hinnangutele. vastu, mis näeb ette, et faktide ja tsitaatide parandamiseks tuleb anda võimalus vastulauseks. Kaebaja leiab, et lugu sisaldab valeinfot. Kaebaja hinnangul on jäetud faktid kontrollimata. Pressinõukogu hinnangul esitati süüdistusi maavalitsuse kohta ja seepärast oleks pidanud andma maavalitsuse esindajale sõna. Pressinõukogu hinnangul on nimetatud seose loomine oletus. Pressinõukogu hinnangul on nimetatud artiklites faktid ja oletused segamini. Pressinõukogu hinnangul avaldasid mõlemad väljaanded BLRT kohta valeinfot. Pressinõukogu hinnangul ei ole Õhtulehe refereeringust võimalik kedagi tuvastada. Pressinõukogu hinnangul oli kaebaja nime avaldamine põhjendatud, sest tema karistus oli karistusregistris veel näha, kuigi see oli juba kantud. Lisaks sisaldab artikkel valeväiteid ja delikaatseid teemasid. Kaebaja ei ole rahul, et talle sõna ei antud ja et toimetus ei avaldanud vastulauset. Pressinõukogu leiab, et artikli põhjal ei ole võimalik last laiemas ringis tuvastada. Samuti leiab kaebaja, et lugu oli tasakaalustamata. Pressinõukogu hinnangul ei ole kaebajale sõna antud, kuigi tema kohta on esitatud tõsiseid süüdistusi. Pressinõukogu kasutada olevast materjalist ei nähtu, et artiklis oleks esitatud valeandmeid. Antud vastulause kärpimist peab Pressinõukogu vajalikuks, sest oluline oli vaid faktide täpsustamine. Pressinõukogu hinnangul sai Meelis Virro piisavas mahus sõna süüdistuste kommenteerimiseks ja ümber lükkamiseks ning artiklis tunnistab ta ka ise maksetähtaegadest mitte kinni pidamist, kui nimetab seda ajutiseks. Lisaks sisaldab artikkel tõestamata ja põhjendamata infot. Pressinõukogu hinnangul esitati Marta Tuule artikli kohta ebatäpset infot ja pandi artikkel väidetavate rünnakute ja ähvardustega samasse nimekirja, mistõttu oleks pidanud sõna andma ka Marta Tuulele. Samuti tuleb artiklist välja, et EKRE kasutab meediapindade hankimisel professionaalsete vahendajate abi. Pressinõukogu leiab, et leht oleks võinud ema poolt öeldud kuupäevad siiski üle kontrollida. Praegusel kujul jätab artikkel mulje, et Marju Võsu pole saanud võimalust igat süüdistust eraldi kommenteerida. Kuna artiklis on ulatuslikult tsiteeritud süüteoteateid, siis oleks pidanud toimetus avaldama vastulause, kus kaebaja saanuks võimaluse üritada enda kohta käivaid süüdistusi tõrjuda.

Kaebaja hinnangul heidab pildiallkirjata karikatuur kaebjale halba varju. Pressinõukogu on seisukohal, et kuna kaebajad osalesid kakluses, mis lõppes surmaga, siis oli loo vastu avalik huvi ja nende identifitseerimine põhjendatud.

Eesti Ajalehtede Liit - Pressinőukogu

. Pressinõukogu hinnangul sai Jõhvi võim Jõhvi Lasteaiad direktori kaudu võimaluse ka oma seisukohta avaldada ja eraldi sõna vallavolikogu või vallavalitsuse esindajale anda ei olnud vaja. Kaebaja väitel kasutas leht korduvalt ja ilma loata karikaturist Gori tehtud Puusliku kujutist, mis oli vestekirjanik Eesav Edvard Puusliku märk. Pressinõukogu leiab, et toimetus on vaba valima tekste ja nende avaldamist. Pressinõukogu hinnangul on Kenno Bogoslovski üks konflikti osapooltest, kelle kohta on esitatud süüdistusi ja seetõttu oleks pidanud talle oma seisukohtade avaldamiseks sõna andma. Säästmisega alustamine noorelt garanteerib mugava elu vanaduspõlves. Pressinõukogu hinnangul on mõlemad osapooled saanud sõna

Märkused