Milline ei oleks ka sinu definitsioon, tee endale selgeks, mille poole sa püüdled ning loo konkreetne plaan

Selles on vähem või üldse mitte ruumi esitleda lisasid. Esiteks, et informeerida juhtkonda labori tööst. Milline ei oleks ka sinu definitsioon, tee endale selgeks, mille poole sa püüdled ning loo konkreetne plaan. Slaidide vaatamisel katkestavad kuulajad silmkontakti sinu kui ettekandjaga ja hakkavad jälgima slaidi seinal. Nn psühholoogilise formaadi puhul esitatakse kokkuvõte ja soovitused kõigepealt. Teadusartikkel on teaduslikus või populaarteaduslikus perioodilises väljaandes avaldatud lühike teadustekst, milles on püstitatud keskne uurimisprobleem ja mille ümber artikkel on ehitatud. Väitekirja auditoorium on kitsam kui teadusartiklil või teadusuuringul ning piirneb eelkõige teiste magistrantide, doktorantide ja konkreetse teadusasutusega. Enamus lugejaid veedavad posteri ees vaid mõne minuti ning nad peavad selle aja jooksul saama kätte olulisema informatsiooni teadustöö kohta. Poster on esitlemise vahend. Essee koosneb kolmest peamisest osast: sissejuhatus, teema arendus ja lõpetus. Väljaande kõikide artiklite läbilugemist toimetaja poolt ning neisse põhiliselt redaktsiooniliste paranduste tegemist ilma retsensiooni vormistamata ja autoreid puudustest teavitamata ei loeta eelretsenseerimiseks. Kuigi enamik väitekirju on avaldatud ka ajakirjades teadusartiklitena, on väitekiri siiski detailne dokument, mis võimaldab huvitatutel teada saada, mida töö endast kujutas ja kuidas see teostati.

Teadustekst – Vikipeedia

. Alati ei anna teesid ülevaadet ettekandest tervikuna vaid piirdutakse konteksti avamise ning uurimusküsimuste püstitamisega. Taotlus – raha taotlemine teadustöö toetamiseks. Laused on lühikesed ning tekstilõigus mitte rohkem kui seitse rida. Taotlusi kirjutatakse juhtkonnale või rahastajatele, teadusorganisatsioonidele. Ka dissertatsioon võib olla esitatud monograafiana. Akadeemilise kogukonna seisukohalt on peaeesmärk dokumenteerida üliõpilase uurimistöö. Konverentsiettekanded avaldatakse tavaliselt kas raamatu või ajakirja vormis osana kongressi või töötoa toimetisena. Informatsiooni olgu pigem vähem, aga see peab olema selgelt ja löövalt esile toodud. Väitekirja tulemused peavad arendama olemasolevat teadmiste süsteemi või andma teadusvaldkonnale märkimisväärset tähtsust omava uudse lahenduse. Poster on suureformaadiline paber, sageli piltidega, mõeldud mingi teema avamiseks. Võib-olla on mõttes peatselt hankida kodu väikelaen või lausa suurem kodulaen, võib-olla tahate tasuda kõik oma varasemalt kogunenud võlgnevused või ühiselt rühkida finantsilise vabaduse poole. Mõnikord kasutatakse memosid lühiaruannete esitamiseks, sel juhul võib neil olla etteantud formaat. Teaduslik posterettekanne paikneb kuskil nende kahe vahepeal. Ole valmis selleks, et elu ei lähe alati nii nagu arvasid ülikoolis käies ning pärast reaalsesse ellu astumist võid komistada erinevate takistuste või ootamatuste otsa, kuid seni. Taotluses peaks olema lõik ka selle kohta, milline oleks uurimuse praktiline tähtsus ja milline tema panus teaduse arengusse. Slaidide koostamine on ettekannete puhul hästi oluline. Tavaliselt on etteantud kindel formaat. Uurija ülesanne on dokumenteerida, mitte veenda, uurija peab esitama aruandes piisavalt infot, et lugeja saaks teha ise kokkuvõtte ja hinnata uurimuse kvaliteeti. Posterit kavandades peab mõtlema mõlemale võimalusele. Üliõpilase seisukohalt on väitekirja eesmärk kindlustada teaduskraad. Ettekande esitleja seisab üldjuhul teatud kindlal ajal oma posterettekande kõrval, et oleks võimalik saada täpsustusi või diskussiooni arendada. Essee peaks lühidalt esile tooma eesmärgid, esialgsed hüpoteesid, meetodid, tulemused, arendama lühikest diskussiooni tulemuste tähtsusest ning lisama ka bibliograafia. Taotluses on oluline välja tuua peamised uurimusküsimused, näidates ära, milline on antud valdkonnas hetkeseis, milliseid uurimusi on tehtud ning millist teavet oleks juurde vaja. Struktuurielemendid: teema, sissejuhatus, uuringu metoodika, tulemused ja järeldused ning kokkuvõte. Keeleliselt peab tekst olema formaalne, selge, objektiivne, ilma isiklike hinnangute, arvamuste ja üldistusteta. Kirjalik ettekanne vastab struktuurilt teadusartiklile, kuid on selle mittetäielik, poolvalminud variant. Teised, kes antud teema vastu rohkem huvi tunnevad, soovivad kogu posteri algusest lõpuni läbi lugeda. Teadusaruanne on fokuseeritud üksikutele olulisematele tulemustele; keskendub võtmeküsimustele; aruande eesmärk on informeerida lugejaid, mida uuriti, miks ja kuidas uuriti, millised on tulemused ning milline on uurijapoolne kokkuvõte. Posterettekande eesmärgiks on anda informatsioon edasi “möödakõndivale” auditooriumile näiteks konverentsi fuajees selleks otstarbeks seatud stendidel. Sisaldab ka muid osi kui kokkuvõte – sisaldab viidatud kirjandust, võrdlust seotud töödega, ka muid tulemusi ja detaile. Stendiettekanne on konverentsiettekande üks vorm, mille abil esitletakse oma tööd.. Taotlus – uurimisprojekt, mille esitatakse harilikult rahastamise saamiseks. Kõik olulisemad loodusteaduslikud uuringud on tavaliselt avaldatud monograafiatena. Monograafias peavad olema esile toodud autori põhiseisukohad ja väited ning kirjeldatud nendeni jõudmise protseduure. Kuigi osa väitekirjast võib olla näiteks teadusartikli või teadusaruande stiilis, on väitekiri siiski kõige põhjalikum viis teadusteksti esitamiseks. Esmase tähelepanu saavutamiseks pööratakse suurt rõhku töö pealkirja esile toomisele, toetades seda erinevate selgete piltide või joonistega. Tavaliselt on väitekirja koostamine magistri- või doktoriõpingute kulminatsiooniks. Resümeest jäetakse välja illustratiivsed näited ja viited kirjandusele. Selliselt erinev lähenemine esitab nõude, et posteri kindlad osad oleksid kergesti leitavad. Vajadusel esitatakse resümees ka olulisemad arvandmed, lisatakse joonis vms. Kasutatakse illustratsioone, lisasid. Konverentsidel esitatakse oma algstaadiumis kirjutisi sageli selleks, et neid teistelt tulevate kommentaaride abil paremaks muuta. Memo peab ära mahtuma ühele leheküljele. Erinevalt näiteks teadusaruandest või muust vähemmahukamast teadustekstist, milles tutvustatakse ainult uurimistöö vahetulemusi, esitatakse väitekirjas uurimistöö lõplikud tulemused.

Paljud loevad esmalt töö probleemi, eesmärke ja tulemusi. Lõigud, komad ja punktid annavad võimaluse teha pausi, mida ka kuulajad ootavad. Oluline on ka pealkirjade ja alapealkirjade kujundus. Juhtkond hindab taotlust sellest aspektist, kas probleemi lahendamine on optimaalse eelarvega. Memosid kasutatakse mingi teadaande või aruande esitamiseks. Monograafia üheks väärtuseks on ka bibliograafiline loetelu mingi probleemi kohta. Poster peaks koosnema üksikutest suurematest klokkidest, kuid kasutatavad laused ei tohi väga pikad olla. Ei kasutata stenogrammi stiili. Lugeja esmane kokkupuude tekstiga on visuaalne. Soovitatakse, et essee oleks kirjutatud mineviku vormis, kuid teistele allikatele viidates kasutataks oleviku vormi. Poster – teadustöö kokkuvõte, mis peab atraktiivsel viisil esitlema teadustöö peamisi ideid, tulemusi ja tähtsust. Resümee algab lühikese ülevaatega teadustööst ning toob esile peamised tulemused. Erilist tähelepanu pööratakse terminoloogilisele täpsusele. Esitlus on laadilt detailne ja teaduslik, hõlmab teatud piiratud valdkonda, kus on väga põhjalik.

Personaliuudised

. Need peavad sisaldama kasutatud allikate loetelu, võrdlusi teiste uurimustega, kinnitusi esitatud vastuväidete kohta. Ettekande tekst peab vastama kogumiku koostajate nõuetele selle mahule ja struktuurile. Arvesse tuleb võtta, kellele ja mis otstarbeks need esitatakse. Essee on stiililt artiklist ilukirjanduslikum, kuna seal kasutatakse kõrvuti teaduslikele tekstidele omaseid mõisteid ja kujundlikkust. Memole ei lisata detailset informatsiooni lisadokumentidena, kuid vajadusel viidatakse sellele ja/või allikale. Kasutada meeldivat värvikombinatsiooni, mida silmadel on hea jälgida. Milline ei oleks ka sinu definitsioon, tee endale selgeks, mille poole sa püüdled ning loo konkreetne plaan. Enamasti seisavad ettekandjad posteri kõrval ja saavad soovijatega üks-ühele suhelda. Konverentsiettekanne – lühike kompositsioon, mida esitletakse konverentsil. Detailse informatsiooni puudumine katsete või uurimuse kohta on peamine põhjus, miks laiendatud teese ei saa käsitleda primaarse teadusliku artiklina. Taotlus – teaduslikult põhjendatud väljapakutud soovitus plaani või skeemi vormis. Paljudes rakendusteaduste valdkondades avaldatakse enamik sisukamaid teadusartikleid mitmekordselt eelretsenseeritavate konverentside kogumikes. Seepärast on oluline teksti välispilt: tekst peab olema väga hästi liigendatud lõikudeks, ilma keeruliste graafiliste kujundite ning liigsete detailidena. Teadustekst peab näitama selgelt autori originaalset panust uute teadmiste otsingul, kasutamisel, süstematiseerimisel ja hindamisel. Memo on lühike tekst, eriti kui see on kirjutatud nõude esitamiseks või informeerimiseks. See näitab ära, kuivõrd on kirjutaja saanud aru teema sisust, tema põhjendamisoskust. Teesipaber annab ettekande liigenduse ja sisaldab olulisi fakte refereeritava teema kohta, provokatiivseid teese või küsimusi, definitsioone, tsitaate või edasijuhtivat kirjandust. Aruande hinnanguline osa koosneb teadusteemade lühikokkuvõttest, andmetest grantide, publikatsioonide jms kohta. Taotluse formaat oleneb selle eesmärgist ja/või seda esitava institutsiooni iseloomust. Monograafias peab selguma ka autori poolt aluseks võetud paradigma – teoreetiline alus, uurimistraditsioon, kuhu monograafia autor end paigutab, määrates ära milliseid küsimusi küsitakse, millisele lähenemisele argumentide formuleerimisel toetutakse. Kirjeldav kokkuvõte annab ülevaate millist informatsiooni uurimus sisaldab, millised olid eesmärgid ja metoodika, kuid ei esita uurimistulemusi, järeldusi. Analüütiline resümee selgitab, milliseid seisukohti esitatakse teadustöö autori vaatenurgast, st rõhutatakse otseselt autori tööd, parafraseeriv resümee esitatakse rohkem kaudsemas vormis. Aruanne koosneb järgmistest osadest: referaat, sissejuhatus, arutelud, järeldused ja lisad. Teesides peaks olema lühidalt esile toodud uurimistöö peamine idee, eesmärgid, tulemused. Stendiettekanne võimaldab kindlasti arendada diskussiooni. Seepärast ei saa seda nimetada ka teadusartikliks, kuigi informatiivsuse ja sisu mahu poolest on need teadusliku artikliga võrreldavad. Memod mis esitavad palveid või edastavad teateid on lühikesed ning sissejuhatuseta. Laiendatud teesid ei ole lihtsalt tavaliste teeside pikem variant, vaid need omavad sellele ainuomaseid tunnuseid. Esseed võib käsitleda teadusliku uurimise vastandina, sest ta on autori isikupärast vaatenurka esitav tekst nii sisus, vormis kui ka stiilis. Memo kasutatakse palvete või teadete edastamiseks ning teadustööde kohta käiva info edastamiseks. Esitatakse ka edaspidised ettepanekud, mida on tarvilik veel uurida. Oma olemuselt on monograafia detailne ja spetsiifiline tekst. Poster on spetsiaalne ettekande vorm, mis ei tähenda lihtsalt ajakirja lehekülgede kleepimist seinale. Ettekande ajal töötatakse märksõnadega, räägitakse vabalt. Taotluse eesmärgiks on üldjuhul raha saamine uurimistöö toetuseks, lisaks teaduslike aspektide esiletoomisele on oluliseks töö “müügi” aspekt. Lugejale peab resümee andma selget üldinformatsiooni uurimistööst ka juhul, kui ei ole loetud kogu tööd. Laboratooriumiaruandeid kirjutatakse mitmel põhjusel. Erinevalt teadusaruannetest on avaldatud artiklid aktsepteeritud teaduslikud primaarsed ning esmased publikatsioonid. Hoolikalt tuleb läbi mõelda värvide, taustavärvi valik. Resümee on omamoodi süntees töö sissejuhatusest ja kokkuvõttest. Kokkuvõte sisaldab uurimuse eesmärgi sõnastuse, lühikese meetodi ja tulemuste kirjelduse ning tulemuste rakendamise kokkuvõtte. Teadusartikli formaalne struktuur ning vorm sarnaneb suuresti teadusaruande omaga. Muudel juhtudel on posterid seinale pandud ning soovijad saavad nendega seal tutvuda. Kindlasti peavad slaidid olema nähtavad kõigile. Laiendatud teesidest jäetakse üldjuhul siiski välja edaspidise uurimuse ja tulemuste rakenduse osa ning põhiideega mitteseotud ideede avamine. Sageli äratab tähelepanu köitev pealkiri ja atraktiivsed kujundid. Konverentsil seisab esitleja sageli oma posteri juures, mis võimaldab möödujatel alustada diskussiooni. Laboriaruanded koosnevad kindlatest osadest: pealkiri, sissejuhatus, protseduurid, tulemused ja arutelud, järeldused ja lisad. Taotlus peab sisaldama andma ka ülevaate teooriatest, mida kavatsetakse võtta lähtekohtadeks, samuti kirjeldama täpselt meetodeid, mida kavatsetakse kasutada ja esitama ajakava, kuidas tööd on planeeritud. See aruande tüüp on stiililt lihtne, selge ja žargoonivaba ning keerulise statistikata. Konverentsiettekandega antakse lühidalt edasi teadustöö vahe- või lõpptulemused. Essees on kesksel kohal autori nägemus käsitletavatest probleemidest, nähtustest, asjadest. Kõige paremini on projitseeritav Arial Bold. Põhimõte: tähtsad punktid enne ning siis järgnevad detailid, toetavad märkused. Konverentsiettekanded retsenseeritakse. Teadusliku posteri eesmärk on esitleda tööd auditooriumile, kes liigub ringi teel konverentsisaali. Koridoriseintel ülespandud posterite juures koostajad ei seisa. Arenguaruande võib koostada, kui memorandumi, kirja, lühiaruande, ametliku aruande, esitluse. Harilikult ei esitata kõiki uurimistulemusi vai keskendutakse ühele kindlale teemale. Osa huvilisi loeb läbi üksnes töö motiivi, põhjendused ja uurimuse tulemused. Tabelitele ja joonistele viidatakse essees väga lühidalt. Teadusaruande kirjutamisel lähtutakse samadest põhimõtetest kui teiste teadustekstide puhul, kuid ta on ülevaatlikum. Konverentsi ettekannete puhul on enam aktsepteeritud veel lõpuni välja arendamata ideed. Võõrkeelse resümee ülesandeks on anda ülevaade töö eesmärgist, käsitletavatest probleemidest, nende lahendustest ning saadud tulemustest lugejale, kes ei valda keelt, milles töö on kirjutatud. Erinevalt väitekirjast ja monograafiast on teadusartikli esitus kokkusurutum

Märkused