Raamatus esitletakse mitmeid mõtteid, kuidas oma elu üle kontroll võtta, muuta oma enesetunne helgemaks ning saavutada parem majanduslik olukord

aastast võttis esimene Eesti looduskaitseseadus kaitse alla kaheksa orhideeliiki, neist kuldkingale kehtestati müügikeeld. fotovõistluse pidulik lõpetamine. aastast kuuluvad riikliku looduskaitse alla kõik Eestis kasvavad orhideeliigid ja praegu kuulub kaunis kuldking kaitsealuste liikide II kategooriasse. mail looduskaitsekuu avaüritusel Tallinna Botaanikaaias sai Ester Valdvee looduskaitse hõbemärgi. märtsil ekskursiooni Tallinna botaanikaaia orhideenäitusele.

Ta on kantud ka Euroopa Liidu loodusdirektiivi II lisasse, kus on kirjas ohustatud taime- ja loomaliigid. Edasi toimus tubaste orhideede laiendatud näitusmüük ja kohalikud orhideekasvatajad jagasid huvilistele oma asjatundlikke näpunäiteid. See on esimene kord, kui aasta orhidee austava nimetuse saab kõige rangemasse kaitsekategooriasse kuuluv liik. Selle aasta esimene "lill" on Eesti Orhideekaitse Klubi, kes tõi silmanuumamiseks fotonäituse ORHIDEED EESTIMAA LOODUSES. Üritus kestab kuni kolm tundi ja on kõigile tasuta! www.eestiloodus.ee. Õhtu kulminatsiooniks esitletakse fotovõistluse paremaid töid ning kuulutatakse välja võistluse võitjad ja esile tõstetud tööd, millele þürii annab oma kommentaari. Kuulutatakse välja võitjad ning jagatakse Tantsivaid Hunte. Eesti ohustatud liikide punasest nimestikust leiame muguljuure kategooriast „ohulähedane”.  Orhideepäevade ajal saab Tallinna Botaanikaaia palmimajas näha Jaak Neljandiku fotonäitust Eesti looduslikest orhideedest. Kauni kuldkinga ja teiste orhideede hingeelu, kasvukohti ning kaitset tutvustas Arto-Randel Servet. aastast riikliku looduskaitse alla. Kuldkinga lehed meenutavad veidi maikellukese lehti, kuid on kaetud madalate karvakestega ja leherood on paremini nähtavad. Autor kirjutas foto saamisest järgmiselt: "Olin aastaid igatsenud leida metsas kaunist kuldkinga ja eelmisel suvel õnnestuski neid esimest korda näha. Saarte pildistamiseks ja nende maastike kirjeldamiseks tuli tal kahe suve jooksul merel olla kokku ligi viiskümmend päeva, kuid veidi vähem öid. Tiit Leito kutsub meid mereretkele, et koos avastada Eesti väikesaari ning lubab, et igav meil ei hakka, sest ees ootavad uued ja huvitavad kohtumised. Hall käpp õitseb mai lõpust jaanipäevani, ilmast ja kasvukohast sõltuvalt võib tema mehikese-kujulisi õisi näha umbes nädala jagu. Kuldkinga leidub üle Eesti ja kuigi on teada ka mõned üsna arvukad tuhande ning enama õieni ulatuvad leiukohad, tuleb ta meil kindlasti lugeda haruldaste, kaitset ja tähelepanu vajavate liikide hulka. Kunstikeskuses algas seejärel vilgas loometöö. Eestis asustab kärbesõis tihedamalt mandri lääneosa ning saari, Kesk- ja Põhja-Eestis leidub teda märksa vähem, Lõuna-Eestis kuulub ta aga juba haruldaste liikide hulka. Seda  nii looduskaitseametnikuna kui erinevate huviühenduste liikmena. Harilik muguljuur kuulub kaitsealuste liikide II kategooriasse. veebruaril oli Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi lugemissaalis Eesti Orhideekaitse Klubi koostatud näitus erinevatest meie looduses kasvavatest orhideedest e. ilmunud Hans Trassi koostatud levikukaardil, aga puudus algallikas asukoha ja aja kohta. Muusika pildikavadele loob Sven Grünberg, laulab Chalice. detsembril Tartus Dorpati konverentsikeskuses toimunud Eesti Looduse fotovõistluse pidulikul lõpetamisel esitleti paremaid töid ning kuulutati välja võistluse võitjad. Meeleolu loovad tundliku pildistuslaadiga fotod.     Ligi sadant väikesaart tutvustava raamatu kokkukirjutamine võttis Tiidul aega kolm aastat järjepidevat tööd. Kihnu märjapoolne rannakarjamaa oli nende vaatlemiseks igati sobiv.   Keskkonnaminister Marko Pomerants andis täna Eesti Vabaõhumuuseumis looduskaitsekuud avades teenekale looduskaitsjale Tiit Sillaotsale üle Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia koos looduskaitse kuldmärgiga. Lisaks tavalisele piltide vaatamisele lahendasid vanemad õpilased näituse materjalide põhjal koostatud ristsõna, nooremad valisid lemmikorhidee pildile jäädvustamiseks. Tänu omapärastele ning juba kaugelt tähelepanu köitvatele õitele on kuldking tõenäoliselt meie kodumaistest orhideedest rahva seas ka tuntuim. Eesti Orhideekaitse Klubi kuulutab aasta orhidee välja kuuendat korda. juulil  oli Saaremaal pisikäpa taasleid. Aasta orhidee valimise eesmärk on nimetatud liiki laiemalt tutvustada, tema elu lähemalt uurida, saada täpsemat pilti liigi levikust Eestis ja pöörata tähelepanu leiukohtade kaitsmisele. Eesti punases raamatus seisab kärbesõie juures märge „ohulähedane“. Vaadates tema suurust, ei ole kahtlust lille kõrges vanuses, sest nii uhkeks saab kasvada ainult väga pika aja jooksul". sünnipäevaks ning oli ühtlasi pühendatud ülemaailmsele loodusrikkuse aastale. Raamatus esitletakse mitmeid mõtteid, kuidas oma elu üle kontroll võtta, muuta oma enesetunne helgemaks ning saavutada parem majanduslik olukord. märtsil kaubamaja ruumides orhideepäev. Põhja-eestlasena on minu kohtumised muguljuurega olnud üsna põgusad. juuli sõrmkäppade pidu. Festivali kavas on orhideeretked, näitused, kontserdid, loengud, õpitoad, ööülikool Valdur Mikitaga, jaanituli jm. Samuti hinnati see foto II koha vääriliseks taimede ja seente kategoorias. Jaak kirjutas foto saamisloost: "Pildi muguljuurest, tänavuse aasta orhideest, pildistasin klubi väljasõidul Kihnu. Päeva juhib Rohke Debelakk. Muguljuur asustab tihedamalt läänesaari ja mandri läänerannikut, mujal Eestis tuleb teda lugeda haruldaste liikide hulka. mail andis keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus Eesti Loodusmuuseumis looduskaitsekuud avades üle Eesti looduskaitsemärgid. käpalistest.Näitust külastasid nii väikesed kui suured, sest meie raamatukogu on koolis väga populaarne koht. Fotode autoriteks on Toomas Hirse, Rainar Kurbel, Margus Muts, Tarmo Pikner ja Arto-Randel Servet. Materjal pärineb Rainar Kurbeli ja Toomas Hirse Kreeka ja Türgi orhideematkadelt. Raamat toetub paljude meresaari uurinud inimeste töödele ja sisaldab saarte piirkondade kaarte. Ühtlasi kutsub EOKK üles loodushuvilisi teatama tumepunase neiuvaiba leiukohtadest Eestis. Klubi poolt märgiti ära ka Jaak Neljandiku foto Juminda ööviiulitest ja Reet Sau foto kuldkingadest põõsas. Aasta orhidee valimise eesmärk on liiki laiemalt tutvustada, tema elu lähemalt uurida, saada täpsemat pilti liigi levikust Eestis ja pöörata rohkem tähelepanu leiukohtade kaitsmisele. EOKK kuulutab välja aasta orhidee kaheksandat korda. Näitus on kokku pandud ainult Eesti looduses tehtud fotodest. Tumepunane neiuvaip eelistab kuivi kasvukohti, tema tüüpiliseks elupaigaks on lubjarikastel muldadel kasvavad loometsad. Ja lõpuks septembri esimesel nädalavahetusel olid ahjusoojad portselanist kärbesõied ilmarahvale hindamiseks väljas. Piirkonna ettevõtjaid ja kogukondi ühendav festival annab külastajaile võimaluse tutvuda rahvuspargi väärtustega läbi mitmekülgse festivaliprogrammi. Kauni kuldkinga peamisteks kasvukohtadeks on puisniidud, salu- ja loometsad, harvem laanemetsad ning kadastikud. MTÜl Käoraamat on koostöös Hanila vallaga valminud fotonäitus "ORHIDEED HANILA VALLAS JA MUJAL EESTIS", kus esmakordselt on esindatud kõik Eesti orhideeliigid. Muhe ja koduselt soe muuseum võtab alati sõbraliku tulija rõõmuga vastu. Õhtuid sisustab vaheldusrikas kontserdiprogramm. Metsaaluse hämaruse ja valguse kontrastid lõid pildil muinasjutulise meeleolu koos selle ülimalt kauni taimeperekonnaga". aastast riikliku looduskaitse all. Kohapeal saab raamatu ja tema tegemise kohta nii mõndagi teada, küsida, arutleda ja autoritelt autogramme. Esmakordselt annab Eesti Orhideekaitse Klubi välja eriauhinna parima orhideefoto eest.

Laupäeval esitletakse Risti raudteejaamas raamatut.

. Kohati mitmeid käpalisi, kuid peakangelaseks oli muidugi kärbesõis. Eesti ohustatud liikide punasest nimestikust leiame kuldkinga kategooriast „ohulähedane”. novembril Tallinna teletornis auhindade kätteandmisega. Esitlus toimub ka juuni algul Tallinnas Solarise Apollos. Pildid on välja valitud mitte nii väga liigilist koosseisu silmas pidades, vaid kunstilisel põhimõttel, et silmailu, huvitavus ja kvaliteet oleksid garanteeritud. On liike, mille lõhn võib suveõhtul täita kogu metsaaluse ja on liike, mille lõhna tunnevad ainult putukad. Huvilistele on avatud kodulehekülg www.orhidee.ee, sealt leiab klubi kontaktid, saab teavet Eestis leiduvate orhideeliikide kohta ning võib lugeda klubi ajakirja "Ööviiul“. Eestis on hall käpp küllaltki arvukas lääneosas ja saartel, Põhja-Eestis leidub teda märksavähem, Kesk-, Ida- ja Lõuna-Eestis kuulub aga juba haruldaste liikide hulka. Suure tõenäosusega on tegemist selle ammuse sookäpa leiukohaga. EOKK kuulutab välja aasta orhidee üheksandat korda. Tumepunane neiuvaip kuulub kaitsealuste liikide III kategooriasse. juunil Nõmme allikate kandis ette üks korralik orhideeretk. Muusikalist elamust pakub Gerli Padar. Ühtlasi kutsub EOKK üles loodushuvilisi teatama hariliku muguljuure leiukohtadest Eestis. Eestis kasvavatest orhideedest räägib Eesti Orhideekaitse Klubi juhatuse liige Ülle Jõgar. Eesti Orhideekaitse Klubi kuulutab välja aasta orhidee seitsmendat korda. maist kuni juuli alguseni Saaremaa Orhideefestivali raames Kihelkonna rahvamajas. Nii aitame kaasa Eestis elavate liikide leviku kaardistamisele ja suurendame enda teadlikust meie kõrval elavatest loomadest, taimedest ja seentest. Fotol vasakult Karin Poola, Aiki Jõgeva, Ester Valdvee, keskkonnaminister Rene Kokk, Anne Nurgamaa, Marju Kõivupuu, Uudo Timm. Kolmeõielised taimed on suur haruldus. On liike, mille õie läbimõõt on vaid paar millimeetrit ja õite värvus on tagasihoidlikult roheline, aga on ka kirkavärvilisi ning suurte õitega liike – kaunis kuldking on Euroopa kõige suuremate õitega orhidee. Samuti on ta aktiivselt osalenud Eesti haudelindude levikuatlase koostamisel ning fenoloogiliste andmete kogumisel, samuti linnustiku seiramisel. Oma pildi üritasin teha madalalt, taime kõrguselt, et paremini haarata pilti taime kasvukeskkonda. mail Ants Laikmaa Majamuusemi hooaja avamisüritusel  avati ka Eesti Orhideekaitse Klubi fotonäitus "Orhideed Eestimaa looduses". Samas avatakse ka näitus "Orhideed Hanila vallas ja mujal Eestis". Selle kauni kodumaise orhidee õitseaeg on juulist augusti keskpaigani. aasta käokeelte/ööviiuli tööjuhend taas olemas. Muuhulgas ohustab halli käppa ning ka mitmeid teisi kodumaiseid orhideeliike lilledena vaasi korjamine. Ants Laikmaa Majamuuseumi postitus Facebookis: Ants Laikmaa majamuuseum on poole jalaga juba suves. Õitseaeg kestab kuldkingal tavaliselt mai viimasest kolmandikust juuni teise pooleni. 17 kõige suuremat rahaprobleemi, mis takistavad raha säästmist. Nädala jooksul toimuvad giidiga orhideeretked, loengutel esinevad nimekad Eesti orhideetundjad, töötubades õpetatakse loodust märkama ja jäädvustama, toimuvad merematkad Vilsandi RP saarestikus. Kärbesõis kuulub kaitsealuste liikide II kaitsekategooriasse. Taimel on tavaliselt kaks vastakut varre alusele kinnituvat lehte, mis on kollakasrohelist tooni, pealt veidi läikivad, kujult süstjad ja kergelt renjad. Alustuseks räägib fotograaf Jaanus Tanilsoo vesipapi pereelust kaadris ja kaadri taga ning Janek Joab drooniga pildistamisest.  Hall käpp on lubjalembene taim. juuli. Festivali kavas on matkad, näitused, kontserdid, loengud, õpitoad. Kärbesõie õitseaeg on juunis-juulis, tema tüüpilisteks kasvukohtadeks on niisked niidud ja puisniidud, madalsood ja lookadastikud. Lisaks loomade vaatlustel lähevad arvesse ka erinevad tegevusjäljed.  Linnud: suitsupääsuke. Klubi auhinna parima aasta orhidee foto eest sai Margus Opp ning tema foto Kuldkingad metsas. aastast valitud aasta orhidee, keda on ajakirjanduse vahendusel laiemalt tutvustatud ja tema leiuinfot kogutud. Tema peamisteks kasvukohtadeks on loopealsed, niidud,kadastikud ja puisniidud, aga ka tee- ja kraaviperved ning isegi mahajäetud karjäärid. Samas loodavad korraldajad kutsuda Orhideefestivali raames uusi külastajad avastama Vilsandi Rahvusparki ja Saaremaa läänerannikut ning piirkonnas pakutavaid puhkusevõimalusi. Aasta orhidee valimise eesmärk on nimetatud liiki laiemalt tutvustada, tema elu lähemalt uurida, saada täpsemat pilti liigi levikust ning seisundist Eestis ja pöörata tähelepanu leiukohtade kaitsmisele. Oldi seal ju rikkad  aasta linnu – jäälinnu – keraamilise modelleerimise kogemuse poolest.

Tsemendiehituse ajalugu uues raamatus -

. Külastati ka aianduskeskust Hansaplant ja nii mõnigi asjaarmastajast orhideekasvataja sai selle reisi tulemusena oma kodust kollektsiooni täiendada. Viimastel kümnenditel on selle III kaitsekategooriasse kuuluva käpalise arvukus vähenenud kasvukohtade hävimise tõttu. Mõningad liigid elavad ka linnas kasutades inimese tekitatud pinnavorme ja kohale toodud substraati. aasta liikideks valitud metskits, sini-paelöölane, harilik muguljuur ja harilik kukeseen. Rohi oli loomadel üsna madalaks näritud ja kollakasrohelised muguljuured paistsid hästi silma. augustini üleval Eesti Orhideekaitse Klubi fotonäitus "Orhideed Eestimaa looduses". Teadupärast on kiirlaenu saamine üsna lihtne. Samuti võib teda leida lubjakiviklibustelt rannavallidelt, kus vaid vähesed taimed hakkama saavad. Et vahetult kohtuda kodumaiste orhideede ehk käpalistega, tuleb teada nende kasvupaiku. Olime kõik seal upakil ümber taimepuhmade, uurisime ja pildistasime. Päeva avaesineja oli meie klubikaaslane Tarmo Pikner, kes slaidide vahendusel tutvustas huvilistele meie kodumaiseid orhideeliike ja hiljem jagas soovijatele autogramme oma vastsesse orhideeraamatusse, mida kohapealt osta sai. Üritusel esitleti fotovõistluse paremaid töid ja tehti teatavaks võistluse võitjad ja eripreemiate saajad. Eesti Orhideekaitse Klubi aasta orhidee eriauhinna pälvis üldarvestuses fotoga viljunud tumepunasest neiuvaibast oktoobris ja noorte vanuseklassis Keity-Liina Kallas fotoga õitsvast tumepunasest neiuvaibast. Raamat tutvustab Eesti rannikumeres asuvaid kõige väiksemaid saari, mis on alles merest kerkinud või nende pindala ei ole veel kasvanud üle paarisaja hektari ja kus puudub aastaringne püsiasustus. Hariliku muguljuure kasvukohad on lubjarikka mullaga niisked või parasniisked ning madala taimestikuga rannaniidud ja hõredad kadastikud, sooniidud ja madalsood. Kes kohe joonistada ei jõudnud, jäädvustas oma lemmikud telefoni ja saab selle järgi hiljem joonistada. aasta liigid, rahvusliigid ning I ja II kaitsekategooria liigid. Muusikalist meeleolu loob Jaak Tuksam. Õitseaeg kestab muguljuurel tavaliselt juuni keskpaigast juuli keskpaigani. Festivali korraldamisel annavad oma panuse töötubade ja orhideeretke juhtidena, loenguga või näitustega ka Eesti Orhideekaitse Klubi liikmed Tiiu Kull, Mari Reitalu, Triin Reitalu, Tarmo Pikner, Maie Meius, Tiina Ojala, Agnes Heinla, Tõnu Tamm ja Rainar Kurbel. Orhideehuvilistele on avatud kodulehekülg www.orhidee.ee , sealt leiab klubi kontaktid, saab teavet Eestis leiduvate orhideeliikide kohta ning võib lugeda EOKK ajakirja "Ööviiul“. detsembril Tartu Ülikooli raamatukogu saalis. Ester Valdvee on Eesti taimestiku ühe omapärasema liigirühma - orhideede ehk käpaliste - tutvustaja ja kaitsele kaasa aitaja

Märkused