Tõsi, toode võib hetkel olla soodushinnaga, kuid kas see on tõesti põhjus, miks seda osta?

Blogi ‹ Rubriik - Vikerkaar

. Aga männimetsaõhk on vana tuntud ravim kopsuhaigetele ja see tõesti tervendab. Teisipäeval tuli autosse sooja ka esimene parm ja herilase-emad otsivad veel ikka pesapaika, sattudes tuppa ja terrassile. Mis ajal see umbrohi kasvab ja sirutub ei märka enne, kui umbes mai keskpaigas, kui ta meil äkki kollased õied valla lööb. Nii nelja-viiesena läksime linnavanaemaga maja taha heinamaale tooma ühte taime tema herbaariumi jaoks. Ja sõime siis korraga valged õied kõigepealt ning siis tagasi kooli poole joostes ka roosakad justkui väikese sõlmekesega varred. Ja tema õit on võrreldud ka kuldkollase munarebuga – sellest siis võrokeelne nimi munaninn. Kusjuures männimetsad moodustavad ligi poole meie metsadest ja neid võib tõesti kohata kõikjal, ka seal, kus enamik teisi puid kasvada ei suuda. Ainsad, keda ma veel näinud ei ole, on vapsikud. Ja kuigi võilill on piimmahla tõttu veidi kibe, ei ole ta vastunäidustatud peaaegu kellelegi. Koguni hapukamaitselisi jooke on temast tehtud. Kasvab ta niiskete niitude võsaveeres. Ja nüüd on suurte sääsehordide kõrvale tekkinud ka kihulased, kes hetkega võivad sääred kihelema kraapida. Teda on vaja korjama minna olnud paljajalu, kasvab ta tõesti jalad vees. Aga seda suhteliselt pisikeste roosade õitega taime õpetas vanaema mulle just lõhna järgi. Kaarkollakal areneb kevadeti mullusest juurejupist roheline leherosett, mille seeliku vahelt tugevad varred õhku viskuvad. Kanakoole, mis lõunas juba õielehti heidab, on Tallinnas alles kuldselt säramas. Loodame, et külmapoisid neile liiga ei tee. Tulikalisena on tal ka kroonlehti viis, mis aegamööda rohelisest aina kollasemaks muutuvad, kuni ilusa kollase kera moodustavad. Ainuke piirav kasvutegur on meil valgusepuudus. Ei, siiski mitte veel linnurahval. Tunnistan, et kuigi ma olen neilt taimedelt seda otsinud, pole seni veel leidnud. Need lihtsalt olid, küllap said nad nime rohimisel või mängu kestel või isa ja ema jutu sees. Enamus põllumehi ühmab, et “see va rakvere raibe”. Aga valge vill võib kuuluda ka võilillerahvale ja selle hulka sahistab tuul kollast männitolmu. Mulle meeldib Aili Paju ütlus, et kevadel peame end aias puhkevast rohelisest terveks sööma.

Aga õnne on kevadeti ikka naised ja neiud otsinud ning ajal, kui selleks sireleid veel polnud, otsisid noored õnne toomingatest või ka nurmenukkudest. Kogu lendava taimse külluse sekka on ilmunud ka sumisejad. Tõsi, ta on rakvere raipe ehk tõlkja sugulane ristõieliste sugukonnast, aga too hakkab õitsema ligi pool kuud hiljem. Kui palu-karukelladel on lõunas juba karvane viljatutt otsas, siis mererannas on aas-karukellad kenad karvased õied alles avanud.

Artikkel ‹ Rubriik - Vikerkaar

. Papli- ja haavavilla lendab nii väikeste ebemete kui suurte valgete tortidena, justnagu keegi oleks oma udupehmet lambakarja tormituules püganud. Kui muu meid alalõpmata ärritab ja vihastab, siis seda kullakarvalist murupäikest nähes tuleb meil naeratus näole. Mis maakeeli pidi vist tähendama jalutuskäiku männimetsas. Mitte küll kaks nädalat, nagu vanarahval oli kombeks öelda, aga umbes üheksa päeva. Aga ei sugugi, see on hoopis kaarkollakas. Kullerkupp on vist küll lill, mis kunagi tutvustamist ei vaja. Rakvere raibe kasvab ka hoopis suurema kogumikuna. See oli jürilill On vähe taimi, mille lõhn mulle nii teravalt on meelde jäänud, tunneksin ta ära vist unepealt. Ja kuidas siis pilvede vahelt väljapugenud päike taas võililleõiemere avali meelitas. Aga udusulgi on tõesti õhk täis, kuid need kuuluvad hoopis paiselehtedele ja juba esimestele võililledele. Kummardame maha, et kasvõi üksainus lapsepõlve järgi lõhnav õis noppida. Proovige! Aga kas teadsite, et võililleõienuppe võib marineerida ja kasutada nagu kappareid. Eestlase paneb selline toode mühatama, sest mänd on Eesti kõige tavalisem metsapuu ja neid metsasid tänu keskkonnahoidlikele inimestele veel linnade ümber jätkub. Rahva seas on näiteks levinud komme süüa esimesel päeval üks võililleleht, teisel kaks ja nii kümneni välja. Üks selline on kullerkupp, vaid vähestes kohtades kutsutakse teha kullanupuks – sest tõesti kuldse nupu moodi ta välja näeb. Sellest on innustust saanud omal ajal Ernst Enno, kes ikka temast luuletas: “Kullerkupp käib paljajalu.” Kullerkupu lehed on laiad viiejagused, otsekui laialisirutatud Maaema sõrmed.

Maksumaksja portaal - Vahendamise, komisjonimüügi ja.

. Tõsi, mis tõsi, et kevad on tänavu lõunas tunduvalt põhjapoolsest ees. Tõsi, toode võib hetkel olla soodushinnaga, kuid kas see on tõesti põhjus, miks seda osta. Kui lõuna on end peitnud juba kaselehtede tihedasse rohelusse, siis Pikakari rannas nägin kolmapäeval alles hiirekõrvul kaskesid. Laenukoormuse leevendamiseks pakutakse ajutist maksepuhkust ning ka laenuperioodi pikendamist, mis võimaldab tagasimaksete suurust alandada ja hajutada väikelaenu maksed pikema aja peale. Aga on üks taim, mida mäletan, et mulle on õpetatud. Aga mitte ainult noppida ei tasu seda umbrohuks nimetatud lille, vaid ka ära süüa. Vahva oligi jälgida sel nädalal võililli, kuidas kuldkollane heinamaa vihmasagaras õiesilmad kokku pigistas ja tavaliseks roheliseks rohumaaks muutus. Tasapisi on õitsema puhkemas kõik kevadekuulutajad - kullerkupud, jänesekapsad ja laanelilled. Meie veebilehe infot kasutades saavad kõik teha paremaid rahalisi otsuseid ning olla tulevikus nutikamad säästjad ja laenajad. Sirel on alustamas, lõosilmad-meelspead on sini-sinised ja kraavikaldal säravad esimesed mets-maasikaõied

Märkused