On hakanud ühisrahastuse vahendajad paljusid taotlusi tagasi lükkama või suurema riskiga taotleja käest laenuavalduse heakskiitmisel kõrgemat intressi küsima

See loomulikult ei tähenda, et peaksime kuidagi kedagi Eestisse investeerima sundima või et kõik pensionifondid peaksid olema sama investeerimisstrateegiaga. is required to view this site. Seda tajuvad tegelikult ka pangad, et täiendavate rahastusvõimaluste kasutusele võtmine toetaks samas majandust tervikuna,“ loetleb Ots. Turuosaliste abiga hiljuti läbiviidud Eesti kapitalituru diagnostika analüüsi üks tõdemusi pole just üllatav – suures raamis ei ole palju puudujääke, mida kiirelt korrastades oleks võimalik märkimisväärset hüpet tekitada. Kui sul on madal palk, tasuks otsida tasuvam töökoht ja leida lisaraha teenimise võimaluseid. „Riigi ülesanne on luua hea keskkond. FinanceEstonia kapitaliturgude töögrupi juhi Aare Tammemäe sõnul haldavad kohalikud pensionifondid Eestis täna kokku vara mahuga ligi neli miljardit eurot. Taotlejal ei tohi olla märke kiirlaenude kasutamisest ega võlgnevusi (tasumata arveid) kohtutäiturite ning inkassode ees. Kaarel Ots lisab, et viimastel aastatel on riigi kaasabil rahastusvõimalused mitmekesistunud läbi mitmete fondide, äriinglite ja ka ühisrahastuse lisandumise. On hakanud ühisrahastuse vahendajad paljusid taotlusi tagasi lükkama või suurema riskiga taotleja käest laenuavalduse heakskiitmisel kõrgemat intressi küsima. Ehk siis tuleb jätkuvalt leida viise, kuidas investoritele turvalisust pakkuv regulatsioon oleks optimaalses tasakaalus turu uuenduste ja finantsvahenduse kuludega. „Karmim regulatsioon võib küll toota usaldusväärsust, kuid võib teisalt muuta finantsvahenduse nii kalliks, et kliendid hääletavad „jalgadega“ ning kasutavad ka nn mittereguleeritud kapitaliturgu või eelistavad tavapärasemat panganduskanalit. Kodanikel ja pensionifondidel tekib võimalus investeerida kohaliku ettevõtluse ja riigi arengusse. Kohaliku kapitalituru sujuv toimimine on midagi, mille vajalikkust pole keeruline põhjendada. Kindlasti vajaks kaasajastamist ka investeerimiskonto regulatsioon. Sisuliselt valitseb üksmeel, et sel on otsene seos majanduskasvu ja töökohtade loomisega ning rahastamisallikate avardamine toetab ettevõtluse arengut, parandab elanike sissetulekuid ja seeläbi suureneb ka riigi maksutulu. Seda suunda tuleks minu arvates toetada,“ ütleb Ross. Ilma riigi panuseta on vahe vähendamine arenenud riikidega väga keeruline,“ ütleb ta. Samas tähendab tehnoloogia areng seda, et nii info vahendamise võimalused kui ka usalduse pakkumise kanalid ja meetodid muutuvad.

Üheks võimaluseks riigi poolt kapitalituru arengut toetada on luua seda soosiv regulatiivne raamistik ning seda on jõudumööda tehtud ning tehakse ka tulevikus. Siiski oleks kasulik, kui ettevõtete tegevuse rahastamisel oleks rohkem kanaleid,“ tõdeb Ross.

Olen elus (aga mis elu see on) – Veel üks investeerimisblogi

. „Heaks sõnumiks on ka tõsiasi, et erinevalt mitmest teisest Euroopa riigist tuli Eesti pangandussüsteem viimasest finantskriisist küllaltki tervena läbi ja seetõttu laenuandmine just üleliia ei kannatanud. Samas tõdeb rahandusministeeriumi asekantsler, et pankade kasutamises finantsvahenduseks pole iseendast midagi halba, eriti arvestades meie ettevõtete võrdlemisi väikest rahastamisvajadust. Ettevõtete rahastus on liiga pangalaenu keskne ning täiendavat kasvukapitali tuleks hankida hoopis kapitaliturgudelt läbi aktsia- ja võlakirjaemissioonide,“ arvab Tammemäe. Peamine väljakutse kapitalituru kontekstis on riigi nähtavuse ja atraktiivsuse suurendamine. Finantseerimisvõimaluste alternatiive napib Reaalsuses on Eesti oma kapitalituru arengus sarnases olukorras enamike Ida-Euroopa riikidega. Üle ega ümber ei saa tema hinnangul seejuures just riigi rollist.

Fundwise investorpäev - SA Tallinna Teaduspark Tehnopol

. Ka on rahastusmudelid liialt pangalaenude poole kaldus. „Las need strateegiate valikud olla pensionivalitsejate endi, aga mitte regulaatori suunata,“ lisab ta. Samuti on Tammemäe seisukohal, et pensionifondid peavad investeerima rohkem Eesti majandusse ja ettevõtetesse. „Ühest küljest tuleks pakkumise tugevdamiseks teha ära Riigikokku jõudnud muudatused pensionifondide investeeringutes. On hakanud ühisrahastuse vahendajad paljusid taotlusi tagasi lükkama või suurema riskiga taotleja käest laenuavalduse heakskiitmisel kõrgemat intressi küsima. Teisalt aga tuleks täiendada uute finantsvahendusvormide tegevuskeskkonda, olgu siis ühisrahastuse või ka väärtpaberite ja muude sarnaste instrumentide registreerimise korralduse vallas,“ selgitab Ross. Seda teadvustades on viimased aastad toonud küll mitmeid positiivseid arenguid, kuid mitte oodatud arenguhüpet. Finantseerimisvõimaluste mitmekesistamise puhul on ekspertide sõnul ennekõike oluline silmas pidada seda, kuidas pangandusväline finantsvahendus oleks ühtaegu usaldusväärne, aga samas mitte liiga kallis. Riigil on juhtiv roll Nasdaq Tallinna börsi juhi ja FinanceEstonia juhatuse liikme Kaarel Otsa sõnul tasub kapitaliturust rääkides vaadata suurt pilti ja finantskeskkonda laiemalt. „Tänaseks on tekkinud täiendav nõudlus pikaajaliste investorite, s.o pensionifondide poolt, mis võimaldab paljudel Eesti ettevõtjatel saada vajalikku kasvukapitali

Märkused