Üürikorterite omanikud võivad kontrollida üürisoovilise tausta, kuna siiski astutatakse rahalisse suhtesse

Eesti elanik eelistab olla eluruumi omanik | Statistikablogi

. Augusti algul läks lahti uus buum seoses nõudlusega õppeperioodiks renditavate elamispindade järele. Ka talvel jääb see piirkond sama nõutuks kui kesklinn. On Eestiski probleemiks see, et omades elukohta väikelinnas või maal, pole võimalik selle müügihinna eest suuremas linnas elamispinda osta, isegi mitte laenu esimest sissemakset teha. Kirjutise avaldas Maris Lauri oma blogis. Hullemgi veel, tihtipeale pole elamispinna müük võimalikki.Eestis on üüriturg olemas Tallinnas ja Tartus, mujal turgu, eriti aastaringset turgu, ei eksisteeri. Võimalik, et teatud juhtudel on vaja ka riigi tuge sildfinantseerimisel või seadusandluse kohandamisel. Eesti üüriturgu iseloomustab seegi, et üürikorterite omanikud on eraisikud, kes üldjuhul omavad ühte, harva enamat üürikorterit. Kui töökohti ei ole, siis soovitakse ka lahkuda – riikliku üüripinna olemasolu ei ole siin mingi eriline argument. Kuid lühikegi vestlus võimalike arendajate ja nende finantseerijatega paljastab mitmed probleemkohad. Pärnus on iga poolaasta järel suurem nõudlus üürikorterite järele. Kohalikel omavalitsustel on vaja aeg-ajalt – nt vanuritele, tulekahju ohvritele või muudel sarnastel juhtudel – elamispinda, kuhu inimesi paigutada. Kiirlaen rahaotsekätte, firmad laenude refinantseerimine. Üha vähem ollakse huvitatud pikaajalistest üürnikest, kes aastaringselt üürivad ühe ja sama hinnaga. Siia kuuluvad noored, kes on alustanud oma iseseisvat õpi- ja tööelu ning ei soovi veel end kinnisvara omamisega nö kinnistada. Teiseks hirmud, et suuremat üürimaja ei suudeta piisavalt tulukalt välja üürida. Võib-olla tuleb renoveerida mõni maja või korterid, kuid sedagi peaks tegema ikkagi omavalitsus. Aga on tekkinud järjest enam inimesi, kes ei soovigi kinnisvara omada.Tõsi on ka see, et suurem üüriturg teeb tööturu paindlikumaks. Uuringust, mis räägib tegelikult üürimise ebapopulaarsusest Mõni aeg tagasi refereeriti ajakirjanduses uudist, millest justkui selgus, et märkimisväärne osa Eesti elanikest – täpsemalt neljandik – on valmis riiklikke üürikortereid üürima. Esiteks on selleks üürimist puudutav seadusandlus, mis on tugevalt üürniku poole kaldu. Aga see ei tähenda, et selliste elamispindade puhul peaks riik ehitama uued hooned ja üürimajad. Kolm neljandikku ei soovi riigilt üürikorterit!Uuringust selgus ka see, et riiklikud üürikorterid ei hoia elanikke kodulinnas, kuid sihtlinnas oleks nende olemasolu teataval määral ahvatlev.

Ilmselt eksisteerib turutõrge. Kuu lõpu poole ületas nõudlus pakkumist.

Tallinna korterite üüriturg -

. Riiklik üürikorter – tänan, ei!Eesti üüriturul ei ole asjad kindlasti mitte parimas korras. Need korteriomanikud, kes said suvel lisaraha turistidele pakutavatest  suvekorteritest, ei istu ka talvel ilma teenistuseta. Tavapäraseid üürimaju, kus maja omanik on kas ettevõte või eraisik, on ülimalt vähe. Siin on inimesed, kes on oma töökoha tõttu liikuvad, kes on mingil põhjusel asunud tööle elamiskohast teise piirkonda. Tulemus ootuspärane – inimesed liiguvad eelkõige töökohtade pärast. Üürikorterite omanikud võivad kontrollida üürisoovilise tausta, kuna siiski astutatakse rahalisse suhtesse. Turutõrge on seadusandluses Turumajanduses peaks nõudluse olemasolul tekkima ka pakkumine, millegi pärast Eestis see väga hästi ei toimi

Märkused