See mitte ainult ei taga, et maksad endale esimesena, vaid aitab ka lihtsalt ja valutult raha koguda

Nii on see inimese hinge kui ka kosmose hinge puhul. Platoni filosoofia tuumaks on juba Platoni tuntuima õpilase Aristotelese ja veelgi enam hilisemate Platoni tõlgendajate jaoks ideedeõpetus. Oligarhia hävitab end ettevaatamatus rüseluses kiireks rikastumiseks. Väga rumalad siirduvad kaladesse. Sestap osutab Platon vajadusele ideaalses riigis kunsti tsenseerida, mille all peab ta eelkõige silmas eepilise luule teoste tegemist vägivallatumaks, realistlikumaks, üllamaks, õpetlikumaks ning loodab, et sel teel muutuvad vooruslikumaks ka inimesed. Platonile nagu hiljem Russellile on matemaatika filosoofia vältimatu eelmäng. Kui me siin muutuvas maailmas õpime, siis ei õpi me midagi uut ega tee üldistusi mitmekesiste meeleandmete põhjal, vaid õppimise protsessi kaudu üksnes meenutame seda, mida teadsime varem. Ideede haaramiseks on meie tavalised kogemuse hankimise viisid liiga puudulikud ja piiratud. Diogenes Laertiose andmeil külastas ta linna esmalt Dionysiose võimu ajal. Olulisim ning kõrgeim osa hingest on mõistus, mis moodustab hinge tõelise olemuse. Hiljem arendas aga Platoni õpilane Aristoteles selle najal välja loogika eraldiseisva teadusena ja kui "esimese filosoofia". Enamik neist kinnitab, et Platoni suri rahulikult omas kodus, kuid väidetakse ka, et ta surnud pulmalauas. Seevastu olid lubatud dooria meloodia, mis sisendab vaprust, ja früügia oma, mis on ettevaatlik, kaaluv.

Keha on Platoni järgi aga noorem kui hing ega saa olla aluseks vanemale.

Sass Henno: Karin, ta ei löö sind enam kunagi, ma luban.

. Mõlemal puhul on tagajärjeks revolutsioon. Müüri taga on kunstliku valguse allikas, mis heidab meie ette seinale varje asjadest, mida kantakse mööda meie selja taga asuvast müürist nii, et üle müüri ulatuvad ainult kantavad asjad, kandjad ise jäävad müüri taha peitu ning neid pole varjudel näha. Neil leidus jutustusi, kus jumalad toimisid ebamoraalselt, aga noored pidid juba algusest peale õppima, et paha ei saa kunagi tuleneda jumalast, kuna jumal on teadus. Sofisti arvates õiglus pole meeste, vaid sulaste moraal; see on orjamoraal, mitte kangelasmoraal. Juba varasemaist aastaist alates peab tsensor valvama materjali üle, mida loetakse, ja muusika üle, mida kuulatakse. Neil leidus kirjeldusi, mis äratasid kartust surma vastu, aga noori tuleb kasvatada nii, et nad rõõmuga on valmis ohverdada oma elu võitluses. Teadmise, teaduse ja filosoofia jõud peavad valitsema. Neid on olemas kõigist mõeldavaist asjadest, omadustest ja suhetest, nii heast kui ka halvast, nii õilsast kui ka alatust, nii ilusast kui ka inetust. Neljakümneselt Ateenasse naastes asutas ta omaenese kooli, Akadeemia, mis sai nime asukoha järgi Ateena kangelasele Akademosele pühendatud puudesalus. Seega on hing igavene, tekkimatu, hävimatu ning lihtne – olles samas liikuv ning seejuures ise oma liikumise põhjuseks. Poliitiliste probleemide taga seisab inimese loomus. Seega on Platoni järgi teadmiste hankimine anamnesis – meeldetuletamine. Sokratesele osutub lihtsaks kummutada üksteise järel talle esitatud definitsioonid. Esemeid endid me ei näe, ainult nende varje, mida heidab kunstlik valgus. Platon ise ei esine neis kordagi otseselt kõnelejana, samas on küsitav, mil määral edastavad Sokratese sõnavõtud tema tekstides Sokratese ja mil määral Platoni vaateid, mis pealegi muutusid aja jooksul. Dionysios kuulas küll õpetusi, kuid hakkas kahtlustama Dionit plaanis võimu haarata, saatis tolle pagendusse ja hoidis Platonit väevõimuga kinni. Esimesel pilgul näib see olevat kena korraldus. Riik oma tsensorite abil peab rangelt valvama kasvatuse järele. Tänapäevane Platoni-uurimine on jõudnud veendumusele, et on üldse raske rääkida ühtsest "Platoni filosoofiast", kuna tema dialoogid on vestlused, mille käigus esitatakse palju vastandlikke seisukohtasid. Sellega vastandub Platoni epistemoloogia otseselt empiristlikule lähenemisele. See on õpetus, mida meie päevil seotakse Nietzsche nimega. Veel enam kehtib see, kui usule jumalasse lisandub usk isiklikusse surematusse. Ideed on omavahel järjestatud: ühed on kõrgemad, teised madalamad. Inimese hing sarnaneb oma olemuselt kogu maailma hingega, mida ta jäljendab. Hing järgib igavest ja muutumatut mõteldavat muutuvuses kõige täiuslikuma liikumise läbi, mis mõteldav on. Valvurite ülesandeks on riigi kaitsmine ja tööliste ülesandeks varade loomine. Seega sõltub muutuv kehaline maailm ainult osaliselt ideedest, osaliselt aga mitteolevast, mis on piiritu, täiesti muutlik, mitteolev ja mitteteaduslik. Ja seejuures elame ekslikult veendumuses, nagu näeksime tõelisi asju. Järelikult on seda parem uurida osana ühiskonna struktuuris kui isikliku käitumise osana. Hiljem sekkus Platon Sürakuusa linna poliitikasse Sitsiilias. Ideede omavahelist suhet võib kujutada ette püramiidina, kus tipu pool asuvad kõrgemad ideed – nagu samasus, erinevus jms – allpool aga kitsama määratlusega ideed. Inimestes esinevad kõik kolm hinge osa, kuid erineval määral. Tema olemasolu sõltub ideede maailmast, ideaalsest olemisest, mis oma ideaalsete kujunditega teda nagu läbi põimib ning seega õieti teeb olemasolevaks. Meelelise olemise ebatäiuslikkuse põhjust tuleb otsida mitteolevast. Suur lugupidamist osutas Platon kui mõtlemise kasvataja vastu. Ideed eksisteerivad iseeneses, sõltumatult kõigest muust, moodustades muutuvate asjade jäädava olemuse – , mida pole võimalik tajuda meeltega, kuid mida avastab surematu ning preeksisteeriv hing kaemuses. Seal paljastab liigset filosofeerimist põlgav aristokraat Kallikles moraali kui nõrkade leiutise tugevate võimu kahjutukstegemiseks. Laenata saab nii väiksemaid kui suuremaid summasid. Ta oletab, et kui suudaksime kirjeldada õiglast riiki, siis oleksime paremas olukorras õiglase indiviidi kirjeldamisel. Lõpuks Platon siiski lahkus, Dion aga kukutas Dionysios II ning valitses Sürakuusat lühikest aega, kuni teine Platoni õpilane Kallippos linnas omakorda võimu haaras. Ta sarnaneb ideega, ta on sellega sugulane, kuid mitte idee ise. Niuded on pakitsev energiareservuaar, põhiliselt seksuaalne. Sokrates küsib oma kavalal viisil, mida ta mõtleb õiglusega, ja algatab sellega filosoofilise arutluse. Homeros ja Hesiodos kuulusid keelatud autorite hulka mitmel põhjusel. Hüve "idee" on seega ideede suhtes nagu päike nähtavate asjade suhtes: nii põhjus kui võimalikkuse tingimus. Enne Sokratesega kohtumist oli ta õppinud filosoofiat Herakleitose õpilase Kratylose juures. Seejärel võis demiurg luua maailma olendid ja kõik muu, mis sinna kuulub. Seepärast on riigi tähtsamaid ülesandeid oma kodanikkude kasvatamine. Kuid ta muutub hävitavaks sellepärast, et inimesed pole kasvatuse abil ette valmistatud selleks, et valida parimaid juhte. Emad ja ammed võivad jutustada ainult muinasjutte ja lugusid, mis on lubatud. Inimestel peab olema religioon. Diogenes Laertiose andmeil, milles on küll kaheldud, põlvnes Platoni isa Ariston Ateena kuningast Kodrosest, ema Periktione aga seadusandjast Solonist. Inimesed vajavad filosoofide juhtimist, nii nagu ihad vajavad teadmiste ja mõistuse valgustamist. Dionysiose sugulane Dion hakkas Platoni õpilaseks, kuid türann pöördus tema vastu ning Platon müüdi orjusse. Need on mehed, kes valitsevad ja tegelevad tööstuses, käsitöös, põllumajanduses. Igale klassile on määratud eri ülesanded. See mitte ainult ei taga, et maksad endale esimesena, vaid aitab ka lihtsalt ja valutult raha koguda. Ideede maailm on muutuva maailma põhjus ja otstarve ühtlasi. Oleme aheldatud näoga koopaseina poole, selg on seejuures pööratud koopa avause poole, millest lahutab meid müür. Kuna mõisted on määratletavad oma olemusest lähtuvalt, siis võib pidada Platonit olemusfilosoofia või essentsialismi alustajaks. Ideed eksisteerivad oma täiuses iseeneses ja on aluseks nähtavatele asjadele, mis sarnanevad ideedega, jäljendavad või kopeerivad neid nii palju kui võimalik. Kuid ka demokraatia hävitab end demokraatia liialdamise tõttu. Ideede ja kehaliste nähtuste vahekorda selgitab Platon koopa võrdpildi abil. I, Vana-Kreeka: Sokrates, Platon, Aristoteles. Mitteolev on tühi ruum, mis on vormitu, oleva täielik negatsioon. Hüve langeb Platonil teatud mõttes ühte jumalusega, kuna on kõige muu suhtes aluseks ja paikneb teisel pool olemist. Matemaatilised objektid on ka muutumatud nagu ideed, vastandina tajutavale asjade maailmale. Ateenaga sõjajalal oleva Küreene linna orjaturult ostis Platoni üks ta pooldaja ning läkitas filosoofi koju Ateenasse. Platonit peetakse esimeseks filosoofiks, kes keskendub keelele ja mõistete määratlemisele selles ning loob vastava rangetel filosoofilistel alustel põhineva mõtlemissuuna.

Briti köök - mitte ainult ubadest - Maitsemeel - sõ

. Ta vihjab vaid sellele, et õiglus on indiviididevaheline suhe, mis sõltub sotsiaalsest korrast. Ei või oodata paremaid riike, seni kui pole paremaid inimesi. Koopast väljaspool asuvad tõelised asjad on samastatavad ideedega. Söakuse asukoht on südames, verevoolus ja jõus. Ta tegi ka kõiksuse elavaks hingega ja mõistusega, st Platon peab kosmost elusaks organismiks. Pärast Dionysiose surma kutsus Dion Platoni tagasi Sürakuusasse, et koolitada uus valitseja Dionysios II valgustatud filosoof-kuningaks. Õiglus oleks lihtne, kui inimesed oleksid lihtsad. Seepärast ka need hinged, kes liigselt kiinduvad keha külge, ei pääse tagasi sinna, kust nad on tulnud, vaid siirduvad karistuseks inimeste või mitmesuguste loomade kehadesse. Iga valitsemisvorm püüab iseennast hävitada oma põhiprintsiipidega liialdamisega. Ilma teadmiste juhtimiseta on inimesed korratu hulk, on nagu segaduses ihad. See mitte ainult ei taga, et maksad endale esimesena, vaid aitab ka lihtsalt ja valutult raha koguda. Võib-olla pole filosoofiaajaloos see õpetus paremini sõnastatud kui Platoni enda poolt dialoogis "Gorgias". Sündimise läbi on hing aheldatud kehaga, on sattunud nagu vanglasse ja unustanud selle, kus ta kunagi on olnud ja mida ta on näinud varem ideede riigis. Kuid me kuulsime juba, et ideede maailm on igavene, muutumatu ja täiuslik, meeltega tajutav maailm aga vastupidine – ebatäiuslik, tekkiv, muutuv ja kaduv. Sestap võib väita, et me tajume siin muutuvas maailmas ainult tegelike asjade pettekujutisi. Kuna demiurg oli hea, lõi ta üheainsa kosmose igavese eeskuju võimalikult täiusliku koopiana. Aristokraatia ruineerib end, piirates liiga kitsalt seda ringi, kelle päralt on võim. Teise elu lootus annab meile julgust kohata surma ja taluda ka oma armsamate surma. Inimese hing, mis Platoni järgi on surematu, on näinud ideid enne sündimist, siis kui ta oli ideede riigis. Poliitilise filosoofia probleemiks on leida meetod, mille abil saaks eemaldada oskamatuse ja kelmuse avalikest ameteist ja ette valmistada parimaid valitsemiseks üldsuse hüvanguks. Ihaluse asukoht on niuetes. Kui kunstiteosed on valmistatud väga imposantselt ja veenvalt, siis inimene satub nende mõju alla ega kasuta asjade tõlgendamisel enam oma mõistust, ning on seega kunsti vahenditega ettearvamatult manipuleeritav. Seose tõttu Sokratese püüdlusega määratleda eetika põhimõisteid või voorusi on Platoni olemusfilosoofial ka moraalne tähendus. Kõik muud liikumised, sh kehaline liikumine, kus liikumise põhjus on väljaspool liikuvat, on põhjustatud hinge kui ainukese võimaliku liikumise alge poolt. Ja lõpuks on need vähesed, kelle lõbuks on meditatsioon ja mõtlemine, kes ei ihka hüvesid, varasid ega võitu, vaid teadmisi, kelle taevaks pole varandus ega võim, vaid tõde. Ta provotseerib ettevaatamatu, pahura ning kergesti ärrituva sofisti Trasymachose tunnistama järgmist definitsiooni: "Kuula siis", ütles vihane sofist, "ma kuulutan et võim on õigus, ja õiglus pole midagi muud kui tugevama kasu". Tõenäoliselt ei heida Platon siiski kunstile ette vähest seost reaalsusega, vaid pigem puudujääke ideaalsuse osas. Periktione oli kolmekümne türanni režiimi ajal mõjuvõimsa Kritiase nõbu. Enne sündimist "elab" hing ideede riigis. Mõistuse ja teadmise asukoht on peas, mis on silmaks ihale ja lootsiks hingele. Ideid on väga palju, kuid neid on siiski lõplik hulk. Kreeka keelest tõlkinud Astrid Kurismaa. Diogenes Laertiose sõnul maadles ta isegi Isthmose mängudel. Platoni ideaalriigis on vastavalt kolmele hinge osale kolm ühiskondlikku klassi: valvurid, sõdurid ja töölised. Kehalised esemed on ainult ideede ebatäiuslikud koopiad, jäljendid ja varjud, ideed ise aga on paradeigmata – algkujud. Puudub selge kriteerium eristamaks nende vastandlike teooriate seast seda, mida olevat pooldanud Platon ja mida ainult arutluse alla võtnud. Dialoogi "Timaios" järgi Kehasse sattunud surematule hingele lisanduvad surelikud osad – söakus ja ihalus.

Cathay jutud: Myanmari hunta taga ei seisa mitte ainult.

. Platon kaebab, et lihtsate ülesannete- nagu kingategemise- puhul me arvestame, et ainult eriliselt ettevalmistatud isik võib teenida oma eesmärki, poliitikas ja riigijuhtimises aga oletame, et igaüks teab, kuidas riiki valitseda. Samas asub ülim tõelisus hoopis väljaspool koobast, puhta päikesevalguse käes, mis on meile kui koopas viibijatele pimestav, me ei suuda seda näha, kui meid selleks spetsiaalselt ei treenita. Platoni surma kohta on mitu versiooni. Kunst tekitab näivust ning püüab seda esitada tõe pähe, kuigi on enamasti tõest nii kaugel kui võimalik

Märkused