Reeglist on välistatud üksnes ettevõttelt ettevõttele laenud, mille tingimused on pisut erinevad ja paindlikumad

Juhatus saadab kõikidele korteriomanikele otsuse projekti ning annab tähtaja hääletamiseks. Eelnõus sellist piirangut ei ole. aastal tekib kogu kinnistule automaatselt üks korteriühistu ning võib juhtuda, et äriruumide omanik saavutab üksinda korteriühistus häälteenamuse, mis ei pruugi elumaja korteriomanikele eriti meeldida. Korteriühistud ei ole reeglina käibemaksukohustuslased. Üldreegel on see, et iga korteriomand annab ühe hääle. Ühisuse tegevust reguleerib korteriomandiseadus. Üks pisike muudatus toimub bilansikirjetega. Ka see ei ole tegelikult seaduse järgi kohustuslik, kuid tavaliselt on revidendi olemasolu pandud kirja ühistu põhikirjas. Võta aega selleks, et endale selgeks teha, mida sa tegelikult tahad. Standardvariandi puhul oleks A-l kaks häält ja B-l üks hääl.

Seega võib öelda, et praegustele korteriühistutele muutub uus seadus lihtsamaks, sest kõik asjassepuutuvad normid hakkavad asuma ühes seaduses. Ülejäänud ühistute jaoks ei muutu midagi. Näiteks võib üks hoone olla elumaja, millel on suur arv korteriomanikke ja teine kas ärihoone või majutusasutus, mille korteriomandid kuuluvad kõik ühele isikule. Kes ei vasta, loetakse vastu hääletanuks. Praegu on korteriomanikel võimalik valida, kas luua oma maja haldamiseks korteriühistu või tegutseda ühisuse vormis, mille puhul juriidilist isikut ei looda. Vajadusel saab neid ühe korteri juurest teise juurde ümber paigutada. Paljudes ministeeriumile saadetud arvamustes on soovitatud, et sundühistu asemel võiks pigem korrastada ja täpsemalt reguleerida ühisuste tegevust. SMS laen ilma konto väljavõtteta, telefoni laen. Valitseja võib määrata mis tahes korteriühistule, korteriomandite arv ei ole siinkohal oluline. Kõrvalekalded sellest reeglist tuleb sätestada korteriühistu põhikirjas või eriomandi kokkuleppes. Tagasimakse perioodiks saab valida 6 kuud kuni 4 aastat. Esimese alternatiivi puhul oleks A-l ja B-l kummalgi üks hääl. See tähendab, et kui ühele isikule kuulub mitu korteriomandit, on tal ka mitu häält.

Maksumaksja portaal - Ühisused ühistatakse ühistuteks.

. Eelnõu soovib selle võimaluse ära kaotada. Reeglist on välistatud üksnes ettevõttelt ettevõttele laenud, mille tingimused on pisut erinevad ja paindlikumad. Korteriomandite registreerimisel tuleb registrile esitada hoonejaotusplaan, millelt peab nähtuma, millised ruumid on kellegi eriomand ja millised jäävad kõigi kaasomandisse. Teisisõnu, tegemist on kombinatsiooniga Säästukaardist ja pangakaardist. Kõnealune eelnõu seda ühistu liiki ei puuduta. Tavapärases praktikas moodustatakse korteriühistus revisjonikomisjon või valitakse revident. Suuremate majade puhul jääb kaasomandiks ümberkujundamine arvatavasti toppama juba selle taha, et võimatu on kõiki korteriomanikke ja nende laenuandjate esindajaid ühekorraga notari juurde koguda, et vastavat tehingut vormistada. Uue seaduse jõustumisel luuakse sundkorras korteriühistud kõikides hoonetes, kus on korteriomandid, aga ühistu asutamata. Soovi korral võib audiitori olemasolu ette näha ühistu põhikirjas või otsustada auditi tegemine üldkoosoleku otsusega. auditi kohustus, kuid sellest loobuti. Kaks esimest korterit kuuluvad isikule A ja kolmas isikule B. mitut kinnistut haldavaid ühistuid. Praegune seadus lubab otsust niimoodi vastu võtta ainult siis, kui kõik ühistu liikmed on otsuse poolt. Väiksemas ühistus võivad ka kõik liikmed üheskoos kogu raamatupidamise üle vaadata, nad ei pea selleks eraldi revidenti valima. Kui vastutavat isikut ei määrata, vastutavad valitseja juhatuse liikmed. Vastavates pöördumistes on lisaks konkreetse eelnõu teemadele esitatud ka palju muid huvitavaid ettepanekuid ja kirjeldatud korteriühistute tegevuses tekkinud probleeme. parkimiskohad ja panipaigad olema eriomandi osad ehk kuuluma korteri juurde. Soovi korral võib otsustada ka teisiti. Juhatus koostab hääletusprotokolli, kuhu märgib nimeliselt kõik poolt ja vastu hääletanud.. Eelnõus sellist sätet enam ei ole. Täiendavalt võib kasutada ka lisanime. See, et parkimiskohti ei jagu kõikidele korteritele, on suurtes majades pigem reegel kui erand. Kui kortermajas asuva äripinna omanik saaks sõlmida otselepingu näiteks AS-iga Tallinna Küte, saaks ta ka viimase esitatud arve alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Praeguses praktikas toimub see jagamine kas üldkoosoleku otsuse või juhatuse otsuse alusel, näiteks keldribokside puhul ei pruugi mingit kirjalikku kokkulepet üldse olla. Kui leping sõlmitakse korteriühistuga, siis esitab AS Tallinna Küte oma arve loomulikult ühistule, kes ei saa sisendkäibemaksu maha arvata. Seletuskiri vihjab, et see võimalus võib ehk olla paarismajades ja ridaelamutes, aga mitte mujal. Eelnõusse on lisatud ka säte, mille kohaselt on iga korteriomanik kohustatud esitama juhatusele oma kontaktandmed ning hoolitsema, et need oleksid kehtivad. Eelnõu kohaselt nimetatakse praegune osakapital ümber reservkapitaliks. Artikli koostamisel ongi aluseks võetud uuem eelnõu. Praegu juba korteriomandina eksisteerivaid parklakohti ja panipaiku vägisi korteritega liitma ei hakata. Kodulehel http://eelnoud.valitsus.ee on igaühel võimalik jälgida eelnõude menetlemist, leida otsingu abil infosüsteemis olevaid dokumente, osaleda avalikel konsultatsioonidel ning kooskõlastamisel oleva dokumendi kohta kommentaar esitada. nimi peab alati sisaldama selle kinnisasja , mille haldamiseks ühistu on loodud. Loomulikult on praktikas ka vastupidiseid variante. Ainus võimalus kumulatsiooni vältimiseks oleks see, et ühistu registreeriks ennast käibemaksukohustuslaseks. Mis tahes muus vormis kokkulepe on siduv ainult nendele isikutele, kes olid korteriomanikud kokkuleppe sõlmimise ajal; kui aga korter müüakse, siis uus omanik võib oma autot parkida, nagu ise heaks arvab. Praktika on jällegi selline, et lahendus sõltub üldkoosoleku koosseisust. korteriomandiseadust ja korteriühistuseadust. Praktikas tähendab see peamiselt keldribokside ja maja hoovis asuvate parkimiskohtade jaotamist. eriomand tähendab korterit, mida valdab ja kasutab ainult korteriomanik, tähendab koridore, keldreid, maja välisseinu, katust, torustikke jne, mida valdavad kõik korteriomanikud ühiselt korteriühistu kaudu. liikmed valivad endi seast esindaja või sõlmivad lepingu valitsejaga, kes hooldab elamut ja kogub liikmetelt vajalikud maksed. Eelnõu viimases redaktsioonis on üleminekusäte, mille kohaselt võivad varem asutatud ühistud siiski tegevust jätkata ning neid ei tükeldata, kui ühistu liikmed võtavad vastu sellekohase otsuse. Oluline erinevus võrreldes korteriomanditega on näiteks see, et mõttelise osa võõrandamisel on teistel kaasomanikel ostueesõigus. Korteriühistu põhikirjaga võib ette näha, et igal korteriomanikul on üks hääl sõltumata talle kuuluvate korteriomandite arvust või et häälte arvu määrab korteriomandi kaasomandi osa suurus. muutub korteriühistu kohustuslikuks. võtta otsuseid vastu ilma üldkoosolekut korraldamata. Kuna korteriomand on võrreldes hooneühisuse liikmesusega õiguslikult kindlam ja mugavam, siis on valdav osa kunagisi elamuühistuid aja jooksul likvideeritud ja asendatud korteriühistutega. Kui teenusepakkujal on leping korteriühistuga, siis on võlguolevatelt korteritelt raha kättesaamine korteriühistu probleem. Reeglist on välistatud üksnes ettevõttelt ettevõttele laenud, mille tingimused on pisut erinevad ja paindlikumad. Tekib käibemaksu kumulatsioon. Praktikas tähendab see arvatavasti paarismaju ja ridaelamuid

Märkused