Mis siis, kui eluolud muutuvad ja tahad kolida?

Tähtsam on aga, et juurdepääs taolistele sissetulekutele on vajalik tingimus regulaarse, ootustele vastava sissetuleku hankimisel neile, kes on vähem ettevõtlikud, vähem õnnelikud ja vähem kavalad. sajand on meile õpetanud ka tubli doosi õpitud abitust, kus kogukondlik side on nõrgenenud, süvenenud on individualism ja enam lootusi on pandud abstraktse riigi peale. Utoopia saab koosnema utoopiatest, erinevat laadi kogukondadest, kus inimesed elavad erinevat elu erinevate institutsioonide raames. Mitmetes riikides pole aga mingit säästmist ja isiklikku vastutust. Portugal Portugal ei pruugi küll olla nii rikas kui teised riigid selles nimistus ning inimeste üldine maksejõud on pisut madalam, kuid mis puudutab haridust ja inimeste tolerantsi vähemuste suhtes, on tegemist ühe parima riigiga. Kui töö juhitakse kõrvale ilmselgelt suurema väärtusega kaupade tootmiselt, et toota väiksema väärtusega kaupa, siis selle aastaprodukt kindlasti mingil määral väheneb. Ikka ja jälle veeretatakse kas Kremli välisabil või keskkonnaaktivistide poolt kaikaid kodarasse, kuidas üht või teist energialiiki välistada kahjustades tervikut. Kuid ajaloos on ka näide kitsede karjatamisest Rooma rohtukasvanud foorumil pärast impeeriumi kokkukukkumist. On riike, kes vaatamata raskustele on nõus neid vastu võtma, ja on ka riike, kes leiavad, et nemad pole aitamiseks suutelised. Rätsep ei püüa endale ise kingi valmistada, vaid ostab need kingsepalt. See kõik kehtib eelkõige liberalismi väga abstraktsete ja üldiste põhimõtete kohta.Liberalismi põhimõtteid võib kirjeldada kui põhimõtteid, mille abil olemasolevaid institutsioone hinnatakse ja kui vaja, siis piiratakse või muudetakse. Kogukonnad moodustuvad tänapäeval väga erinevatel alustel ja kasvõi internetipõhiselt. Soome on finantsiliselt jõukas ja teadatuntult ka üks kõige progressiivsemate vaadetega riike, mis on ühtlasi üks põhjustest, miks paljud eestlased võtavad põhja poole tee. Õiglus omab tähendust vaid inimliku käitumise reeglina. Me ju elame konkreetsetes kooslustes. Ent sellega ei ole seostatavad katsed kehtestada „sotsiaalset õiglust”. Niisugused ambitsioonid ei ole küll kaupmeeste seas eriti levinud, ja pole tarvis just palju sõnu, et neid selles suhtes ümber veenda.

– Liberalismi Akadeemia

. Kuid selleks, et esitatud probleemi täielikult ammendada, on siiski hädavajalik täpselt läbi arutada riigi hariliku või võimaliku tegevuse üksikud osad. Samas tervisenäitajad on endiselt üpris kehvad. Lisaks jõukusele on riik üsna liberaalsete vaadetega ning ka keskkonnaindeksi poolest on riik tippude hulgas. See areng, mida sotsialistid püüavad praegu nurjata, on võimaldanud nii avatud ühiskonna kui ka individuaalse vabaduse. aastate demograafilise tõusu laineharjal, nüüd aga teatab isegi Soome president Sauli Niinistö, et nad elavad üle oma võimete. Mitmes riigis, kaasa arvatus Poolas, on võimule saanud euroskeptilised valitsused ja pole ka välistatud, et kui Euroopa ei suuda oma probleeme lahendada, siis taoline trend jätkub. Mingil käsitöö või manufaktuurse tootmise alal kodumaisele toodangule siseturumonopoli andmine tähendab juba mingil määral eraisikutele ettekirjutamist, kuidas nad oma kapitali peaksid rakendama, ja seetõttu on niisugune samm peaaegu alati kasutu või kahjulik. Ainult ühte hoides suudame me terrorismile vastu astuda ja ennast turvaliselt tunda. Mis veelgi huvitavam, ta saab seda teha ka ükskõik, millises planeedi Maa asukohas, kus vaid on olemas Interneti leviala. Euroopas elades on väga kerge unustada, kuivõrd liberaalne on meie keskkond ning kuivõrd lihtne on Euroopas oma eluga edasi jõuda, ükskõik, kas esindada vähemust või mitte. Järgides oma huve, teenib ta ühiskonna huvisid sageli tõhusamalt, kui neid tõesti silmas pidades. Inimene tundub seetõttu olevat määratud ühekülgsusele sellega, et ta nõrgendab oma jõudu niipea, kui ta laiendab ennast mitmetele asjadele.. Tavaliselt kasutatakse seda, õigustamaks erilisi nõudmisi ilma neid põhjendamata. Seetõttu ei suuda nad oma elustandardit kunagi oluliselt suguharu keskmisest kõrgemale tõsta. Kuid asjaolu, et sel moel on võimalik kiiremini kui muul viisil suunata tootmist riigis soodsal viisil kindlale rajale, ei tähenda veel sugugi, et niiviisi saaks suurendada tootlikku tööd tervikuna või selle kogutulu. Ses mõttes, et nad ilma tugeva traditsiooni toeta tihti just plaanitule vastupidi mõjuda võivad, on institutsioonid alati „ambivalentsed”. Omandisuhted, võla- ja ühinguõigus uuendati meil paljuski ajaloolisel alusel, kuid me võtsime arvesse ka teiste parimaid praktikaid ja püüdsime mitte korrata teiste vigu. Seetõttu on valitseja vabastatud kohustusest, mille täitmise katse toob alati kaasa ohu langeda eksiarvamustesse ja mille tegelikuks täitmiseks ei oleks küllaldane ka kõige suurem inimlik tarkus ja teadmiste rohkus. Järelikult, kui kõrvaldatakse kõik soodustavad või piiravad süsteemid, pääseb iseenesest maksvusele lihtne ja selge loomuliku vabaduse süsteem. Ometi pakub endiselt huvi otsida vastust küsimustele, miks see sõna on umbes sada aastat valitsenud poliitilises diskussioonis ning kuidas seda on edukalt kasutatud õigustamaks üksikute rühmade nõudmisi suuremale osale hüvedest. Vaba konkurents, mis välistab igasuguste „teenete”, „vajaduste” ja muu sarnase, millele tugineb „sotsiaalse õigluse” nõue, arvestamise, kaldub seda reeglit eitama. Keegi pole siiamaani leiutanud ühtegi üldist reeglit, millest lähtudes võiks öelda iga temale kohaldatava üksikjuhu puhul, mis on „sotsiaalselt õiglane” – välja arvatud reegel „võrdne palk võrdse töö eest”. Aga interpreteerimiseks on jällegi vajalikud teatud põhimõtted igapäevasest elust, mida võib arendada vaid elav traditsioon. Kõige tõenäolisemalt ja täiesti sõltumata sellest, kes Eestit edaspidi valitsevad, ei täitu vähemalt üks unistustest, olgu see siis rahvusriik või sotsiaalse heaolu riik. Me eeldasime, et kõnealust kaupa saab välismaalt osta odavamalt, kui läheb maksma selle kodumaal valmistamine. Nad ei ole võimelised olemasolevaid institutsioone asendama. Tootlik töö saab riigis suureneda ainult sedamööda, kuidas kasvab kapital, ja kapital saab riigis kasvada ainult vastavalt sellele, kui palju õnnestub järk-järgult rahvatulust akumuleerida. klassi Rocca al Mare Kooli õpilane Markus Leemet. Need pole tegelikult enam ühe rahva liikmed, kes üksteisega koos elavad, vaid üksikud alamad, kes jõuavad riigiga, s.t vaimuga, mis tema valitsuses domineerib olukorda, kus riigi ülekaalukas võima juba pidurdab jõudude vabamängu. Nüüd ma kinnitan, et kõigil nendel ühiskondlikel korraldustel on ebasoodsad tagajärjed ja nad on sobimatud õigele, kõrgematest, ent siiski inimlikest vaatepunktidest lähtuvale poliitikale. See moraalne raam ei ole muutumatu, ent ta muutub suhteliselt aeglaselt. Naiivne oleks mõelda, et põgenikevoogudega ei saabu Euroopasse ka terroriste, kuid sama naiivne on mõelda, et meil juba kohapeal ei ela radikaliseerunud moslemeid. Aga mitte kõik, mis meie jaoks selles mõttes on loomulik, ei pea ilmtingimata olema hea või kasulik liigi edasiarenemiseks muutunud olukorras. Tõlgitud väljaandest: Wilhelm von Humboldt, Ideen zu einem Versuch, die Grenzen der Wirksamkeit des Staates zu bestimmen, herausgegeben von R. Enamik meist on üht või teist omal nahal kogenud ja me teame, kui palju kannatust sellega kaasneb. Laen taotlus, soodsalt 100 €. Ka meie eelmise iseseisvuse aegu ei olnud sotsiaalpoliitika kaugelt nii arenenud kui praegu, kuid selle asemel oli kogukonnakeskne vastastikune hoolekanne. Samal ajal sotsiaalsed probleemid ei kao, vaid nende lahendamine teiseneb. sajandi tähtsamad liberaalsed mõtlejad. Inimese tõeline eesmärk – mitte see, millele suunab teda muutuv kalduvus, vaid see, millele suunab igavesti muutumatu mõistus – on oma võimete kõrgeim ja proportsionaalseim kujundamine üheks tervikuks. Euroopa on vana maailm, see pole küll inimkonna alguspunkt ega ka kultuurse tsivilisatsiooni alustala, kuid meie ajalugu on pikk ja väga värviline oma sõdadega, kuid samas ka oma tohutute oluliste kultuuriliste saavutustega, mis on tuntud üle maailma. Kuna näiteks julgeolek ja heaolu sõltuvad üksteisest nii suurel määral ning see, mis mõjutab ka ainult üksikuid toiminguid, avaldab mõju iseloomule, kui ta tekitab harjumuse sagedasema kordumise tulemusel. Võimalik, et kriisist väljumine algab kogukondliku mõtlemise olulisema tagasitulekuga. Sel puhul aga loodaks mina, et äkki me saame Eestis siiski hakkama ilma verevalamiseta. Piiride sulgemine annaks inimestele sõnumi, et tegelikult on terrorismioht suurem, kui varem arvati ja selle kartmine on põhjendatud. Iga mõistlik pereisa juhindub põhimõttest mitte kunagi hakata kodus tegema seda, mis läheb rohkem maksma kui ostes. Ka neid, kelle tegevus ei piirdu ainult Eestiga. Loomulikult on see raskem kui riigi kritiseerimine. Siiski aga on Prantsusmaa silma jäänud oma jõukuse, poliittegevuse ja keskkonnapoliitika poolest. Tema mõtteviisi juhtinud teadusteooria sai kindlaks aluseks arvukatele majandusteaduslikele ja sotsioloogilistele teostele. Euroopa suurim probleem on pensionid ja tervishoid, kus endiselt on valdav maksude kaudu finantseerimine. Meie põhjanaaber Soome on pidevalt saavutanud kõrgeid kohti sotsiaalse progressi indeksi osas, eriti, kui asi puudutab tervist ja turvalisust. Mustade stsenaariumide suhtes on mineviku kogemus näidanud, et ühiskonnad võivad osutuda väga kohanemisvõimeliseks ja enamik ennustatud katastroofidest ei ole realiseerunud. Laen ilma postkontorita, laenukindlustus. Mõned inimesed näivad küll uskuvat, et üldise sissetulekutaseme alandamine – või vähemalt selle kasvutempo aeglustamine – poleks liiga kõrge hind õiglasema jaotamise eest, nii nagu nemad sellest aru saavad. Viimase aasta sündmused on meid kuristiku poole kallutanud. Me oleme minevikust õppinud, me teame kui piinarikkas valitsemisvorm võib olla diktatuur või absoluutne monarhia. Mõtlemisviisi muutusesse ei tasu suhtuda üleolevalt, sest just teistmoodi mõtlemist tajutakse tihti ängistava allakäiguna. Sest täitmaks oma ülesannet, peab tal olema rohkem võimu kui ühelgi üksikul riigikodanikul. On enam kui tõenäoline, et paljud tookord omandatud moraalsed hoiakud ei ole edasi antud mitte lihtsalt kultuuri, õppimise või jäljendamise abil, vaid on kaasasündinud või päritud. Kui mõni teine maa saab meid mingi kaubaga odavamalt varustada, kui me ise suudame toota, siis on parem kasutada vahetuskaubana mingit osa niisugusest toodangust, mida me suudame valmistada mingis suhtes soodsamalt. Nagu iga radikaalne idee, kogus ka see alguses palju vastaseid. Meile mõjub see sedavõrd kirkana eelkõige tänu Skandinaavia lähedusele. Üle kümne aasta olen ma intensiivselt tegelenud mõiste „sotsiaalne õiglus” lahtimõtestamisega. Ka on piiramise mõju esimesel juhul kõige väiksem, teisel juhul suurem, kolmandal kõige suurem; osaliselt sellepärast, et võimalus mõjutamiseks ise nõuab palju korraldamist. Suuremale osale inimestest on mõnda tüüpi kogukonnad ligitõmbavamad kui teised; kogukonnad hakkavad kasvama ja kahanema. Ka riigi poolt kasutatud vahendite mitmekesisus annab tema mõjule erineva ulatuse. Meil on Eestis pea kõik solidaarsuspõhine ning tänu Haigekassa süsteemile on kulud kontrolli all. Ühelt poolt on meil raamsüsteem ja teiselt poolt konkreetsed kogukonnad selles süsteemis. Arvatavasti alustasid seda mängu inimesed, kes olid loobunud oma kohustustest suguharu ees ja selle kaitsest, et saada kasu teiste, neile tundmatute inimeste vajaduste rahuldamisest. Kuid inimese võimete areng nõuab peale vabaduse veel midagi muud, mis küll vabadusega tihedalt seotud – situatsioonide mitmekesisust. Robert Nozickit võib vast pidada kõige tähtsamaks radikaalse individualismi filosoofiks kaasaja Ameerikas. See aga toob paratamatult kaasa järgmise muudatuse. Terminit „sotsiaalne õiglus” kasutatakse tänapäeval üldiselt samas mõttes kui senini terminit „jaotav õiglus”. Eesti ei ole mingi Caymaniga võrreldav maksuparadiis ja selleks me ka ei pürgi. Pole üllatav, et paljud inimesed soovivad seda olukorda mõne ümberjaotamise autoritaarse aktiga korrigeerida. Portugali üks suurimaid saavutusi on narkootikumide kasutamise dekriminaliseerimine, mis muutis tegelikult riigis narkootikumide tarvitamise määra madalamaks. Meie sotsiaalkulud on kaks korda madalamad kui Prantsusmaal, kuigi puudega inimeste osas on meie kulud ühed suhteliselt kõrgeimad. Need, kes on teinud näo, et nad ajavad oma äri ühiskonna hüvanguks, ei ole minu teada iial kuigi palju head korda saatnud. Tunduvalt lihtsam on jaurata sõprade ringis ja meedias, kuidas riik ei tee seda või teist, samal ajal kui lahendus on oma vahetu kogukonnaga läbisaamises. Kiirendamise asemel ta aeglustab ühiskonna progressi tõelise hüvangu ja õitsengu poole ning suurendamise asemel vähendab selle aastaprodukti tegelikku väärtust, mida toodavad maa ja töö antud riigis. Igasugune seaduse rakendamine eeldab aga ka registreid ja nende pidamist. Kuigi ta oli tegelikult filosoofiaprofessor Edinburghi ülikoolis, pani just tema aluse tänapäevasele poliitilisele ökonoomiale. Töövõimereform on seega väga õige samm, et raha jagamisele lisaks aitaks riik ka töövõimetusega inimesi üha enam ise tööd teha. Kord umbes aasta tagasi oli mul õnne taas kohtuda oma näitlejanna, Jeanne Moreau’ga, kellega me ei rääkinud mitte filmist, vaid maailmast meie ümber. Sama on küsimus ka tervishoiuga. Mõlemad variandid rajanevad usul, et ideaalses maailmas me suudaksime olukorda kontrollida. Üldisemalt tähendab see stsenaarium Eesti riigi võimekuse kahanemist ühiskonnaelus. Enamasti ei ole üksikisikul küll mõtteski teenida ühiskonna huve ja ta isegi ei tea, mil määral ta seda teeb. Nende kaitse all oleval ühisel maaalal valitses range hierarhiline kord. Tegelikult saab ta korda ajada digitaalse allkirjaga ka kõik oma pangaasjad. Eriti töö, mida seostatakse pahamainese sõnaga „bürokraatia“. Sest kui ilma selle sügavuseta ei suuda üks teist küllaldaselt mõista, siis on iseseisvus hädavajalik, et muuta käsitatu justkui omaenda olemuseks. Ometigi ei ole kõige olulisem küsimus see, kas me usume musta stsenaariumi võimalikkusesse, vaid hoopis see, kas me arvestame oma plaanides selle võimalikkusega. Euroopa Liit, vaatamata kõlavatele loosungitele, ei suutnud kokku leppida ühtset isikutuvastussüsteemi. Inglismaa ei ole rahul oma hetkeliste tingimustega Euroopa Liidus ja tulemas on referendum, mis otsustab Inglismaa Euroopa Liitu jäämise üle. Seega iga niisugune piirang suunab ühiskonna tootlikku tööd kasulikumalt rakenduselt vähem kasulikule, ja töö aastaprodukti vahetusväärtus mitte ei kasva, nagu taotles seadusandja, vaid paratamatult väheneb. Jälgides oma õpetaja Ludwig von Misese ideid, lükkas ta majandusteoreetilistest põhjendustest lähtuvalt sotsialismiteooria ümber. Et oleks olemas üks kirjeldus, mis vastaks parimal viisil kõigile neile küsimustele, üks ühiskond, mis oleks kõige parem elukeskkond igale inimesele, seda minu meelest küll uskuda ei saa. sajandi šoti koolkonna klassikaliste raamatute hulka, püüdis ta oma eetilist süsteemi rajada inimloomuse uurimisele, omistades määrava tähtsuse sümpaatiatundele. Me loodame, et meie lihtne ja USA Delaware osariigiga paljuski võrreldav ühinguõigus ning lihtne ja proportsionaalne maksusüsteem toovad siia uusi ettevõtjaid. Kõige ohtlikum on krediitkaartidega tasumine, eriti kui sa ei näe veebipoel kuskil Visa või MasterCardi turvamärgiseid. Sama juhtus kriitika puhul, mis on suunatud heaoluriigi vastu, millises riigi üha suurenev sekkumine majandusse õõnestab vaba ühiskonna aluseid. Muidugi ei tasu arvata, et kogukond tähendab tänapäeval sama külakogukonda kui sada aastat tagasi. Probleem on suur, sest Euroopa ettevõtted investeerivad tööstusesse väljaspool Euroopat. Šveits on üks maailma rikkamaid riike, mis nähtub selgelt ka kõrgetes hindades. Mis siis, kui eluolud muutuvad ja tahad kolida. Kui kodumaist toodet on võimalik tuua turule sama odavalt, kui on välismaine, siis on see abinõu ilmselt kasutu. Ka kõige vabam ja sõltumatum inimene õpib üksluistes olukordades vähem. Rootsi on lausa neljandal kohal kogu maailmas soolise võrdsuse osas ning ka pressivabadus on riigis kõrgelt hinnas. Need on probleemid, millega tuleb tegeleda nüüd ja kohe, sest muidu saame me ühtsusest ainult unistada. Et aga „sotsiaalne õiglus” on nende jaoks ainus õigluse liik, mida nad üldse on käsitlenud, on nad lõpuks jõudnud arusaamale, et on üldse mõttetu kasutada „õigluse” mõistet. Ära kirjuta kõike CV-sse. Sest kuna moraalset edutatakse mitte lihtsalt tema enda pärast vaid rohkem julgeoleku otstarbeks, siis tulen ma selle juurde alles järgnevas. Samuti oli aktiivne energiateema arutlus.

Kingsepp ei püüa endale ise rõivaid õmmelda, vaid tellib need rätsepalt. Sest ka elu kõigi perioodide vältel saavutab iga inimene siiski vaid ühe täiustest, mis moodustavad justkui kogu inimsoo iseloomu. Praegusele põlvkonnale on see kahtlemata löögiks

Märkused