Vaike laen Estonii, kiirlaen ID kaardi tuvastamisel

Samuti peab Pressinõukogu lugejat eksitavaks artikli viimast lõiku, mis ei ole juhtunuga seotud ning mis on ülekohtune eelkõige konkreetse küla suhtes. Laenusumma kuni 15 000 €. Varasematele katsetele kaebajaga ühendust saada Oksana Zuiko ei reageerinud. Pressinõukogu leidis, et uudismaterjalina esitatud lugu sisaldas ka hulgaliselt ajakirjanike hinnanguid, mistõttu olid loos segamini uudise ja arvamuse þanr.

Eesti Ajalehtede Liit - Pressinőukogu

. Samuti olid artiklites segi faktid, arvamused ja kommentaarid. Pressinõukogu hinnangul ei ole ka kaebaja ümber lükanud artiklis avaldatud väiteid, et maja ostis firma ja et ta elab seal oma perega. Pressinõukogu hinnangul on artiklis sõna saanud kõik osapooled ning kuna maja aadressi ega osapoolte nimesid ei avalikustatud, ei saa lugu kellegi mainet kahjustada ega moonutatud pilti luua. Pressinõukogu ei pea loo juures olevat fotot eksitavaks. Pressinõukogu soovitab lehe veebiküljel siduda Pressinõukogu otsus ilmunud looga. Samuti ei ole kaebaja rahul, et saatelõigus näidatakse tema poega. Samuti ei ole kaebaja rahul sellega, kuidas ajakirjanik temaga suhtles. Artiklites on antud sõna kaebajale, samuti on võetud kommentaare teistelt allikatelt. Kaebaja leiab, et artikkel sisaldab tema kohta valeinfot, lisaks on selles väljamõeldud faktid ja pole ära kuulatud mõlemat osapoolt. Pressinõukogu hinnangul on artiklites saanud sõna osapooled – patsient ja haigla. Kaebaja leiab, et saade põhjustab tema lähedastele moraalset kahju. Pressinõukogu hinnangul oli kinnistu omanik ja krossiraja arendaja konflikti osapool, kelle kohta on esitatud ka süüdistusi ja seetõttu oleks pidanud leht kaebajale sõna andma. Pressinõukogu hinnangul oli Veronika üks konflikti osapooltest ja talle oleks pidanud sõna andma. Samuti on eiratud tema süütuse presumptsiooni ja kahjustatud kaebaja au ja väärikust. Pressinõukogu on seisukohal, et kuna kohus ei leidnud tõendeid, siis ei saa kaebajat nimetada meilikasti lukustajaks. Pressinõukogu hinnangul eksitas Postimees lugejaid, sest avaldas tõele mittevastava väite Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvarti kohta. oktoobril avaldatud saatelõiguga väidetavast korteripettusest eksinud ajakirjanduseetika koodeksi vastu. Pressinõukogu hinnangul on videolõikudega auditooriumiga manipuleeritud, sest neis on kokku pandud erinev pilt ja tekst. Kaebajad leiavad, et foto on asjakohatu ja teemaväine ning ei ole seotud loo põhiteemaga. Samuti ei ole kaebajale pakutud vastulause võimalust. Pressinõukogu hinnangul on artiklis erinevate osapoolte kommentaarid, samuti antakse sõna Jevgeni Ossinovskile. Pressinõukogu hinnangul ei olnud artikkel nii päevakajaline, et selle pidi ilma linnaosavalitsuse kommentaarita avaldama. Teises artiklis peab kaebaja sobimatuks vastulause kommenteerimist. Kaebajate hinnangul oli AK saatelõik eksitav. Pressinõukogu hinnangul on antud sõna erinevatele osapooltele ning Postimehe ajakirjanikud püüdsid saada ka vallavanema sisulist kommentaari. Pressinõukogu arvates näitab kaebaja poolt esitatud Aleksander Pulveri kriitika juhendi küsimustiku kohta, et terve juhendmaterjali kasutamine on küsitav, sest see on Aleksander Pulveri hinnangul ebaprofessionaalne. Pressinõukogu leiab, et lehes kasutatud tsitaadid ei vasta originaalile. Samuti ei ole kaebaja rahul, et temaga ei räägitud ja ta vastulause avaldati poolikult. Kuna kaebaja on avaliku elu tegelane, oli ka avalikkuse huvi põhjendatud. Artikkel sisaldab kaebaja hinnangul faktivigu ning tekitab firmale kahju. Pressinõukogu leiab, et Delfi eksimus seisnes selles, et Tallinna TV-lt logo muutmise kohta selgitust ei küsitud. Kahtlustuse esitamise fakti kaebaja ei eita. Pressinõukogu hinnangul on igal toimetusel õigus otsustada arvamusartiklite avaldamise sobivuse üle oma väljaandes ja seda ei saa pidada sõnavabaduse piiramiseks. vastu, mis näeb ette, et konflikti sisaldava materjali puhul peab ajakirjanik ära kuulama kõik osapooled. jaanuaril ilmunud jätkulugu sisaldasid valeinfot. Samuti pole kaebaja rahul, et fotoallikirjas ei selgitata, et tema pole intsidendiga seotud. Pressinõukogu leiab, et Mihhail Kõlvart sai artiklis piisavas mahus sõna süüdistustele vastamiseks ja oma seisukoha avaldamiseks. Pressinõukogu hinnangul said mõlemad osapooled - suusataja ja kaitsevägi – sõna. Pressinõukogu hinnangul oleks Äripäev pidanud võtma kommentaari Mihhail Kõlvartilt. Pressinõukogu leiab, et Lääne Elu on avaldanud ebaõigeid fakte. Pressinõukogu hinnangul avaldati nii Ringvaates kui ka uudises kaebaja kohta eksitavat infot, kuigi saatelõigu tegijatel olid olemas dokumendid, mis avaldatu ümber lükkasid. Kaebaja leiab, et saade sisaldab tema kohtu moonutatud infot ja valet. Vaike laen Estonii, kiirlaen ID kaardi tuvastamisel. Kvaliteetsed jalanõud on eriti olulised siis, kui töötad jalgel või teed trenni, kuna viletsad jalanõud võivad lausa rikkuda su tervist. Kuna tegemist on arvamusartikliga, siis on ajakirjanikul õigus oma hinnanguid kaebaja tegevuse kohta avaldada. Kaebaja ei ole rahul, et talle sõna ei antud, kuigi lugu sisaldab tema kohta süüdistusi. Pressinõukogu hinnangul kommenteeris juhtunut Morobelli esindaja, mis näitab, et kalalaev on sisuliselt Morobelli kontrolli all. vastu, mille järgi tuleb tõsiste süüdistuse korral pakkuda inimesele kommentaari võimalust samas numbris. Vastavalt ajakirjanduseetika koodeksile teenib ajakirjandus avalikkuse õigust saada tõest, ausat ja igakülgset teavet ühiskonnas toimuva kohta. Laimavate väidete kohta kaebajailt kommentaari ei küsitud. Pressinõukogu hinnangul on kaebaja saanud oma seisukohad välja öelda. Kaebaja ei ole rahul, et neile sõna ei antud. jäetud läbi vaatamata, sest leht avaldas paranduse ja vabanduse. Samuti ei ole kaebaja rahul, et talle ei antud võimalust kommentaariks. Samuti on artikli pealkiri kaebaja meelest süüdistava iseloomuga ega vasta ka täpselt artikli sisule. Artikkel sisaldab erinevate osapoolte kommentaare ja DeSheli esindajad on saanud oma seisukoha avaldada. Leht on tõendanud korraldaja teadmist, et mõned lepingu sõlmimise hetkel rahastajale välja käidud esinejad ei saa tegelikult kontserdil osaleda. Tegemist oli intervjuuga ja ajakirjanik esitas selle käigus küsimusi. Pressinõukogu meelest on tegu väga selge arvamuslooga, mille ilmumine uudisteküljel on lugejaid eksitav. Tegelikkuses soovis Marika Ratnik lastetoetuse tõusu tulevikku lükata ja seega ei olnud ta toetuse tõstmise vastu. Kuna Reio Laurits oli üks konflikti osapooltest ja tema kohta esitati süüdistusi, siis oleks pidanud küsima ka tema kommentaari. Lahendita: Kaebaja ei esitanud Pressinõukogule täiendavaid materjale. teises noorteühenduses on vähenenud Kaebaja peab artiklite pealkirju eksitavaks, sest seeläbi antakse mõista nagu oleks ühe noorteühenduse vara varastamisega seotud teine ühendus.

Pressinõukogu hinnangul võib Raasiku elanike suhtumine oma kodukohta olla erinev, mis ei tähenda, et teistsuguse arvamuse avaldamine oleks ajakirjanduseetika koodeksi rikkumine. Pressinõukogu hinnangul on Tõnis Haavelile pakutud võimalust kommentaariks. Lisaks õhutab kirjutis kaebaja meelest vaenu jahimeeste ja maaomanike vahel. Kaebajad leiavad, et ebatsensuursete sõnade eksponeerimine on vastuolus EV vääkasvatuse programmiga. Pressinõukogu hinnangul on Ildar Muhhamedðinile vastamiseks antud kaks nädalat piisavalt pikk aeg. Foto avaldamisega on leht teinud kaebaja isiku identifitseeritavaks. Samuti ei ole kaebaja rahul, et süüdistatud osapoolele sõna ei antud ning ajakirjanik on institutsiooni, millest ta kirjutab, teenistuses. Pressinõukogu leiab, et kuna tegemist on arvamuslooga, apteegireformi analüüsiga ja Eesti Apteekrite Liidu kohta ei ole konkreetselt süüdistusi esitatud, ei olnud põhjust kaebajale sõna anda. Kaebaja ei ole rahul, et artikkel on avaldatud ootamata ära linnaosast saabunud selgitusi. Pressinõukogu leiab, et kaebaja poolt väljatoodud näidete osas ei ole leht eetikakoodeksit rikkunud, sest esitatud materjalide põhjal ei saa neid lugeda valeväideteks. Pressinõukogu hinnangul on artklis loodud kuriteost ühekülgne pilt ning uudisloosse on lisatud oletused. Pressinõukogu käsutuses olev info ei lükka ümber Mihhail Kõlvarti osalemist Seligeris korraldatud noortelaagris. Samuti ei ole kaebajad rahul, et ajakirjanik vigu ei parandanud, kuigi kaebajad juhtisid neile tähelepanu. Tagasi võetud: Kaebaja loobus kaebusest, sest Õhtuleht avaldas vastulause. Pressinõukogu ei saa ajalehte hukka mõista väidete eest, mis tuginevad Krediidiinfo andmetele. Lahendatud: Pooled leppisid lahenduse kokku. Pressinõukogu ei saa kohustada Eesti Ekspressi kõrvaldama lehe veebiväljaandest kõnealust artiklit ja viiteid sellele. Pressinõukogu hinnangul jättis ajakirjanik kontrollimata artiklis märgitud dokumentide olemasolu. Pressinõukogu hinnangul on artiklis seostatud Kalev Lillo poolt Reformierakonnale raha küsimine ja Tallinna sadama võit Vjatðeslav Leedo üle praamikonkursil, mis jätab lugejatele mulje, et tegemist võis olla altkäemaksu küsimisega. Pressinõukogu hinnangul on sõna „ähvardas“ kasutamine pealkirjas põhjendamata ja lugejaid eksitav. Pressinõukogu hinnangul kajastuvad Sputniku seisukohad nende küsimustes, mis uudises avaldati. Ajaleht ei ole kummutanud kaebaja väidet, et artiklis esitatud kirjeldus Riigikogu esimehe sekretäri vahetamisest ei vasta tõele. Pressinõukogu hinnangul ei ole ajakirjanik olnud täpne hanke korra osas ja selles, mis puudutab maksuvõlaga seonduvat. Samuti pole kaebajale sõna antud, kuigi artiklis on esitatud tõsiseid süüdistusi. Kaebaja hinnangul on artikkel ühekülgne ja sisaldab tõendamata infot. Kommentaari saamine kaebajalt oleks tõenäoliselt taganud rikkumise vältimise. Samuti leiab kaebaja, et artikkel andis subjektiivseid hinnanguid ja sisaldas solvangut ja valet. Kuna tegu on arvamusartikliga, on ajakirjanikul õigus oma suhtumist poliitikasse väljendada, samas on puudutatud isikul aga õigus vastulausele oma veendumuste esitamiseks. Kaebaja leiab, et tema kohta on avaldatud eksitavat infot. Pressinõukogu leiab, et artikkel ei tekita Delfi töötajatele põhjendamata kannatusi, sest artiklis ei esitata nende vastu süüdistusi, vaid seostatakse irooniat kasutades netikommentaaride teema rahvusvaheliste suhetega. Samuti leiab kaebaja, et artiklis olevad faktiväited on kontrollimata ja ühekülgsed. Pressinõukogu hinnangul võtavad loo pealkiri, juhtlõik ja pildiallkiri sisu kokku. Sellest tulenevalt on tema puhul ka ajakirjanduse tavalisest suurem tähelepanu ja kriitika õigustatud. Kaebaja väitel ei olnud saatelõigu teema ja sertifikaat omavahel seotud ning sertifikaadi näitamine häbistas seeläbi kaebajat. Pressinõukogu leiab, et artikkel sisaldab konkurentsiameti kaudu ka Eesti Energia seisukohti kajastavat infot. Mida sinu kliendid või sinu ülemus sinust tegelikult ootab?. Kuid artikli viimases lõigus tuuakse mehe taustast kirjutamisega ootamatult sisse konflikti sisaldav teema, kus Ardi Mandre kommentaari pole. septembri saates „Kodutunne“ ei ole eksitud ajakirjanduseetika koodeksi vastu. Pressinõukogu leiab, et saates on faktid ja oletused segamini ning saatejuht on intervjueeritavaid oma küsimustega suunanud. Artiklis esinevad eksimused mõnedes vähemolulistes detailides on kahetsusväärsed, aga ei muuda loo põhisisu valeks. Laenud ilma konto väljavõtteta oleksid lahenduseks sellises olukorras, ent kahjuks ei ole Eestis võimalik saada mitte ühtegi laenu ilma, et tuleks esitada detailne ülevaade oma sissetulekust. Pressinõukogu hinnangul on loos segamini faktid ja oletused. Fotod on märgistatud ning on artikli sisuga seotud. Samuti tuleb artiklist välja, et EKRE kasutab meediapindade hankimisel professionaalsete vahendajate abi. Vaike laen Estonii, kiirlaen ID kaardi tuvastamisel. Pressinõukogu leiab, et üldine eetika ei tohiks ajakirjanike tööst kaduda ja solvavaid väljendeid ei tohiks kasutada. Pressinõukogu hinnangul nähtub kaebaja poolt esitatud dokumentidest, et leht on Tiina Naaritsat selliste süüdistustega ebaõiglaselt kohelnud, luues temast pikas lugude seerias süstemaatiliselt ja korduvalt põhjendamatult negatiivse kuvandi. Artiklis ei ole väidetud, et USA presidendi turvateenistus oleks Meelis Kaldalu maha lasknud. See info oleks tulnud ümber lükata ka Äripäeva enda kanalites, mitte ainult Pressinõukogule saadetud Anastassia Kovalenko kirjas. Pressinõukogu hinnangul ei ole toimetusel põhjust videot eemaldada. Pressinõukogu hinnangul on artiklis antud süüdistuste kommenteerimiseks sõna ELSile. Samuti ei ole kaebajad rahul, et neile ei antud võimalust kommentaariks. Pressinõukogu meelest on avaldatu puhul tegemist satiirilises võtmes esitatud hinnangute kogumiga või edetabeliga ning maitseküsimusega. Pressinõukogu hinnangul halvustati esialgest lugu parandavas saatelõigus Retrobest korraldajat, kuid talle sõna ei antud. Pressinõukogu hinnangul sisaldab artikkel Mikk Targo kohta süüdistust Eesti Autorite Ühingu raha kasutamises oma projektides ja seepärast oleks see pidanud sisaldama ka Mikk Targo kommentaari. aasta „Reporteris“ räägitut vaidlustanud ja seepärast puudus põhjus kaebaja kommentaari uuesti küsida. Kaebaja ei ole rahul, et infot koguti salaja ja tema selgitusi ei kuulatud. Kuna nimetatud artikkel ilmus uudisteküljel, eeldab see, et lugu ei sisalda ajakirjaniku hinnanguid küsimuste näol. Pressinõukogu hinnangul on Keili Sükijainen saanud saatelõigus võimaluse oma seisukohtade selgeks väljaütlemiseks. oktoobri juhtkirjas, milles on toimetusel õigus seisukohta avaldada. Eksimust tunnistas ka leht ise koos avaliku vabandamisega

Märkused