Sõidukiga tohib sõita ka välismaale, ent üksnes Schengeni riikidesse

Aga siia on kindlasti oodatud ka need, kes matkateele plaaninud peatust või puhkepaika. Kui aga lugemisest ja saunatamisest üksi ei piisa, siis on võimalus teha kaitsealal väike jalutuskäik mööda märgistatud matkarada, mis viib teid Väikese-Emajõe kaldani. Rada jääb ka RMK Oandu-Aegviidu-Ikla ja RMK Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkateedele. Et rannik on avatud suurelt merelt tulevatele tormilainetele, muudab siin meri pidevalt rannajoont ja kuna pinnas kogu aeg liigub, on mereäärne taimestik pidevas tekkimis- ja kujunemisfaasis. Raja algusosa läbib kadakase loopealse, keskosas võib teha kõrvalpõike, et näha  muistse kaitserajatise valli ning raja lõppu jõudes saab nautida värskendavat allikavett. Siin on mõnus ja turvaline ka lihtsalt jalutada. Lagedaks raiutud riba kõrval raiutakse järelkasvu olemasolu korral üksikpuud või häilud puistu kõrguse laiuselt. Kõnnumaa maastikukaitseala Kena lõkkekoht Lõunalaagri matkarajal paisjärve ääres. Onni juurde tähistatud radu ei vii. Hea koht pikniku pidamiseks. Loosalu raba on kauniilmeline ning klassikaline Eesti rabamaastiku esindaja. Kas tuled jalgsi, rattaga, suuskadel või rongiga – siin saad jalgu puhata ning uurida, kuhu ja kuidas edasi. Tartu-Jõgeva puhkeala Loodusrada kulgeb läbi Kakerdaja raba, mööda Noku lõkkekohast ja teeb tiiru ümber väikese ja suure Kalajärve jõudes tagasi Noku lõkkekohta.

Liikluseeskiri – Riigi Teataja

. Naissaare looduspark Naissaare lõunarada on tuntud ka kui kultuurirada, läbides Männiku küla ja Lõunaküla. Sakala puhkeala Matkarada lookleb paraleelselt luitega Rannapungerja jõe suudmesse ja tagasi, läbides oma teekonnal Kauksi telkimisala. Soomaa rahvuspark Metsasisese kruusatee ääres, tuletõrje veevõtutiigi lähedal paiknev lõkkekoht pakub peatusvõimalust metsaandide korjajale või ratturile, kes soovib ühendada Kaiu ja Selgise rattaradasid. Peipsi põhjaranniku puhkeala Penijõe-Aegviidu Kauksi haru rada algab Matsalu rahvuspargi külastuskeskusest Penijõel ning liigub mööda teid ja radu Varbola suunas. Tõusude ja langustega rada kulgeb mööda looklevaid metsateid ja sirgeid sihte, läbides erinevaid metsakooslusi. Mõtete klaarimiseks ja vaikuse nautimiseks on see hea paik.

EKSPERT VASTAB: Kas Uberi autojuht võib ka.

. Pakume ka põnevate ülesannetega marsruute, mida on võimalik iseseisvalt läbida. Peipsi põhjaranniku puhkeala Metsaonn on kujunenud ajapikku jahimeeste kogunemispaigaks. Rajakirjeldused on koostanud Martin Suuroja. Seminaride korraldamiseks pakume ruume külastuskeskuses ja soojal ajal ka väliõppeklassis.Siinkandis on rohkesti võimalusi looduses vaba aja veetmiseks ning Pähni külastuskeskusesse tasub alati värskeima info ja parima nõu saamiseks tulla või helistada. Parema ülevaate saamiseks luhaniitudest ja jõest on Altmetsa talukohta rajatud vaatetorn. Nii, et suve algul saab siin nautida pohla õite ilu ja suve lõpu poole kosutada end tervistavate pohlamarjadega. Nii õpilastele kui täiskasvanute gruppidele on võimalik tellida juhendatud retki. Loopealne männik ja pankrannik annavad võimaluse elutsemiseks paljudele erinevatele taime- ja loomaliikidele. Telkimisala jääb Liiapeksi-Aegviidu matkarajale ja Oandu-Aegviidu-Ikla matkateele. Nõva puhkeala Umbes tunniajalist jalutuskäiku pakkuv vaheldusrikas rada jääajast pärinevate astangute ja lubjarikaste allikaliste soolapikeste vahel.Rada juhatavad puidust nooleviidad ja sinised värvimärgid puudel. Mukri maastikukaitseala Rada kulgeb mööda Mukri raba, möödudes rohketest laugastest ja raba järvedest ning pakkudes ilusaid vaateid vaatetornist. Edasi liigub rada läbi Kohila valla ja Mahtra looduskaitsealale jääva Naisteraba Harjumaale Paunküla mägedesse, kus saab matkaja vahelduseks laugele maastikule veidi rohkem üles-alla kõndida mööda jääajajärgsel ajal moodustunud liigendatud oosistikku. Poolsaarele mahub mitu magedaveelist  järve, millest suurim on Laialepa laht. Rada jätkub laudteega läbi Laeva soo, mis on tuntud heade jõhvikakohtade poolest. Tagasiteel piki rannikut saab imetleda merevaateid. Karula rahvuspark Peraküla rand on kuulus oma laulvate liivade ja puhta merega. Pärnumaa puhkeala Madal ja liigestatud rannikumeri on soodsaks toitumis- ja peatumiskohaks rohketele veelindudele. Rada on soovitav läbida jalgrattaga, kuid on sobiv ka jalutamiseks. Nõva puhkeala Matsalu rahvuspargi külastuskeskuse lähedal asuv lõkkekoht, alguspunkt. Edasi kulgeb matkarada läbi kaunite ja valgusrohkete Koiva männikute ja metsase Karula rahvuspargi Ähijärvele. Rada kulgeb piki kunagisi käidavaid teid: heinamaateed, kallasrada, jalgrada, metsateed, taliteed, hobuseteed. Sakala puhkeala Neeruti Ees- ja Tagajärve vahel paiknev lõkkekoht. Rada pakub oma pikkuse ja kulgemisega väga vahelduval maastikul parajalt koormust ka treenitumale rattasõitjale. Otepää looduspark Ilus vaade Lõuna-Eesti maastikule. Esimeses lõkkekohas on ruumi mitmele seltskonnale ning liivane rannaosa annab võimaluse ka vett proovida. Saaremaa puhkeala Telkimisala asub Karula rahvuspargi külastuskeskuse lähedal Ähijärve külas. Hiiglaslike puude tüved on aga kaetud erinevate haruldaste sammaldega, neist paljud on vääriselupaiga tunnusliigid. Puidust varjualuse all asuv lõkkease pakub varju vihmase ilma korral. Jalase maastikukaitseala Tallinna ümbruse puhkeala Pikk kuldse liivaga mererand. Paremat supluskohta lastega peredele on raske leida. Pärnumaa puhkeala Lõkkekoht asub Kaiu järve idakaldal ja on viimaseks Kaiu järvede lõkkekohtade reas. Köögis on massiivne puulaud ja pingid. Lõkkekohas tasub minna üle tee ja vaadata, kuidas kohtuvad Oostriku jõgi, Norra oja ja Vao peakraav, et ühiselt Põltsamaa jõe poole voolata. Osmussaarel on rannikulõukad, merele avatud pankrannad, rannaniidud, liigirikkad madalsood ja vanad laialehised metsad.Osmussaare ehteks on looniidud ehk alvarid. Rada ristub paatidele mõeldud veeteega, mis on raja sügavaim koht. Tallinna ümbruse puhkeala Suurema osa maalilise inglise stiilis pargi vaatamisväärsuste loojaks on loodus ise. Peipsi põhjaranniku puhkeala Mustikavartega kaetud rabamänniku vaikuses helkleb kaunis kaheosaline rabajärv, mille ääres võib väike seltskond mõnusasti öö veeta. Haanja-Karula puhkeala Vaateplatvormid asuvad otse Aluoja joastiku servas, garanteerides nii võimsa vaatemängu. Jõgedes elavad kaladest haug, ahven, särg, säinas jt. Tartu-Jõgeva puhkeala Lõkkekoht asub kaunis paigas. Viitna maastikukaitseala Teabetuba ja lõkkekoht Vilsandi saare sadama territooriumil. Rada on tähistatud viitade ja valge-roheline-valge värvimärgistusega puudel. Võimalus on sulistada ka noorendava toimega rabajärves.

Edasi läheb matkatee läbi Aidu karjääri ja Kohtla-­Nõmme kaevandusmuuseumi mere äärde, kus muuhulgas saab nautida Ida­-Viru tööstusmaastiku hämmastavaid vaateid. Matsalu rahvuspark Erineva tiheduse ja vanusega kadastikega Rumpo poolsaar on ainulaadsete ja haruldaste samblikukoosluste kasvuala ning siin asub hariliku tundrasambliku ainuleiukoht Eestis. Lõkkekoha läheduses on Rannametsa-Tolkuse looduse õpperada, mis tutvustab luiterannikut, lagedaid liivaalasid ning rabamaastikke. Lõkkekohast algav Saarjõe õpperada pakub võimalust pikemaks retkeks. Sakala puhkeala Ruunaraipel asub kaks grillrestiga varustatud lõkkeplatsi, kus on hea piknikku pidada ja soovi korral panna püsti ka telk. Sõidukiga tohib sõita ka välismaale, ent üksnes Schengeni riikidesse. Vilsandi rahvuspark Harilaiu poolsaar on Saaremaa looderannikul Vilsandi rahvuspargi koosseisu kuuluv ala. Pärnumaa puhkeala Meelva metsamaja asub Põlvamaal Räpina vallas Saarekülas. Lõkkekohtade paigutus võimaldab privaatset äraolemist. Tallinna ümbruse puhkeala Metsaonn on suur ja avar kahekorruseline maja ning sobib ka suuremale matkaseltskonnale. Põhja-Eesti puhkeala Liivoja kaldal asuv laavuga eraldatud ja vaikne lõkkekoht. Raja läbimine on mugavam toekamate jalanõudega, vihmase ilmaga võib rada olla kohati porine ning laudteed libedad. Samuti treenisid siin Eesti Vabariigi korvpallikoondise sportlased s.h.Olümpiakoondis. Osmussaare maastikukaitseala Põhjakaldal, pankranniku ja tuletorni kõrval asub teabepunkt, mille juures on Osmussaare kaart. Alam-Pedja looduskaitseala Keset kõrget männimetsa vahelduva maastikuga alal asuv lõkkekoht sobib rahulikuks järveäärseks metsapuhkuseks ja ka suundumiseks ümber järve kulgevale õpperajale. Tartu-Jõgeva puhkeala Mõnus järve-äärne peatuspaik metsapuhkuseks Kanepi aleviku vahetus läheduses. Järv on sobiv ka ujumiseks. Kunagine jahionn pakub meelepärast puhkust Tudu rabajärve kaldal ja suurepärast supluskohta suvel. Põnev koht ajaloohuvilisele või rattamatkajale vahepeatuseks. Lõkkekoht asub Tänavjärve idakaldal. Hea koht rahulikuks puhkuseks, metsas jalutamiseks, marjade-seente korjamiseks. Saksa sõdurid ja omakaitseväelased võitlesid Venemaalt üle Peipsi järve jää Katase külasse tulnud ja sealt edasi Imatu ning Roostoja suunas liikunud partisanidega. Raja alguses on olemas lõkke- ja telkimisplats. Rada lookleb läbi Tolkuse raba, üle liivaste luidete, mida katab valgusküllane palumännik ja jõuab Tornimäele. Olemasolevatel istepinkidel on väsinud reisiseltskonnal võimalik puhata jalgu. Matkarada muudab unikaalseks järvede tihe paiknemine maastikul ning võimalus matka käigus tutvuda väga erinevate järvetüüpidega, saada osa ka siinsest rabailust ning reljeefi ja taimkatte suurest mosaiiksusest. Lisaks lindudele saab teavet ka nahkhiirte ja kiilide rändest. Rada on tähistatud valge-sini-valge värvimärgistusega puudel ja viitadega keeramiskohtades. See on väike ja privaatne telkimisala, mis jääb Jussi loodusraja ja RMK matkatee äärde. Vilsandi rahvuspark Aravete külje all suure kuusemetsa rüpes olev vähese kasutusega lõkkekoht. Raja alguses on Otepää valla poolt rajatud tervisespordi väljak. Võimalus ratastooliga liikumiseks. Lõkkekohast saavad alguse jalutamiseks sobilikud matkarajad. Neist lähemad asuvad Ubajärvel ning Ähijärve ääres. Suurepärane paik pikniku pidamiseks. Panga lõunapoolses osas paljandub korallidest jt. Rajal on minevikusündmusi ja rahvapärimusi tutvustavad infoalused, raja kõrgeimas punktis on puhkamiseks laud ja pingid. Rada on tähistatud puidust suunaviitadega. Soomaastik on Kuresoos mitmekesine. Rada on tähistatud puidust viitade ja siniste rajalintidega. Külast viib poolsaare tippu matkarada, raja ääres olevatelt platvormidelt avaneb vaade Hullo ja Sviby lahtedele ning laidudele. Aegviidu-Kõrvemaa puhkeala Lõkkekoht paikneb Luitemaa looduskaitsealal, Tõotusemäel. Kiidjärve-Kooraste puhkeala Lihtne peatuskoht metsas viibijale asfalttee vahetus läheduses saagirohkete metsade keskel. Vaatamisväärsusteks on suured ja võimsad haavad, mida aeg ja tormid on kohati kõvasti räsinud. Tallinna ümbruse puhkeala Vana-Vigala hirvepargi Jakobi saarel asuv lõkkekoht koos telkimisvõimalusega. Sobib hästi mugavusi armastavale puhkajale, oma teenuseid pakub kohe parkla kõrval asuv Roosta Puhkeküla. Soomaa rahvuspark Lõkkekoht asub Iisaku mäe jalamil, kuhu on rajatud terviserajad, kus suvel saab matkata ja rattaga sõita ning talvel suusatada. aastal valmis Mati Karmini südamete skluptuur, mille külge nüüd ja edaspidi pulmalukke kinnitatada saab. Haanja-Karula puhkeala Raadi mäel asuvast vaatetornist saab heita pilgu Paganamaa imelisele maastikule ja teiselpool järvedeahelikku paiknevatele Lätimaa laantele. Siit looklevad mööda Koiva jõe vahutavad veed. Matkaraja Liipsaare poolses otsas on vaatetorn. Suur protsent meie valitud laenuandjatest kontrollib kõigil juhtudel taotleja makseajalugu, et vältida pettusi ja hinnata taotleja maksevõimekust laenu teenindamisel. Aegviidu-Kõrvemaa puhkeala Lõkkekohas on võimalik pühapäevast piknikku pidada või pikemaajaliselt telkida

Märkused