Nagu näha siis ei pea investeerimist pelgama, isegi, kui pole mitte mingisugust varasemat kogemust selles adrenaliinirohkes valdkonnas

Distantsi teises pooles satume nagunii ilmselt mõne suurema grupiga kokku, aga vähemalt saame esimeses pooles teha üksjagu segamatult oma sõitu. Taotluse tegemine on samuti ülimalt lihtne ning täita tuleb kõigest vajalikud lahtrid. Lootes, et äkki Soonets ja teine kaaslane pudenevad. Nagu näha siis ei pea investeerimist pelgama, isegi, kui pole mitte mingisugust varasemat kogemust selles adrenaliinirohkes valdkonnas. Mulle rääkis juhtunust rattur, kes toda kokkupõrget oma silmaga pealt nägi. Aga tõenäoliselt suudaks Mukunga joosta ükskõik kellest neist kiiremini. Pärast Unipiha kurviga laskumist panin Soonetsi ja teise kaaslase tõusul proovile. Viimane võimalus midagi ette võtta avanes lennundusmuuseumi ja Lange motokeskuse vahelisel kaheosalisel tõusul. Ta ütles, et tema meelest võiks Treimuth minna selle juhtumi järel politseisse ja seal avalduse teha; ta ütles, et tema arvates ei peaks sellistel, kes teistele kätega kallale lähevad, olema spordis kohta, arvestades, kui tuntud sportlasega on tegemist. Esimese mõnekümneliikmelise grupi püüdsime koos paari aktiivsema sõitjaga kinni Valgjärvel ning teise sama suure mõned kilomeetrid pärast Savernat. Loobumine minuga rääkimast on tema õigus. Lõpuks ometi on kasvuhoone õue tühjendatud ja saan korraks ka söögiviljandusele keskenduda. Tokyo olümpiani on jäänud veidi üle aasta. Põhjus, miks nii paljud loobusid, võis tema sõnul peituda ka hommikul akna tagant vastu vaadanud külmas ja kõledas ilmas. Kuid loomulikult tuleb üle kuulata ka asjaosalised. Ja siis mõtled, et saad ülal serva peal lahedalt sõita, vasakul lakkamatult vaated sügavale alla. Korra pärast Nõod püüdsin sidet taastada, aga kõva vastutuul ütles: ära üritagi. Aidi ja Otiga oli ühel mahedal mai ööl vägagi mõnus sumistada. Grupp sõi nad paari minuti pärast lamedal teelõigul ikkagi ära. Korraldaja Mihkel Reile seletas mulle, et hooaja kalender võiks koosneda väiksemast hulgast tippsündmustest ning treeningrattarallidest, mille eesmärk on pakkuda tipptasemel turvastandardiga võistlust võistluskilomeetrite kogumise eesmärgil. Piisas sellest, et paar juhuslikku meest tulid vahele ja kaaslased said minuga vahe sisse. Indrek Kelk peaks selle loo rattaralli hoiatuslauluks kuulutama.

Kiskjasiil

. Ütlesin, mis küsimuses tahan Treimuthiga rääkida. Hetk mulluselt Tartu rattarallilt. Liiati, mida väikem grupp, seda ohutum sõita. Ühte järsku kohta, mis moodi sealt ratast kandes alla ukerdada, näete ka videos. Aga ma ei saa neid siin avaldada, sest sellisel juhul muutuksin ma suhtekorraldajaks või lepitajaks. Kõik hoidsid oma trajektoori, keegi ei vänderdanud ega sõelunud siia-sinna. Seepärast oli peatoimetaja küsimus esmaspäevasel koosolekul igati õigustatud. Neljandaks, kui keegi tahab selles loos kellegi peale viha kanda, siis kõige lihtsam on, nagu ikka, taguda sõnumitoojat. Teadagi, et iga kevad on eriline, aga tänavune on unustatud vana, s.t. Mulle meeldib – siis on sõit minu kontrolli all. Mul on ratturite hulgas üksjagu tuttavaid. Kitsed mekkisid möödaminnes vahtra latva, ju siis tundus hää. Selliseid sissetoodud sportlasi ei ole Eestile absoluutselt vaja. Sinu abikaasa keeldub tööle minemast. Utsitasin teisi, et lähme nüüd, saame ballastist lahti. Mäletate, Moabi ekspeditsiooni algul tekkis paljudel huvi ja küsimus, et saaks näha radade profiili ja marsruute ja tempot. Aga ühe osaleja tunnistus ei maksa veel midagi. Idee on iseenesest lihtne ja loogiline. Aga ei tohi kohe esimesel tõusul kõike välja panna. Kolm-neli meest tulid tuules kaasa. Aardlapalu lõik pakkus siiski veel ühe võimaluse. Aga siit tuleb ka üks boonus. Valisin rahumeeli turvalise koha teistest eemal, grupi pera peal, ning tulime kõrvuti Huuga, blogis tuntuks saanud rattakommentaatoriga, oma grupi viimaste hulgas üle lõpujoone. Praeguse seisuga ei paista peale Rasmus Mägi teist jooksjat, kes võiks Tokyos võistelda Eesti eest. See tähendas, et tuleb tööle hakata. Niisiis tuli käiku lasta plaan B. Kuid viimaks ei leidunud nende hulgas ohvrimeelset ega ka koostöövalmidust, nii et tõusu alguseks püüdsin nad kinni. Helistasin Treimuthi treenerile Marek Johansonile ja palusin temalt Treimuthi telefoninumbrit. Aga vaadake ise – saab küll! Kergesti saab. Olen saanud selle kevadega väga hea taimekasvatuse kogemuse. Peale taimejooksu polegi suurt midagi teha jõudnud, natuke kaevata, natuke istutada, natuke jagada. Kuumaasikatel on kasvukas juba esimesed marjad, punased veel pole, aga küllap sünnipäevaks juba saab. Ma tahaks juba katselapile seemikuid ja muud mudru ümber istutama hakata, aga veel ei saa, mõned ruutmeetrid on vaja umbrohu mättast puhtaks teha. Esimene seesugune pauk, mida nägin, juhtus juba Külitsel, kui sõidetud oli vaevalt seitse kilomeetrit. Muid istutusalasid iseloomustab -kõik-on-täis-aga-kui -sa-kiiresti-istutad-siis-veel-mahub. Otepääle lähenedes hakkasin plaan B-d ette valmistama. Need on rajad, mida soovitan Moabi minnes ilmtingimata vältida. Nuuti, nuuti! Siinkohal paslik meenutada mu lemmik reklaami - metsloomad teel - ei, hoopis tee läheb läbi metsa või midagi sellist. Aga lähme kõigi võimalike küsimustega lõpuni. Mnjah, asi oli vist selles, et võtsin tõusu liiga raske rauaga, kangutades, järeldasin. aasta Mulgi rattamaratonil. Kõik kümneid kordi läbitud. Täitsa talutav vaatepilt oli siiani, aga haldjatiibadest kirjutan veidi hiljem. «Ma käin niisama rattaga tšillimas.» Soonets ei kostnud seepeale musta ega valget. Püüan siis midagi üles tähendada ka. Kuna saime tempo tegemisel abiväge mustas-kollases Zanussi vormis meestelt, suutsime Elva poole vändates mööduda ka esimestest paarikümneliikmelistest gruppidest. Ja kui keegi arvab, et põlesin vaimustusest seda lugu tehes, siis ta eksib. Liiati oleksin raisanud vändates palju energiat, mida tuli hiljem rattarajal hädasti vaja. Ta vastas mulle ühe lausega: «Mul ei ole midagi selle kohta öelda.» See on tema õigus. Tartu- ja Põlvamaa piiril kerkival tõusul üritasin taas. Vaatasin talle kõrvalt otsa. Nii veeresid äsja selja taha jäetud sõitjad meile peagi uuesti selga. Just: kõik on ajus kinni! Pärast Kambjat, kui surnuaiast möödudes on veidi järsem tõus, kerisin sadulas istudes täie hooga üles. Umbes nagu oleks sul pea palavikus, aga varbad jääs. Mitte ainult seepärast, et raja algusse jõudmine pani südame ärevusest ja pingest kõvasti lööma, sest pidin rendiautoga mööda kalju äärt üles roomama väga järsku ning teravat kivide ja laiade pragudega maasturiteed pidi. Peakohtunik Ronimois oli soovitanud, et oleksin teema käsitlemisel delikaatne, ning avaldanud arvamust, kas pean nimesid tingimata kasutama, sest üks osaline on noorsportlane. Õunapuu, esialgu meie ainuke, tegi nüüd ühe õie. Fauna: nähtud nugist, siili, kitsi, endiselt koera suurust jänest. Algselt oli kavas minna koos suurema grupiga Tartu rattaralli rajaga tutvuma, kuid ekslikult kogunesime laupäeval kella kümneks Anne kanali otsa, mitte endise Kantri hotelli juurde, nagu ülejäänud. Õhtused ja nädalavahetustel tehtud rattasõidud on olnud pigem kohustus, et tuleb midagi ja kuidagi ära teha. Aga mitte Keenia koondise eest. Ja muidugi tagasitee: ränk tõus, mis, nagu videost kuulda saate, võttis kopsud ikka täies mahus lõõtsutama. Võtsin grupist vasakule, keskjoone ligi, ajasin tagumiku sadulast ja spurtisin kõige ette. Mulluse põua mõjud hakkavad välja lööma. Soonets ütles seejärel, et aimas, isegi teadis, et ma katsetan nagunii uuesti. Hangin seda, kontrollin seda, avaldan selle, kui info osutub õigeks ja on avaldamisväärne.

– Armastuse teemaline blogi

. Tegin sõidust filmilõike, uue nädala algul monteerin need kokku ja panen vaatamiseks välja. Tohoh! Soonets istus sama hästi kui mu tagumise ratta peal. Alati võib küsida, kas ma pidin selle juhtumi ikka toimetusse viima ja kas ma pidin sellest kirjutama, kui keegi ei käskinud. Mul tekkis kahtlus, et ega ma päris üles Kullakangi Servale vast jõuagi – nii raske oli üles minek. Ei teagi, kui palju on pühapäeval nii väikse mahu pealt teisi starti tulijaid.Aga midagi pole parata: motivatsiooni pole leidnud. Lõpuks kandis rünnak vilja. Üks igatahes käib end päevas mitu korda pesemas ja inimesi ta ei pelga, vähemasti minu peale ei reageeri. Plaan A oli teha väikse meeskonnaga oma sõitu ja hoiduda massidest, kus alati luurab oht, et varem või hiljem tekitab keegi asfaldile külakuhja. Info varjamine ja peitmine oleks ametieetika jäme rikkumine. Mina olin kodust ära ja KSJ kastis kõike, mis istutatud, nt kuusehekk ja marjapõõsad. Too käik panni tausta ja perspektiivi väga selgelt paika.

Sa ei taha saada diabeetikuks? Mina ka ei taha. Hakkame.

. Niisiis: oleks parem, kui Gold Bar Rimi ja Rusty Naili rajaga. Võtsin selle alla jõudes koha grupi peas, viiendal-kuuendal positsioonil, heal rünnakukohal, ning kui tõus algas, püüdsin kiirelt kerides rivi pikaks tõmmata. Esimesena kuivas kollane mänd, siis kivilas valge mänd ja mu lemmik hariliku männi sort on otsi andmas. Ja lõpuks see õnnestus! Tulin ta selja tagant välja ja ta jäi. Kolmandaks, vägivalla varjamine on sama hea kui selle soodustamine. Mina olen näiteks individuaalvõistleja ja mulle ei pea minema grammivõrdki korda, mida mõned klubisõitjad üheskoos kavandavad ja tahavad. Avaldan suure saladuse: ei ole! Üks rada on eriti jõhker ja kurnav – ja nüüd näitan seda teile ka.

Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi

. Tulid tagasi ja sõid teised noored lehed ka ära, nii palju kui neid võrgust välja ulatus. Aga ikka on mõni tegelane, kes arvab, et kui ta on saanud Rein Taaramäe nime võistlusvormi peale, on tal teiste suhtes rohkem sõnaõigust. Seal istusin maha ja tõmbasin hinge. Olen juba kuulnud väidet, et ma olin saanud toimetuses käsu sellest kokkupõrkest kirjutada. Ka tolles olukorras ei tekitanud ma kellelegi mingit ohtu, sest väljusin ilusasti grupist teisele teepoolele ja kiirendasin seal. Tuvastamine ID kaardiga laen, laenukaitse kindlustus. Ja lihtsalt inimesi, keda ma ei teagi, aga kes mulle teinekord igasugu asju räägivad. Esimene niitmise tiir sai tehtud nädal tagasi, sinnani venitasime välja. Niisiis: laske Mukunga Eesti eest Tokyosse! See oli muidugi nali. Nii me kolmekesi teistest eraldi jäimegi. Ja see pole niisama lükkamine, nagu videos näete, vaid hingetuks võttev punnimine. Aga head ja arukad kaaslased sain. Mina oleksin pühapäeval olnud Jõgeva treeningrallil stardis. Uute kasvukohtade rajamine edeneb mitte just eriti, ma pole jõudnud lihtsalt.

Ent oleksin äärepealt oma aktiivsuse ohvriks langenud. Olin sattunud ühte punti silmaga hinnates rohkem kui saja sõitjaga. Krediitkaardi kasutamine on väga lihtne. Seal oli lootus, et ehk tekib kuskil vahe. Ta ütles, et kui juhtum peaks jõudma politseisse, on tema valmis politseile tunnistusi andma. Et kui eest minema ei saa, püüan tema tagant. Nagu ütlesin, vedasin peaaegu kogu distantsi. Peakohtunik oli küll mõlemad osalised üle kuulanud. Vaher rullis ka lehed lahti, nii ilus. Naabrite kasse ma ei loe, rebane käib vist ka. Esmaspäeva hommikul ei teadnud sellest juhtumist Postimehe sporditoimetuses keegi. Ta on end aastatega piisavalt tõestanud. Aga kohtunikud ei olnud ju intsidenti oma silmaga pealt näinud. Kui sa pole vähemasti poolproff, pole mõtet katsetadagi, et äkki rebid nendest lahti. Mitte kusagil.Sellega on kõik öeldud.Aga starti tulen pühapäeval ikkagi, kõige tagant, enne tempogruppe. Tegin loo teemalt laiemaks, käsitledes ka paljusid teisi vägivallajuhtumeid Eesti spordis. «Art, ära ürita nägu teha, et sulle tuli kõne,» ütlesin talle. Seal võtsid kõik tugevas küljetuules paremale rivvi. Kord juhtus see Tartu rattarallil, kus sain ühelt Tartu nimeka klubi mehelt kurjalt pahandada, miks ma tikun rivvi, kus segan kõvade meeste korraldatud tööd ja tõmbamist. Seal tuleb ridamisi tõuse, kus otsustasin gruppi elavdada. Pikaks selle sain, aga riismeid paraku ei tekkinud. Põrgulik on too vana kaevanduse paik seepärast, et see asuks justkui maailma lõpus, kust edasi enam ei saa, ja teiseks seepärast, et sealse looduse kohta tuleb iseenesest pähe kahesõnaline väljend: broken country. Sest enamikul, nagu selgus, olid jalad selleks ajaks kas liiga rasked või liiga pehmed. Kolmesaja ratturiga üritust ei ole võimalik lihtsalt majanduslikult korraldada, kinnitas mulle Reile. Esiteks, ma olen ajakirjanik. Sest nad teavad, et olen ajakirjanik, ja ajakirjanikke tasub hoida informeerituna. Üllatavalt kergelt sain kõigist mööda. Tsiteerin teile seda tunnistajat, kes juhtumit algusest lõpuni hästi lähedalt nägi. Ent sõit muutus pikapeale liigagi rahulikuks, passiivseks. Nagu näha siis ei pea investeerimist pelgama, isegi, kui pole mitte mingisugust varasemat kogemust selles adrenaliinirohkes valdkonnas

Märkused