Muuda igakuine säästmine oma kohustuseks

Rikas inimene peaks olema säästlik selles mõttes, et ta ei kukuks laristama seal, kus pole vaja.

Tarbimislaen -

. Kui eesmärk on teenida miljoneid ja pidevalt rohkem, siis ei. Kõik inimesed pole rikkad, keda me arvame seda olevat. Kui eesmärk on mingi konkreetne ese või tunne, mis rikkamaks teeb, siis jah. Hästi palju annab jõudu juurde teadmine, et kõik on võimalik. See kõlab nagu midagi odavat, midagi mis pole kohe kindlasti naabrist parem ja seega keegi seda omada ei soovi. Näiteks minu jaoks on rikkus see, et ma olen kodune ema. Üks mõttetu ost teise järel said likvideeritud. Samuti leidus seal inimesi, kes ei mõistnud enam seda nö harju keskmist levelit ja küsisid, et miks inimesed rahulduvad nii vähesega, miks me plaanime oma unistusi nii kaugele tulevikku ja miks meie riigis finantskirjaoskus nii madal on. See on justkui vabaduse teine tase. Rikastel seevastu on kombeks endale kõike lubada, mida nad aga ihkavad ja välja on teeninud. Ja tõesti ma siiralt usun, et see kõik sai alguse sellest samast tühisest säästmisest. Raha on minu jaoks vahend, mille abil saab endale meelepärast rikkust soetada. Olen jõudnud sellisesse punkti oma elus, kus ma julgen unistada suuremalt, mul on seljatagune kindel praeguse versiooni jaoks minu elust ning olen valmis liikuma edasi ja edasi. Vaevalt, et kõigile sama asi peale läheb. Kiirlaenu saamine on siiski kõige lihtsam võimalus laenu saamiseks – laenusumma võib saada poole tunni jooksul kätte ning seda peaaegu iga päev. Ma täiega mõistan seda seltskonda. Ma arvan, et sellised otsused peaks ikkagi tegema igaüks ise, mis talle kõige rohkem meeldib. Viimasel ajal närib mu hinge näiteks ka keskkonna säästmine. Praegu on mul võimalus olla kodus ja ma naudin seda täiel rinnal ja ma pean seda oma suurimaks rikkuseks koos oma perega. Suurem maja, ilusam auto, uusimad vidinad ja tippmoe riided. Nüüd on meil laenuvaba kodu, oleme ostnud kaks autot sularahas välja ja muud meelepärast ning meil pole midagi karta, kui tulevik peaks rahalises mõttes väljakutseid pakkuma. Muuda igakuine säästmine oma kohustuseks. Tänaseks on meie fond kasvanud mitumitu korda suuremaks just tänu sellele, et me mõned aastad hoidsime kokku, panustasime oma aega ja tegime sobiva kinnisvaradiili. Meie pere populaarne säästukampaania oli üks paljudest võitudest, kui võtsime eesmärgiks lapsele üks lisa-aasta kodus osta. Selle sõna asemel võib öelda ka kokkuhoid või koguni millegi piiramine. Me ei osta asju lihtsalt sellepärast, et me saame. Ning teed endale teene, kui kaasad sellesse kogu pere koos lastega 😉. Siin on üks suur AGA: kui Sa oled siiamaani elanud oma täiuslikku elu ja seda teinud selliselt, et ei jaksa enam oma võlgasid kokku lugeda, siis see pole enam rikkus. Ma olen paari viimase aasta jooksul kohutavalt palju õppinud. Me õppisime hoopis kokku hoidma igasugu kulusid, mis meid ei teeni.

Pikapeale jäävad õnneks ka head harjumused hästi külge ja vahel on mõnus end ka sellest kohustusest vabaks võtta, et jääks aega elu nautida. Minu vastus oleks: jah ja ei.. Me kõik oleme väärt täiuslikku elu. Mul on kahju, et ma ei oska teha kannapööret ja kohe ennast rikkaks kasvatada. Ja veel rohkem see, et ma olen seda väärt. Me ostame siis, kui on vaja. Seega võtan tasapisi missiooniks hakata kaupa lahtiselt ja hulgi ostma. Lihtne on sattuda ostmise lõksu ja kahjuks dikteerivad meile reklaamid, ajakirjad ja kuulsused ette, et mida kust ja kui palju peaks ostma. Seal me lahkasime teemat, kas säästmisega on võimalik rikkaks saada. Kõigil juhtudel paistab see midagi õudsat, sest kui midagi peab kokku hoidma, siis midagi ju selle võrra ei saa endale lubada. Okei, ma tean, et poes käies on kõige soodsam osta kg hindasid võrreldes, kuid hakkab maru valus juba neid meeletuid hunnikuid pakendeid ära visates. Ja isegi kui me soetasime asju, mis meid rõõmsamaks teevad, ei kadunud meie säästufond kusagile, sest me õppisime oma oste eelarvestama ja planeerima. Ma leian, et me peaks sellest paremad olema. Vestlusringis selgus, et seal oli palju peresid, kes on super head eeskujud: taaskasutavad, uuskasutavad ja planeerivad kõikvõimalikke eluvaldkondi, just nagu meiegi. Meie mõtteviis ja käitumine on jätkuvalt kokkuhoiupoliitilised. Seega säästmine on rikkuse poolelt vaadates nagu oma elu tagasi hoidmine. Saad materiaalsetest piirangutest ja sõltuvustest vabaks ning tegeled iseendaks olemisega. Ma ei ütle, et ma olen multimiljonär valmis, oh ei. Siiani kõige tähtsam avastus kogu rikkuse juures on minu jaoks see, et üks kõik kui rikas inimene ka poleks, lõppude lõpuks hakkab ta ikkagi tegelema vaimsete teemadega. Ma olen lugenud rikkusest ja ma olen unistanud rikkusest, ma olen endale rikkust juurde loonud.

Sooviks osta maja aga tahan laenu saada sellele samale.

. See aitas mul palju raha kokku hoida ja tohutult pere tarbimiskäitumist muuta. Seega minu jaoks algab rikkus sellest, kui on unistus ja on teostus ning kindlus, et see on minu kuniks ma seda vajan. Seega minu soovitus on kohe harida oma mõtteviisi ja suhtumist rahasse, rikkusesse ja inimeseks olemisse. Mina ka imestan, kui halb ma rahaga olin. Mõned on lihtsalt rahakad ja suure suuga. Seda saaks ka mingi valemiga rahaks arvutada, a la palju üks inimene peaks teenima, et seda endale lubada võiks, aga ma polegi nii pidi sellele lähenenud

Märkused