Parandamata fassaad ning palju tuuletõmbeavasid muudavad kodu rõskeks ja kahjuks ei aita ka parimad radiaatorid sel puhul

Kuid see ei tähenda, nagu tal neid poleks. Eespool mainitud haigestumisloost rääkimata. “Aga tundides ajasime ikka omavahel juttu, nii et õpetajad panid meid tihti eraldi istuma.. “Siis ta küsib, kuidas tuleb ühepajatoitu või hakklihakastet teha, või kas kartulipudru sisse pannakse enne piim või rasvaine,” muigab Viive Rüütli. “Tuttavad on minult isegi küsinud, et mis te poisiga tegite, et ta selline korralik on,” muigab Viive Rüütli. Selline saaste tekib väävlit sisaldavaid kütteaineid kasutavate jõujaamade läheduses. Värvkattega teraslehtede vastupidavuse seisukohalt on kõige probleemsemad kohad mõlgid ja kriimustused, kus saasted puutuvad kokku värvkatte all oleva tsingiga. Saaste kahjustab värvkatet ja lühendab selle kasutusaega, seega on katuse- ja seinapindade regulaarne puhastamine värvkatte korrashoiu ja hoolduse tähtis osa. Värvi ja sisu on küll Kui aga Karel Rüütli on poistega päris omapäi jäänud ja nälg näpistama hakkab, helistab ta oma Tallinna kodust Tartu külje all elavale emale. Õhusaaste mõju on kõige suurem tööstusettevõtete läheduses ning mererannal. Raudtee kokkupanek ja rongisõit, pildiraamatute vaatamine ja arvukatele miksidele vastamine on praegu peamised ühis­tegevused. Karel võtab asju liiga südamesse, see ei ole hea, muretseb Viive Rüütli. Viive Rüütli ei pea pikalt mõtlema. “Aga Karel on mulle tunnistanud, et ta ei tulnud selle pealegi, et õhtuti kuskil väljas hulkuda ja pahandust teha.” Nüüd üritab Karel Rüütli ise paipoisikuvandit murendada ja räägib kissellisõjast, mida ta endast paar aastat noorema õe Elisega köögis pidas. Pauku tol õhtul ei tehtud, sest rahustava ümbruse nautimine on looma tulistamisest kordi tähtsam. Et tahab muutustele kaasa aidata. Kes see ikka paremini Karel Rüütlit tunneb ja tema võimalikke ägedushetki näinud on. Et tema eesmärk pole olla tipus, vaid et valitud suund oleks õige. Sa pistad pea liiva alla. Seetõttu elan väga palju asju enda sees läbi ja kulutan ennast, mis on muidugi halb.” Siit koorub ka üks tema ema suuremaid hirme – et poja tervis pingetele ja närvipingele vastu ei pea. Ning et ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks. Pinginaaber Meljo Puna on hulga muretum ja usub, et senist rada ajades võib Karel üsna kaugele jõuda. Katusetööd ja fassaaditööd võivad olla lihtsad kui eelnevalt ennast kurssi viia juhenditega. Eks ma üritasingi nii käituda.” Karel Rüütlile on ette heidetud, justkui poleks tal mingeid emotsioone. Eriti probleemsed on väävlit ja kloori sisaldavad saasted.

Ka Villu Reiljan möönab, et näeb Rüütlit vaadates selliseid juhiomadusi, mis lubavad paljutki oodata. “Mõnikord on mul emotsioone päris palju,” tunnistab Rüütli. Vee ja päikese UV-kiirgusega koosmõjus kahjustavad need ühendid värvkatet. Oma kirge ja tundeid välja näidates muutuksin ju rünnatavaks, sest siis on teada, mis mulle korda läheb. Mõned saasted võivad põhjustada värvkattes pingeid ning isegi pragunemist. “Aga üldiselt püüdsin sekeldustest hoiduda ja olin pigem Arno-tüüpi poiss,” möönab Rahvaliidu esimees. Ehitiste katustel ja fassaadidel kasutatavatele värvkattega teraslehtedele avaldavad mõju mitmesugused õhus leiduvad saasted. Ükski asi ei saa olla maailmas tähtsam kui perekond, kinnitab noor isa ja tunnistab, et laste jaoks on aega küll napilt, ent seda hinnalisemaks koosveedetud hetked muutuvad. Pingete mahalaadimisel on suur roll ka Rüütli perel – elukaaslasel Merylin Jalakasel ning kahel pojal – kaheaastasel Karl-Erikul ja aasta nooremal Hans-Robertil. Parandamata fassaad ning palju tuuletõmbeavasid muudavad kodu rõskeks ja kahjuks ei aita ka parimad radiaatorid sel puhul. Sestap võib Karel Rüütlit üsna tihti metsas luusimas näha, püss pihus. “Ta saab sellel alal üha tugevamaks,” ennustab Villu Reiljan. Sealjuures tuleb märkida, et kisselli oli ema keetnud mustikatest ning köögipõrandat katsid valged narmasvaibad. Püüa säästa vähemalt 10-15 protsenti oma sissetulekust. “Ema muudkui õpetas, et tüdrukud tuleb esimesena uksest sisse lasta ja kõiki peab teretama. “Teeb siis täpselt minu retsepti järgi söögi valmis ja väga hea kukub välja!” Aga kuna poliitilistes mängudes on põhiroaks sageli teine erakond, hiilib ema mõtetesse ikka raskemaid noote. “Tavaline ja tasakaalukas oli ta küll,” sedastab Puna. “Tema põhiline loomeaeg on veel ees, eks noorel inimesel on igas valdkonnas arenguruumi. Õnneks pole noorpoliitiku kalenderplaan nii tihedalt kohtumisi-üritusi-ülesandeid täis sätitud, et tal millekski lõõgastavaks aega ei jää. Ja igal aastal andsime endale lubaduse, et hakkame paremini õppima, aga sellega läks ikka nagu alati.” Ega muud vist üle jää, kui tuleb emalt küsida. Viimati ajas metsamehest isalt päritud loodus- ja jahiarmastus teda metsa eelmisel nädalal, kui ta sõbraga ringi uidates trehvas kaheksat metssiga ja viit kitse. Paljud saasted moodustavad koos tsingiga kiirelt lahustuvaid ühendeid, mis kulutavad tsingi kiiresti läbi. Ma ei saa sinna midagi parata.” Ema mäletab ka üht teist õdede kiusamise korda, misjärel ta Karelit vitsaga taga ajas, aga tuulekiirul minema tuisanud poissi kätte ei saanud. Lisaks sellele seovad paljud saasted ka vett, mis hoiab kahjustatud koha märja ja põhjustab rooste tekkimist. Jah, ta mäletab, kuidas Karel endast nooremate õdede Elise ja Liisaga tüli noris ning tõrelema hakanud emale siiralt vastas: “Mul lihtsalt tuleb mõnikord kius peale ja ma pean tüdrukuid kiusama. Parandamata fassaad ning palju tuuletõmbeavasid muudavad kodu rõskeks ja kahjuks ei aita ka parimad radiaatorid sel puhul. Mõju on negatiivseim niisugustes kohtades, kus vihmavesi ei pese saasteid korralikult maha. Tõsi, välja ta oma tundeid ei näita. Puna sõnul sobiks sõbrale ka peaministri koht ning seda märksa paremini kui Andrus Ansipile. “Saaks ta erakonnale ometi ilusti jalad alla,” ohkab Viive Rüütli. Rohkem pahandusi ta meenutada ei suuda. “Aga olen üritanud neid varjata, et end kaitsta. Nendeks on happevihmasid põhjustavad väävli-, kloori- ja lämmastikuühendid, erinevad soolaühendid, mustus ja tahm

Märkused