Põhjuseid tuleb otsida ei kuskilt mujalt kui oma igakuisest eelarvest

Raha fantastikasse kalduv ajalooline jutustus "Jüri-öö", kus üheks tegelaseks on taas Tasuja. aastatel hakati Jüriöö ülestõusu aastapäevadel rongkäike ja kõnesid pidama, korraldati aktusi, etendati näidendeid, ajakirjanduses avaldati päevakohaseid kirjutisi. aasta "Eesti ajaloo" II köites käsitles eraldi peatükis Jüriööd Hans Kruus. aastatel hakati kavandama Tallinna lähedale Sõjamäele, arvatavasse lahingukohta, pargi ja suurejoonelise mälestuskompleksi rajamist, millest pidi saama Jüriöö mälestamise põhikoht. aastal saatis Eestimaa kuberner vürst Sergei Šahhovskoi kirja Venemaa Siseministeeriumile ja väljendas muret, et ajalooliste jutustuste populaarsus ässitab eestlasi üles valitseva võimu vastu. juulil, ülestõus Saaremaal. Sinna ette tuli ta enne päikese tõusu ja tungis vaenlastele kallale. aastast pärineb väliseestlasest kirjaniku ja amatöörajaloolase Edgar V. Kogu Harjumaal ei pruugitud Vahtre arvates siiski ülestõusuga liituda, näiteks Ravila külas on mässajad kroonika kirjelduse järgi käinud justkui luure- ja moonaretkel.Ülestõusnud tungisid ka Padise kloostrisse, surmasid seal munki ja põletasid kloostri maha. aasta lääniõiguse tekstis öeldakse, et maad ohustab lisaks välisvaenlastele ka kohaliku rahva "kindlusetus". Tõlk olevat aga harjulasi petnud ja meistrile vastusena hoopis teatanud, et kui nad pole seni nõnda teinud, siis tahavad nad nii teha sellest peale. Miks liidreid oli neli ja mille alusel nad valiti, pole selge. Talve hakul, Wigandi teatel pärast mardipäeva, andis meister korralduse laastada Harjumaa, tappa seal nii vanad kui noored, "mis ka täide saadeti". Selline diplomaatiline samm nõudis Vahtre meelest mitmesuguseid teadmisi ja oskusi, rahvusvahelise suhete ja Rootsi-Soome siseolukorra tundmist jne. mail Turu foogt Dan Niclisson. Renneri kroonika kohaselt oli Harjumaalt läinud kaks eestlast Pihkvasse ja rääkinud, et Harjumaal on kõik sakslased koos meistri ja orduvendadega maha löödud ning eestlased ühe kuninga valinud. Jüriöö mäss: Revideerivaid seisukohti ürikute valgusel. Ordumeister asus lahingu järel Tallinna linnuse lähedal laagrisse. Sulev Vahtre peab seda kiire tegutsemise juures siiski realistlikuks ja ka kroonik ise on kiirustamist rõhutanud. Põhjuseid tuleb otsida ei kuskilt mujalt kui oma igakuisest eelarvest. Koera ürgsete instinktidega me võistelda ei saa. kolmele peamisele häirete valdkonnale võib autistlike inimestel esineda: rutiinilembust; sensoorset ülitundlikkust; erilisi huvisid; õpiraskusi. Öeldi, et kui venelased tahavad nüüd kuulsust võita, siis võivad nad maa enda kätte saada. Vahtre arvates näitab kokkulepe, et Rootsi ei pidanud ülestõusnuid lihtsalt mässavateks talupoegadeks, vaid tõsiseltvõetavaks poliitiliseks jõuks. Russowi kroonika mainib samuti venelaste poole pöördumist, kuid erinevalt. Eriti väheusutav on tema arvates sellise vea tegemine vaimulikust ordukrooniku poolt. Sealtkaudu läks vend Arnold von Herike, Sigulda kumpaan, lipuga plangule ja kuigi ta torgati käest läbi, ei jätnud ta ometi lippu maha, vaid tungis ühes teistega sisse. Renneri ajal olid need nimetused enam-vähem samatähenduslikud, Hoeneke aja sõnakasutust pole aga teada. Ülestõusu ajal osutus ordust sõltuvaks ka Saare-Lääne piiskop Hermann von Osenbrügge. Pärast eestlaste koondumist rünnanud orduväed neid uuesti, tappes seekord kõik kes kätte saadi. Seda punkti ei oleks ilmselt siit oodanud leida, kuid nii imelik kui see ka ei oleks – krediidiskooril võib olla mõju isiklikele suhetele. Ta leidis, et "otsustava tõuke vastuhaku puhkemiseks andis kindlasti talurahva olundi halvenemine", kaugemaks eesmärgiks aga seadis see liikumine "vihatava võõra võimu likvideerimise". aastal nägi trükivalgust Aadu Hindi "Vesse poeg". Linnus oli aga kõvasti kindlustatud palkide ja kaitsrinnatistega. Nimelt oli Tarveli arvates rootslaste saabumise päev juba varem kokku lepitud. Renner mainib ka mässajate "valitsust", mis viitab loodud sõjalis-halduslikule korrastusele koos üld- ja alljuhtidega. Võid vahel ka mõne puu taha peitu pugeda ja lasta koeral end otsida, nii õpib koer sind pidevalt silmanurgast jälgima. Ülestõusule eelnenud ebakindluse ja oodatava võimuvahetuse periood tõi Vahtre arvates kaasa vasallide omavoli ja vägivalla suurenemise, kuna peljati, et uue maahärra all nende iseseisvus kahaneb ja "püüti võtta veel, mis võtta andis". Kolmandad rõhutasid, et kuna allikate nappuse ja vastuolulisuse tõttu on ülestõusust endast vähe teada, siis on raske sellest kaugeleulatuvaid järeldusi teha ja spetsiifiliste seisukohtadega siduda. Ühtlasi andis ta linnadele ja kirikule rea privileege, mis võiski olla võimu üleandmisega seotud samm. Ülestõusu mälestatakse ka tänapäeva Eestis, ennekõike arvatavasse Sõjamäe lahingukohta rajatud Jüriöö pargis. Vahtre arvates oli sellist klauslit vaja, et vasalle ei saaks süüdistada Taani kuninga reetmises, kuigi selle praktiline tähtsus on iseasi.Järgnevalt hukati "eestlaste peamehed" ja "tapmise alustajad". Võib-olla on vaja ka kõrgemat aeda, sest on tõuge, kes hüppavad ilma vaevata üle ka väga kõrgest piirdeaiast. Ta oli Brandenburgi Ludwigi isa ja mures oma poja kaasavara saatuse pärast. Aastas tähendab see juba 120 eurot!.

Tähelepanu! Neid sümptomeid ei tohi ignoreerida! | Tervis

. Kui Valdemar kuningaks sai, andis ta korralduse anda Eestimaa Ludwigile üle, kui viimane seda nõuab. Vahtre arvates tegid harjulased sellises situatsioonis katse haarata juhtimise enda kätte, et valida endale oma tingimustel uus maahärra, kellelt oleks edaspidi saadud sõjalist kaitset. Orduväed koondusid uuesti Kämblas ja hakkasid Tallinna poole liikuma. mail Paidesse saadikuid läkitama, kes siis maarahva "äralangemise" põhjuseid selgitaksid. Kui tegu on kahe erineva kategooriaga, siis võib see Vahtre meelest osutada justkui eestlaste valitseva kihi hävitamisele. mai ürikus kolmandik juhtivaid vasalle välja vahetunud. Ei olegi lumehelbekesed: 5 viisi, kuidas Eesti noored tagavad endale majandusliku edu. Tavalise Vana-Liivimaa feodaalsõjana see Tarkiainenile ei näi. Jüriöö ülestõusu sündmustel põhineb mitmete kirjandus- ja kunstiteoste ning filmide ainestik. aasta sündmusi ja tekitas inimestes rahvuslikke tundeid, ning teistele teemat käsitlenud teostele, mis muutsid Jüriöö ülestõusu üheks eesti ajaloolise ilukirjanduse kõige populaarsemaks teemaks. Samal aastal nägi ilmavalgust Johannes Barbaruse poeem "Jüriöö". See andvat tunnistust, et ülestõusu üldisemad põhjused polnud mitte Harju-Virus valitsenud situatsioonis, vaid oli suunatud kõigi võõrvõimude vastu.Mõnikord on arvatud, et ülestõus leidis aset ka Virumaal. Läänemaa liitumisega oli mässuliikumine väljunud Taani kuninga valdustest ning haaras Saare-Lääne piiskopkonna ja Liivi ordu alad. Tähtpäeva kommete hulka on kuulunud jüritule põletamine ning Loode-Eestis ka paugutamine ja muu kära tegemine. aastal avaldati Jaak Järve "Karolus.

Kuna Renneri järgi rikkusid hiljem oma alistumislubadust vaid saarlased, siis Vahtre oletab, et tegu oli saarlastega neist piirkondadest, kuhu orduvägi ei jõudnud. Tehtut võis pehmendada vaid eestlaste kuulutamine mõrtsukateks ja ülestõusu kujutamine enneolematu kuritööna. Masingu suhtumine Saksa ordusse on tervalt vaenulik ja ordukroonikaid peab ta väljamõeldisteks. Vahtre peab mõne koha peal eestlastega võrdses tähenduses kasutatud talupoja nimetust Renneri lisanduseks originaalile, Selart jätab sellise sõnakasutuse põhjuse lahtiseks. Kui oled tasunud makseid õigeaegselt ja sul on võlausaldajaga hea ajalugu, on ettevõte tõenäoliselt valmis sinuga koostööd tegema. Kuna ordukroonikad toovad harva oma poole langenutena välja nii suure arvu, siis pidid Vahtre hinnangul nende kaotused olema märkimisväärsed. Situatsiooni arvestades oli see suur summa, milles kokkuleppimisele aitas Ivar Leimuse arvates kaasa Saksa-Rooma keiser Ludwig IV sekkumine. Kogu üritust suudeti ilmselt viimase hetkeni salajas hoida.Tallinna all olles otsustati väljastpoolt abi otsida, sest muidu "ei või nende valitsus kauemaks püsima jääda". Tallinna pealik Goswin von Herike olevat pärast ordu retke korraldanud loenduse, saamaks ülevaadet, "kui palju eestlasi oli otsa saanud sellest ajast peale, kui tapmine algas". aastal tuli välja Aleksander Trilljärve tragöödia "Tasuja", mis on Bornhöhe jutustuse suhteliselt vaba töötlus, kus värsistatud tekst vaheldub rahvalaulukatketega. Wartberge kroonika teadet Pöide ja Haapsalu samaaegse piiramise kohta peab Vahtre ebausaldusväärseks, kuna see allikas on lühikokkuvõte Hoeneke riimkroonikast koos mõningate täiendustega ja omapoolsete nähtavalt suvaliste muudatustega. Artur Vassar seostab kuupäeva valikut jüripäeva kui suviste tööde hooaja algusega, mis kõnetas eriliselt talurahvast, kes soovis uut välitööde perioodi alustada vabana feodaalidest ja teotööst mõisas. Linnuse ees võttis Niclissoni juhitud Rootsi esinduse vastu Goswin von Herike. Mõisate paiknemise ja hilisemate lahingukohtade järgi peab Vahtre ülestõusu keskseks piirkonnaks Tallinna ümbrust, Jüri, Jõelähtme, Kose ja Keila kihelkonda. Hetkel oli mässajate vägi siiski segi paisatud ja ülestõusust välja lülitatud. aasta uue lääniõigusega laiendati Harju-Viru vasallide kohtuõigust talupoegade üle, lubades isegi surmanuhtlust kasutada.Kirjalikes allikates on mitmeid teateid võimulolijaid kohalike elanike poolt ähvardavast ohust või vastuhakust. aastal avaldati esimene tõsiteaduslik Jüriöö ülestõusu uurimus, Sulev Vahtre kandidaadiväitekiri "Liivimaa noorem riimkroonika", millega ühtlasi tehti esmakordselt eesti lugejatele kättesaadavaks ülestõusu kaasaegsed allikad. Oma põldudel töötav Saaremaa talurahvas aga alustas vastuhakku enne rukkikümnise maksmise aega jaagupipäeval. Endaga kaasa olevat lubatud võtta isandatel kaks hobust ja niipalju kui reisikotti mahtus, aadlikel üks hobune ja mõõk. juulil, samaaegselt saarlaste mässuga. On arvatud, et tegu oli Varbola ja Loone linnustega, mis olid Harjumaa tähtsaimad ja olulises rollis juba muistse vabadusvõitluse ajal. Vahtre toob esile, et seegi kord alistusid saarlased kokkuleppel, ehkki rasketel tingimustel. aastal avaldati esimene tõsiteaduslik Jüriöö ülestõusu uurimus, Sulev Vahtre kandidaadi väitekiri "Liivimaa noorem riimkroonika", millega ühtlasi tehti esmakordselt eesti lugejatele kättesaadavaks ülestõusu kaasaegsed allikad. Samalaadne legend on olnud Holsteinis ja nii ongi seda peetud ka Saksamaalt pärinevaks rändmuistendiks. aastatel ilmunud koguteoses "Eesti rahva ajalugu" kirjutas Jüriööd puudutava peatüki Juhan Libe, kes loeb ülestõusu peapõhjuseks sotsiaal-majanduslikke olusid. Hilisemad autorid on sageli avaldanud imestust kloostri ründamise pärast ja on isegi arvatud, et tegu on krooniku väljamõeldisega, et näidata rahulikke munki ründavate eestlaste verejanulisust. Kroonika järgi tegi Võnnu foogt neile ettepaneku alistuda, lubades armu anda, kui tapmise algatajad välja antakse. Armu antudki, kuid nad polevat oma lubadust kuigi kaua pidanud. Paide foogt omakorda saatis kirja Liivimaa ordu maameister Burchard von Dreilebenile ja teavitas viimast olukorrast. Hermann Wartberge kroonika rõhutab ülestõusnute metsikusi: nad olevat löönud lapsi vastu kive, heitnud neid tulle ja vette, lõiganud rasedad mõõkadega lõhki ja torganud neist väljalangevad lapsed piikidega läbi. Ülestõusu meenutamisest täielikult mööda ei mindud ja lehes Eesti Sõna avaldati vastavateemaline juhtkiri. Mässajad tapsid sakslasi-aadlikke, põletasid mõisu ja asusid Tallinna linnust piirama. Laevadega Tallinna alla jõudnud Rootsi sõjavägi leidis eest ordu kontrolli all oleva linna ja otsustas taanduda. On arvatud, et pikema viivituse korral oleksid lumesulamisaegsed teed Preisimaale naasvatele abivägedele läbipääsmatuks muutunud või kardeti jääminekut. Seoses Vessega, kelle nime ja ülespoomist mainib ka Wartberge kroonika, juhib Vahtre tähelepanu, et Karja kihelkonnas on asunud ka Vessu-nimeline talu. Vahtre arvates oli see ordu väesalk juba varem Harju piirile saadetud, et ülestõusnute kohta enne läbirääkimisi luuret teha.Ülestõusnute esindajatena läksid Paidesse neli kuningat, keda saatis kolm kannupoissi. Uurijate seas on vastuhaku dateerimine ja selle seotus mandri sündmustega siiski küsimusi tekitanud. Ühtlasi kaotasid saarlased oma senise autonoomse seisundi ja nende olukorda muutus sarnasemaks mandri omaga. Tegele temaga ka jalutuskäikude ajal, kutsu aeg-ajalt juurde ja premeeri. Lukase arvates ei saa pärast ülestõusu enam juttu olla n-ö relvastatud rahvast, mida olid seni kehastanud eesti soost sõjateenistuskohustustusega vasallid, kuna taoline seis oli muutunud valitsejatele ohtlikuks. Põhjuseid tuleb otsida ei kuskilt mujalt kui oma igakuisest eelarvest. Ka pihkvalaste retk Lõuna-Eestisse võis Vahtre arvates olla saarlaste mässu soodustav tegur.Enn Tarvel on Vahtre ideed uuest ja ohtlikust suvisest ülestõusulainest nimetanud "vaimukaks mõttespekulatsiooniks", mis ei suuda kogu sündmuste käiku ära seletada. Vahtre arvates oodati enne seda lisajõudude saabumist ka Paides. Edaspidi tuli saarlastel ehitada Maasilinna ordulinnus, saksakeelse nimega , mis Sulev Vahtre kohaselt tähendab trahvi- ehk karistuslinnust, Anti Selarti sõnul aga lepitus- või heastamislinnust. Russowi kroonika versioonis on see lugu asetatud Dreilebeni valitsusaja lõppu pärast Jüriöö ülestõusu ja leedulastega peetud võitlusi. Kuigi teatud küsimustes hoidsid Eestimaa vasallid ordu poole, polnud vähemalt osale neist ordu võimu alla minek siiski meeltmööda. Rootslased olevad algul olnud sõjakad, kokkuleppest ülestõusnutega ei räägitud, kuid Taani kuningat süüdistati ülekohtus Rootsi kuninga vastu ja lubatud selle eest siin kätte maksta. Samas pakub ta välja, et preestrid võidi uputamise asemel ka "vana tava kohaselt" paatidega merele saata. Vahtre arvates räägib rüütliks löömise kasuks see, et Russowi kroonika järgi määrasid ülestõusnud endi seast kuningaid ja vürste – need "vürstid" võivad olla samased noorema riimkroonika "rüütlitega".

Kolm linnuliha grillinippi: marineeri liha ise ja lisa.

. On arvatud, et saksameelsete ordukroonikute vastuolulised kirjeldused kujutavad endast kohmakat katset diplomaatilise etiketi vastu rängalt eksinud Liivimaa ordut õigustades viimase mainet kaitsta.. Vahtre arvates on kindel, et kroonikas Taani võimudele poolt esitatud tingimused seati tegelikult ordu poolt. Rebase arvates rajanevad Saksa tõestuskatsed kas küsitaval keelelisel interpretatsioonil või on lihtsalt oletused, mida ei saa ei õigeks lugeda ega ka ümber lükata. Renner-Hoeneke näevad seda Vahtre arvates eestlaste väljaastumisena sakslaste vastu, Selarti arvates aga talupoegade mässuna. Ühe osalise ema andis nad aga üles lubaduse eest oma pojale elu kinkida. Vahtre pakub välja, et Kämbla piirkonnas tegutsevad mässajate grupid olid saadetud sinna luurele ja orduvägede edasiliikumist takistama. Koju naasnud sakslased kirjutasid toimunust ordumeistrile, kes selle üle rõõmustas. Kuningate ehtimisest rääkivat tekstiosa on peetud Renneri lisanduseks nooremale riimkroonikale, ta tahtvat sellega eesti juhte pilgata. Vaimulike tapmist on aga peetud ka krooniku väljamõeldiseks, kuigi Vahtre hinnangul suhtuti kindlasti neissegi kui vaenlastesse. Parasjagu Kirumpääl viibinud Riia komtuur Diderich von Rambouw kogunud kokku hulga mehi, sealhulgas Põltsamaa foogti Hildebrand von Lenteni ning Karksi ja Sakala foogtid

Märkused