Seejuures on kiirlaenu taotlemise toimingud üsna universaalsed ning kattuvad enamjaolt alati

Samas oleks LP lugejate mitmekülgsema informeerituse tagamiseks võinud kaaluda kohtuotsuse refereeringu avaldamist intervjuu juures. Konto väljavõtte saab aga iga inimene ise kätte, logides  kas internetipanka või külastades pangakontorit. Kaebaja leiab, et seetõttu on uudise pealkiri eksitav. Poolete kokkuleppe: Delfi avaldas vastulause. Antud juhul ei kaalunud avalikkuse huvid inimeste õigust privaatsusele. Pressinõukogu hinnangul sai kaebaja võimaluse artiklis süüdistusi kommenteerida ehk mõlemad osapooled said sõna. Samuti ei ole kaebaja rahul, et notaritega selgituste saamiseks ühendust ei võetud. Nõuda uudistesaates iga sellise lühiinfo edastamise juures kõigile võimalikele osapooltele eraldi kommentaari võimalust oleks ebaproportsionaalne. Samuti ei pea kaebaja põhjendatuks lapse tervise kohta andmete avaldamist. Pressinõukogu hinnangul ei olnud kaebaja kohta eksitavat infot, sest seaduserikkumine leidis aset, mis tuleb välja ka Tartu Maakohtu kohtumäärusest. Pressinõukogu hinnangul ei riku video avaldamine kaebaja eraelu puutumatust. Pressinõukogu ei näe alust kahelda artiklis avaldatud keskkonnaministeeriumi esindaja sõnades ja peab allikat usaldusväärseks. Summa, mida Sa tagasi maksad, koosneb tegelikult kahest osast: osa maksest on mõeldud laenu põhiosa tagasimaksmisest ja osa maksest on mõeldud intressi maksmiseks.Laenudel on alati olemas ka kindel laenuperiood. Kui Sa ütled, et oled valmis laenama kõikjalt, välja arvatud pangalt, siis see ei tähenda, et Sa peaksid kohalikud hoiu-laenuühistud välistama.Tihtipeale on just väiksemad laenuandjad paindlikumad. Kaebaja esitatud vastulauset on leht kommenteerinud. juulil ilmunud artikli „Vooglaiu sihtasutuse nõukogu liikmed istuvad ühes paadis Jakuniniga“ pealkiri. Samuti pole kaebajale antud kommentaari võimalust. Pressinõukogu hinnangul on Kenno Oja info oma isa kohta usaldusväärsem kui minia Marta Oja info oma endise äia kohta. Pressinõukogu leiab, et Stolitsa oleks pidanud juhtkirja tekstis selgemalt välja tooma, et Ivan Makarovile omistatud ütlused ei ole faktiväited, vaid irooniline tõlgendus Makarovi artiklist, mida Stolitsa lugejad tõenäoliselt lugenud pole. Kui tegemist oleks tervikuna arvamusartikliga, ei oleks selles ajakirjanduseetika koodeksi rikkumist. Pressinõukogu peab põhjendamatuks artiklis kaebaja nimetamist väljapressijaks, sest tegemist on metsaraiet puudutava kohtuotsuse kajastamisega. Pressinõukogu hinnangul ei saa kaebajat nimetada küberründajaks, sest kohus leidis, et Mart Pirita ei ole süüdi. Ka ei olnud nali kuidagi märgistatud või sel moel absurdi pööratud, et lugejad oleks pidanud mõistlikult aru saama, et tegemist on naljaga. Pressinõukogu hinnangul on kirjutatud halvustavat infot Alexela Sillamäe kohta, kuid selle juhile artiklis sõna antud ei ole. Kaebuses ei ole välja toodud ebaõigeid faktiväiteid, vaid on viidatud autori kriitilistele hinnangutele.

Laenud ilma konto väljavõtteta ja ilma palgatõendita.

. Pressinõukogu hinnangul tugines leht politsei kirjalikule materjalile, milles pole alust kahelda. Kui sa oled olukorras, kus laen kinnisvara tagatisel tundub parim valik, kaalu ka hindamisega kaasnevaid kulusid. Pressinõukogu hinnangul on artikli pealkiri eksitav. Pressinõukogu hinnangul ei vasta pealkiri artikli sisule, sest loos ei tõestata, et EKRE rahakott on tühi. Kuigi leht esitas Nelja Energiale küsimused, ei ole konfliktsetes küsimustes kaebajale kommentaari pakutud. Kaebaja pole rahul asjaoluga, et leht pole valefaktide vältimiseks pöördunud Nitroferdi juhtkonna poole. Kaebaja ei ole rahul, et artiklis nimetatud erakonna liikmetelt ei ole kommentaari küsitud ja neile on omistatud väide, mida nad ei ole väljendanud. aprillil, oli aprillinali lugejaid eksitav. Samuti leiab kaebaja, et uudis oli ebatäpne, tekitas talle kannatusi ning pealkiri oli eksitav. Kaebaja ei ole rahul, et tema keeldumine intervjuust oli saates monteeritud ning avalikkus sai vahetusüliõpilaste elust moonutatud pildi. Kaebajaga on küll räägitud, kuid ajalehte tema seisukoht ei jõudnud. Pressinõukogu hinnangul jätab pealkiri mulje, nagu oleks Yana Toom hümni ajal jäänud demonstratiivselt istuma. Postimees on artiklites läbivalt nimetanud Tiina Naaritsat valetajaks, udutajaks ja libapsühholoogiks, samas ei ole sellised väited faktidega kaetud. Pressinõukogu hinnangul on hukkunu tuvastatav vaid lähedasetele. Kaebaja uute asjaolude ilmnemisel kaebuse edasi menetlemise soovi ei esitanud. Seejuures on kiirlaenu taotlemise toimingud üsna universaalsed ning kattuvad enamjaolt alati. Pressinõukogu hinnangul on probleem kontekstis, kuhu Äripäev on Luisa Värgi OÜ pannud. Pressinõukogu hinnangul jätab artikli juures olev suur pilt vallavanemast lugejatele mulje, nagu oleks vallavanem kahtlustatav. Kaebajad leiavad, et ei saanud võimalust kommentaariks. Kaebaja leiab, et saade sisaldab tema kohta valeinfot, talle ei antud sõna ning segamini on oletused, uudised ja arvamused. Pressinõukogu hinnangul on Anti Paapi süüdistatud oma töö tegemata jätmises, millega on politseiniku usaldusväärsus seatud küsimärgi alla ja mis on omakorda nii tõsine süüdistus, et vajanuks kaebaja kommentaari. Kaebaja leiab, et mitmed inimesed on artikli põhjal tuvastatavad. Samuti ei ole kaebaja rahul, et tema vastulause ei ilmunud veebis.. Samuti peab kaebaja artikli pealkirja eksitavaks. Samas oleks leht pidanud varasemas samateemalises diskussioonis andma kaebajale võimaluse ka oma seisukoha väljaütlemiseks. Pressinõukogu hinnangul eksis leht kaebaja töökohaga ning samuti ei suutnud tõendada kaebaja väidetava tsitaadi vastavust tegelikkusele. Samuti leiab kaebaja, et artikkel ei põhine tõenditega tagatud infol ning sisaldab oletusi ja valeväiteid. Samuti leiab kaebaja, et pealkiri sisaldab valesid faktiväiteid. Antud juhul on leht visanud õhku lihtsalt süüdistuse, mille seos artikliga on segane. Kiirlaen digiallkirjaga, tagat iseta laenud. Pressinõukogu hinnangul on kaebaja foto avaldamine tema isiku ebaproportsionaalne esile tõstmine. Kuigi tegemist oli arvamuslooga, oleks pidanud samas lehenumbris andma kommentaarivõimaluse ka Antti Leigrile. Pressinõukogu arvates ei esitle Delfi artiklit kui teaduslikku analüüsi, vaid kokkuvõtet Stolitsa lugudest, mis räägivad Mihhail Kõlvartist ja sõjaveteranidest. Samuti on loo juhtlõik, kus viidatakse julgeolekuohule, lugejaid eksitav. Kaebaja erakondliku kuuluvuse ja kõnealuse lepingu sidumine on lugejaid eksitav. Kaebaja ei ole rahul, et ERR neilt kommentaari ei küsinud, et esimene vastualuse avaldati alles kolmandal päeval peale saatmist ja et teine vastulause jäi avaldamata. Samuti pole kaebaja rahul, et ei saanud võimalust oma seisukoha välja ütlemiseks. Raske kehapuudega poisi seisundi kirjeldamist ei pea Pressinõukogu taunitavaks, sest artiklis isiku nime ei nimetatud ning tema seisundist anti väga üldine pilt, mida tegi tema õpetamisega kokkupuutuv ekspert. Kaebaja hinnangul on artikkel ühekülgne ja sisaldab tõendamata infot. Pressinõukogu hinnangul sai kaebaja sõna. Samuti ei ole kaebaja rahul, et artikli juures ilmus tema foto. Samuti ei ole kaebaja rahul, et jätkuloos on tema infot valesti kajastatud. Pressinõukogu leiab, et mõlemad osapooled on saanud sõna, sest loos avaldati Loomakaitse Liidu nägemus ning sõna said koeraomanik ja veterinaarkeskus. detsembril intervjuu PBK esindajaga Eestis, kes sai võimaluse arvamusloos olnud valeväited ja -faktid ümber lükata. Hinnangulisi kommentaare Postimees ei lisanud. Mõlemad faktivead lükkab haridusministeerium oma kaebuses ümber. Samas peab Pressinõukogu saate teemat oluliseks ja leiab, et see vajas kajastamist. Pressinõukogu hinnangul oli kõigil kaebaja poolt nimetatud sõnadel antud artikli kontekstis halvustav tähendus. Samuti sisaldab artiklite sari kaebaja hinnangul valeväiteid.

Eesti Ajalehtede Liit - Pressinőukogu

. Pressinõukogu juhib kaebaja tähelepanu sellele, et ülevaatamiseks saadetud tekstis saab täpsustada vaid enda antud tsitaate ja fakte, teiste ütluste ebatäpsusele saab juhtida ajakirjaniku tähelepanu. Samuti ei tooda saates välja ühtegi tõendit, mis kinnitaks kaebaja osalust Kadri Luide surmas.

Soodsad laenud. Kiirlaenud kuni 4000 eurot, väikelaenud.

. Kaebaja peab artikli juures olevat fotot eksitavaks ja ei ole rahul, et neile sõna ei antud. Kuna tegu on arvamusartikliga, on ajakirjanikul õigus oma suhtumist poliitikasse väljendada, samas on puudutatud isikul aga õigus vastulausele oma veendumuste esitamiseks. Pressinõukogu hinnangul oli kaebajal võimalus põhjalikumalt vastata, kuid ta ei kasutanud seda. Kuid artikli viimases lõigus tuuakse mehe taustast kirjutamisega ootamatult sisse konflikti sisaldav teema, kus Ardi Mandre kommentaari pole. Pressinõukogu hinnangul ei vasta tsitaadid Oleg Samorodni raamatust originaalile. Sellega on lugejat eksitatud. Kaebaja keeldumine kommentaarist on artikli lõpus välja toodud. Samuti ei ole kaebajad rahul, et neile ei antud võimalust kommentaariks. Kaebaja ei ole rahul, et talle sõna ei antud. Pressinõukogu leiab, et parafraseerimisel ja faktide avaldamisel tuleb olla täpne. Samuti ei ole kaebaja rahul, et nende vastulauset ega kommentaare ei avaldatud. Pressinõukogu leiab, et Stolitsas ilmunud arvamuses märgib kaebaja ära, et ajakirjandus kritiseerib valitsust või ignoreerib valitsuse otsuseid. Samuti on tegu ebatäpse ja eksitava infoga, sest inimene ei saa olla ei tegu ega ka sigadus. Samuti on kaebaja kohta esitatud valeinfot. Pressinõukogu hinnangul on kaebaja seisukohti kajastatud. Pressinõukogu leiab, et kooli külastamine ei olnud artikli seisukohast vajalik, sest kool ei pakkunud osapooltega kohtumist. Kaebaja ei ole rahul, et artiklis avaldati tema nimi ja pilt. Kaebaja hinnangul solvab saatelõigus öeldu Keskerakonna liikmeid. Seejuures on kiirlaenu taotlemise toimingud üsna universaalsed ning kattuvad enamjaolt alati. Pressinõukogu leiab, et artiklis on avaldatud Priit Kutseri kohta ebaõigeid fakte, sest tegelikkuses on kaebajal õigus invaliidi parkimiskaardile. Kui puudub regulaarne sissetulek, tekitab see laenuandjas muidugi kahtluseid, millest Sa laenu tagasi maksad. Pressinõukogu hinnangul MK-Estonia teiste ajakirjanduseetika koodeksi punktide vastu ei eksinud. Kaebaja leiab, et artikkel sisaldab valet ja moonutatud infot. Pressinõukogu hinnangul on sõna „ähvardas“ kasutamine pealkirjas põhjendamata ja lugejaid eksitav. Pressinõukogu hinnangul ei ole antud fotouudis süüdistav ega laimav, vaid toimunut objektiivselt kajastav. Pressinõukogu hinnangul oli kohtuniku kutsesobivuseksamist kirjutamine ebatäpse info avaldamine.

Kaebaja leiab, et artikkel sisaldab ebatäpset ja eksitavat infot. Samuti ei ole kaebaja rahul, et neis ja juhtlõigus on esitatud info ühekülgselt ja ei ole arvestatud EMT-poolset ümberlükkamist. Pressinõukogu arvates tuleb ajakirjanikel hoolikalt kaaluda, kas lapsevanemate ütlusi ja infot laste kohta avaldada või mitte. Kaebaja ei lükka ise ühtegi fakti oma kaebuses ega lehele saadetud vastulauses ümber. Praegusel kujul jätab artikkel mulje, et Marju Võsu pole saanud võimalust igat süüdistust eraldi kommenteerida. Leht aga soovis kaebajale sõna anda ja võttis temaga ühendust nii telefoni kui e-kirja teel, kuid kaebaja ei vastanud. Pressinõukogu hinnangul ei saa lootma jääda, et lugeja on lugenud ja mäletab ka kõiki varasemaid samal teemal kirjutatud artikleid. Samuti on saatelõigust näha, et kaebaja on intervjuude juures ja seega oli kursis, mis räägiti. Kaebaja leiab, et artiklis esitatud süüdistused ei vasta tõele ning artiklis on väär faktiväide, kuid parandust leht ei avaldanud. Georg Linkov on artiklis saanud küll teistel teemadel sõna, kuid konkreetses võimuhaaramise süüdistuses mitte. Samuti pole leht kontrollinud info tõesust ja allikate usaldusväärsust ning ei pakkunud kaebajale võimalust kommentaariks. Seetõttu on hoolimata laenu nimetusest vaja ka laenu sisule ja tingimustele tähelepanu pöörata. Sõna „pressima“ kasutamist pealkirjas ei pea Pressinõukogu antud artikli kontekstis ravimifirmat halvustavaks. Pressinõukogu hinnangul on antud juhul mõlemad eksitavad, sest tegemist ei ole mitte õpetajate palgaraha, vaid tasandusfondi rahaga, mis tuleb ka artiklist välja. Samuti on üks vahepealkiri eksitav ja loos on avaldatud kontrollimata infot. Selgelt on esiplaanil väitlus lammaste välipidamise teemal. aastal toimunut kajastati saates vaid selleks, et selgitada vaatajatele maja remontimise põhjust. Kaebaja ei ole rahul, et talle ei antud sõna, kuigi saatelõik rääkis temast. Kui kriitika alla sattunud munitsipaalpoliitik leiab, et tema kohta on esitatud valeinfot või laimu, on tal võimalus taotleda ajalehelt omapoolse seisukoha avaldamist. Pressinõukogu hinnangul on artikli puhul tegemist kultuurisündmuse arvustusega, mis lubab ajakirjanikul oma arvamust väljendada

Märkused