Siin on mõned sammud, mida sa peaksid aga igal juhul ette võtma

Samuti on eelistatult vaatluse alla võetud vabavaralised vahendid, mis oleksid kättesaadavad kõikidele, ent mainimist leiavad ka tuntumad tasulised programmid. Samuti oleks ilmselt üsna mõistetav ka termin „audioblogi“, eriti kuna see moodustab loogilise paari ka video eestikeelsele vastele „videoblogi“. Saate tegija avaldab faili staatilisel veebiaadressil, mis võimaldab kasutajatel lisada lingikataloogi oma järjehoidjate hulka. Hetkel võib siiski öelda, et kuigi taskuhääling on Eestis kanda kinnitanud, ei ole ta veel leidnud väga laia kõlapinda võrreldes välismaaga. aasta oktoobris korraldas Dave Winer Harvardi ülikoolis esimese Blogger Coni ajaveebikonverentsi, kus üheks arutlusteemaks olid ka audioblogid. Taskuhäälingu üks ideid on see, et tegu ei ole ainult professionaalse meedia pärusmaaga, vaid seda võib sisuliselt teha igaüks. Lisaks raadiole on taskuhäälingul tänapäeval rohkesti kasutusvaldkondi meditsiinist hariduseni. E-õppe terminoloogia sõnastik pakub välja ka terminid „videovoog“, „videohääling“ ja „videosööde“. Automaatselt genereeritud faili nimetataksegi RSS-vooks. „On demand radio“ võiks näiteks tõlkida ka „nõuderaadioks“. Siin on mõned sammud, mida sa peaksid aga igal juhul ette võtma. Näiteks, toit on vajadus, kuid väljas söömine on soov. on pakutud veelgi mitmesuguseid vasteid. Kui taskuhäälingusaade on veebis üleval, laadib taskuhäälingu tellija selle vastavat tarkvara kasutades omale arvutisse ning kuulab seda kas oma arvutis või mõnes kaasaskantavas meediapleieris. Samas on „on demand“ raadio ja taskuhäälingu vahel teatud erinevused. Samas võib see aga eksitav olla, sest neti kaudu võib edastada saateid ka muudel viisidel kui vaid kujul. Video kutsutakse mõnikord lühidalt ka „vidcastiks“ või „vodcastiks“. BigBank Tallinn kontor, laen 7000 €. Peatükis Taskuhäälingu tarkvara on ülevaade taskuhäälinguga seotud tarkvarast. Samuti on Podcasting Tools veebilehel kirjeldatud mõned sammud, mis läbitakse ideest saate kuulamiseni. Mitmed taskuhäälingusaated on varustatud juba vastava nupuga, mis sellele vajutades automaatselt võtab ühendust arvutis oleva vastava programmiga ning laadib tellitud taskuhäälingusaate kuulaja arvutisse. RSS, mida taskuhääling kasutab, on ingliskeelne lühend sõnadest Rich Site Summary või Really Simple Syndication. Guha välja esimese RSS versiooni.

Kuna tegemist on nüüdseks juba ametlike tõlgetega, siis on soovitatav „podcasti“ tähistamiseks kasutada terminit „taskuhääling“ ning „podcastingu“ tähistamiseks terminit „taskuhäälingusaade“. Samuti kasutatakse termineid „videoblog“ ehk , seda eelkõige ajaveebide kohta, kus postitusteks on videoklipid. aasta jaanuaris demonstreeris Dave Winer RSS manust, lisades oma ajaveebi ühe Grateful Dead laulu.

Kevadsemester 2019 | Tallinna Ülikool

. Ainuke erinevus on siin see, et antud juhul on tekstifaili asemel tegemist audio- või videofailiga. Harold Gilchrist demonstreeris seal esimest Windowsile mõeldud RSS manuse ekstraktimisprogrammi ning Kevin Marks esitles skripti, mis võimaldas RSS manuseid alla laadida ning edastada neid iTunesile, mis omakorda kandis need üle iPodile. Mittelineaarne televisioon on selle vastand – vaataja saab ise määrata saadete vaatamise aja ja koha. aastal arendas India informaatik Ramanathan V. E-õppe terminite sõnastik toob sisse mõiste „audiovoog“ ning pakub selle sünonüümina ka mõistet „audiosööde“. Filmimöla – Lauri Kaare ja Timo Dieneri filmiteemaline podcast Astronoomia taskuhääling – Taavi Tuvikese ja Tõnis Eenmäe astronoomiaalane taskuhääling Jonathan Sterne toovad välja kolm põhilist etappi, mis läbitakse taskuhäälingusaate ehk ideest kuulamiseni. Näiteks kasutatakse taskuhäälingut lisaks eelpoolnimetatutele muuseumides, meelelahutuses, poliitikas ja paljudes muudes valdkondades. Lõpuks vaatab kasutaja uue saate agregaatorisse ilmumisel üle vastavate taskuhäälingusaadete kirjelduse ja kuulab neid, mis teda huvitavad. Taskuhäälingu puhul saab tellija ise valida, millal ja milliseid saateid ta kuulab. Antud nimekiri ei ole lõplik, toodud on vaid mõned näited. Selliseid programme on palju ning nendest võib lähemalt lugeda peatükist Taskuhäälingu tarkvara. Sellised programmid on näiteks iTunes ja Juice Receiver. Selle ning Podhead.net leheküljelt kirjeldatud „netcast“ eeskujul võiks põhimõtteliselt kasutada ka näiteks terminit „netihääling“. Taskuhäälingusaateid on võimalik lisaks RSSile levitada ka Atom-vormingut kasutades. Eesti podcastid – koondab kõik Eesti podcastid ühele lehele kokku. See tähendab, et ka vajaminev tarkvara ja riistvara ulatub kallitest professionaalsetest vahenditest lihtsate, igale huvilisele kättesaadavate tasuta vahenditeni. Ilmselt saab niisuguseid taskuhäälinguid veel nimetada ja neid tuleb ka järjest juurde. Siin on mõned sammud, mida sa peaksid aga igal juhul ette võtma. Valitud saateid saab vaataja tellida näiteks oma arvutisse, televiisorisse, digiboksi, meediakeskusse või kaasaskantavasse multimeediumiseadmesse. Tema pakub välja ka sõnad „paunhääling“ ja „rahvahääling“, kuigi viimane viitab eelkõige nn isetehtud raadiotele. Taskuhäälingusaateid on võimalik kuulata nii netis, arvutis kui ka kaasaskantavas meediapleieris. aasta veebruaris, mil Peeter Marvet pani üles Kuku raadio "Libauudised". Teiseks sisestab kuulaja soovitud taskuhäälingu veebiaadressi uudisteagregaatorisse või taskuhäälingu tarkvarasse. Kuulaja, kes on saanud teada taskuhäälingu olemasolust, laadib endale alla uudisteagregaatori või RSS-lugeja, mis toetab taskuhäälingut ja/või sünkroonib oma arvutiga traadita side seadme, nagu näiteks iPodi. Neid termineid kohtab ka eestikeelses meedias, kõige levinum on ilmselt „vlog“. Video taskuhäälingusaateid ehk vidcaste kasutatakse lisaks ajaveebidele ka mittelineaarsete televisioonikanalite puhul. Saade laaditakse seejärel üles veebiserverisse. Lähtuvalt taskuhäälingu loomise etappidest on esmalt vaja luua digitaalne audio- või videofail, see Internetti üles laadida ning lisada audiofail RSS või Atom voole. Sellisele kataloogifailile võib juurde panna infot lisatud audiofailide kohta ning audiofailide hulka võib lisada RSS voo. Ilmselt oleks võimalusi veelgi, ent sõna „taskuhääling“ on Eesti meediamaastikul juba üsna kindlalt kanda kinnitanud. Näiteks Wikipedias nimetatakse omanikku või autorit „podcasteriks“, podcasti kasutamist aga „podcatchinguks“. Kuigi ei ole otseselt seotud Apple’i iPodiga, oli Apple esimene, kes arendas välja ja hakkas kasutama oma kaasaskantavas meediapleieris iPodis podcastingu skripte.

Maksekeskus | Pangalingid ja krediitkaardimaksed kiirelt.

. Ka Atomi puhul on tegemist XML-põhise sündikeerimisvorminguga, mida kasutatakse veebipäevikute ja veebisaitide uusimate pealkirjade publitseerimiseks, et neid saaksid alla laadida kasutajad ja teised veebisaidid. Lõpuks teavitab saate tegija kuulajaid taskuhäälingu olemasolust. Mõnes mõttes on see sarnane e-kirja manusega. Nagu juba mainitud, ei hõlma taskuhääling ainult audiofaile, vaid ka videofaile. Seetõttu räägitakse taskuhäälingust ka kui „asünkroonsest“ ehk „on demand“ raadiost. RSS on väike mitmeotstarbeline laiendatav metaandmete kirjeldamise ja sündikeerimise vorming. Audiofail, mis muudab voo tavalisest RSS voost taskuhäälingusaateks, on lisatud RSS manusesse lingina. Selleks võib kasutada mitmeid veebilehti, lisades sinna oma taskuhäälingu, näiteks http://www.podcasternews.com/ või http://www.ipodder.org.

Taskuhääling – Vikipeedia

. Ka videoid saab levitada RSS- või Atom-vormingut kasutades. Lineaarse televisiooni puhul on tegemist meediaga, kus vaataja näeb eelnevalt paika pandud programmi vaid kindlalt kanalilt ja kindlaksmääratud ajal. Näiteks on Eesti Internetifoorumites olnud välja pakutud sõna „mäluraadio“ ning rootsikeelsest vastest „podradio“ võiks eesti keelde kujundada sõna „podraadio“. Sõna „podcatching“ aga on Wikipedia põhjal tuletis sisuliselt sünonüümsest sõnast „broadcatching“. eMug nimetab sõna „audioblogging“ eeskujul ka „heliblogiks“. Nagu ka termin „broadcast“ võib ka „podcast“ viidata kas materjalide hulgale või meetodile, millega neid materjale üheaegselt avaldatakse – seda viimast nimetatakse ka „podcastinguks“. Vastav tarkvara on aga „podcatcher“ , mida Peeter Marvet nimetab tutvustavas saates „taskuhäälingu kliendiks“

Märkused