Miks võtta laen, tekitada omale võlakohustus ja teha igakuiseid tagasimakseid, kui raha laenamine ei pruugi olla tingimata vajalik

Pressinõukogu ei pea artikli pealkirja eksitavaks, sest Kristi Nilov tasus koristusteenuse eest „Kodutunde“ rahaga, mida ta ise ka ei eita. Pressinõukogu leiab, et Hannes Veskimäe vastuste toimetamine on põhjendatud, et Erkki Raasukese persooniloost lähtuvalt ära tuua olulisim ja avaldada kaebaja seisukohad. Kaebaja ei ole rahul, et ERR neilt kommentaari ei küsinud, et esimene vastualuse avaldati alles kolmandal päeval peale saatmist ja et teine vastulause jäi avaldamata. Kaebaja ei ole rahul, et Aarne Rannamäe süüdistas Tallinna TV-d RT-laadses propagandas. Lisaks ei ole fotolt maja täpne asukoht ja omanik tuvastatavad. Samuti leiab kaebaja, et artikkel andis subjektiivseid hinnanguid ja sisaldas solvangut ja valet. Kaebaja ei ole rahul, et artiklis nimetatud erakonna liikmetelt ei ole kommentaari küsitud ja neile on omistatud väide, mida nad ei ole väljendanud. Kuigi artikkel keskendub peamiselt vaid üksikjuhtumile, on teema vastu avalik huvi olemas. Samuti ei ole kaebaja rahul, et neis ja juhtlõigus on esitatud info ühekülgselt ja ei ole arvestatud EMT-poolset ümberlükkamist. Samuti leiab kaebaja, et artiklis on kasutatud naissugu rõhutavaid ja halvustavaid väljendeid, millel puudub uudisväärtus. Pressinõukogu hinnangul on artikkel olulisel määral keskendunud Karin Tammemägi persoonile ja esitab personaalseid süüdistusi tema käitumise kohta konkreetses koondamisjuhtumis, samas ei saanud ta neile isiklikult vastata. Pressinõukogu leidis, et uudisteküljel ilmunud artiklis on segamini oletused, arvamused ja faktid. Pressinõukogu hinnangul ei ole artiklis esitatud Taastuvenergia Koja ega ka selle liikmete kohta süüdistusi, vaid on kirjeldatud olemasolevat probleemi seoses toetustega. Kaebaja ei ole rahul, et toimetus tema vastuseid piisavas mahus ei avaldanud. Pressinõukogu hinnangul teenib uudis avalikkuse huvi, kuna tegemist on varem kinnisvarapettuste eest karistatud isikuga, kes nüüd esines vale nime all. Numbri helistamiseks leiad siit www.monica.ee või kirjuta meile [email protected] Miks võtta laen, tekitada omale võlakohustus ja teha igakuiseid tagasimakseid, kui raha laenamine ei pruugi olla tingimata vajalik. Artiklis on kaebaja seisukohta kajastatud. Artiklis esitatud kahtlustus firma töötajate poolt rahavarguses ei olnud antud juhul tõenditega tagatud. Kaebaja väitel sisenes ajakirjanik tema korterisse pettusega. Kaebaja ei ole rahul, et tema eranumbrile helistanud ajakirjanik end ajakirjanikuna ei tutvustanud ega öelnud, et kogub infot avaldamiseks. Pressinõukogu hinnangul on artikli puhul tegemist kultuurisündmuse arvustusega, mis lubab ajakirjanikul oma arvamust väljendada. Pressinõukogu hinnangul ei olnud antud artikkel nii ajakriitiline, et poleks saanud ära oodata linnaosa vanema isiklikku vastust. Kaebaja ei ole rahul, et saatelõik sisaldas kompromiteerivat ja vale informatsiooni ning selles edastati meditsiinilist abi vajava inimese delikaatsed isikuandmed.

KÄTS & DOGS -

. Teise artikli puhul on kanepi suitsetamist käsitledes autorid tuginenud allikatele ja antud loo kontekstis on rahvuse käsitlemine kohane. Lisaks ei ole kaebaja rahul, et leht ei avaldanud tema vastulauset. See oleks välistanud ka reporteri poolt jahimeeste kohta öeldud põhjendamata kommentaari. Uudis on tasakaalustatud, sõna on antud ka majaomanikule. Pressinõukogu hinnangul ei ole väljaandel põhjust videot eemaldada, sest tegemist on turvakaamera salvestusega ja tegelikkuses toimunud. Pressinõukogu leiab, et repliik „Värsket vett konnatiiki” põhineb artiklis esitatud andmetel. Samuti ei ole asjakohane rääkida artiklite pealkirjades korruptsioonist vallavalitsuses, kui selline tõsine süüdistus põhineb vaid oletuslikul ajakirjanduslikul konstruktsioonil. Kaebajad leiavad, et ei saanud võimalust kommentaariks. Pressinõukogu hinnangul said mõlemad osapooled - suusataja ja kaitsevägi – sõna. Pressinõukogu hinnangul on linnaosa vanema kui poliitiku ja avaliku elu tegelase puhul ajakirjanduse suurem tähelepanu ja kriitika õigustatud. Samuti ei ole arvamusartiklis eksitav nimetada MTÜ-d Fond Rõõmukuulutus Kõlvarti fondiks, sest just tänu Mihhail Kõlvarti algatatud kampaaniale hakkas MTÜ veteranide heaks reaalselt tegutsema. Samuti leiab kaebaja, et info tõesust ja allikate usaldusväärsust ei ole kontrollitud. Igaühe armastuses jõuab aeg kord selleni, kus tuntakse soovi suhtes oluline samm edasi astuda ning ühine pesake luua. Pressinõukogu hinnangul ei olnud lastekaitseametniku nime avaldamine põhjendatud. Pressinõukogu pädevuses ei ole uudises esitatud faktide tõesust kontrollida. Alexela Logistics AS ja Alexela Oil AS on kaks erinevat firmat. Lisaks sai Indrek Naur teksti ka enne ilmumist üle vaadata. Vallavanemakandidaat kaitseb oma au kohtus. Eksimus seisneb selles, et saatejuht ütleb lõigu sissejuhatuses selgelt kindlas kõneviisis, et Mihhail Kõlvart lasi ühes söögikohas käed käiku. Pressinõukogu hinnangul on lehe juhtkirjas loodud meelevaldne seos Sten Pentuse toetamise ja jäätmelubade saamise vahel. Pressinõukogu hinnangul on videoloos panga seisukohti kajastatud ebaproportsionaalselt vähe. Kohalikel omavalitsustel ja ka ülikoolidel on erinevaid toetuseid, olenevalt erialast ning õppuri pere elatustasemest. Samuti leiab kaebaja, et kirjutis sisaldab ebaõiget infot ja rikub tema eraelu puutumatust. Kaebaja leiab, et tema kohta on avaldatud eksitavat infot. Artikkel sisaldab erinevate osapoolte kommentaare ja DeSheli esindajad on saanud oma seisukoha avaldada. Pressinõukogu hinnangul on artiklis jagatud eksitavat infot näiteks toiduabi jagamise kohas olnud sildi teksti ning linnavalitsuse esindaja saabumisaja kohta. Väidetavate ebatäpsuste osas artiklite pealkirjades Pressinõukogu seisukohta ei võta, sest hinnanguliste väidete õigsuse üle otsustamine pole Pressinõukogu pädevuses.

Pension · KKK · LHV

. Artiklist tulenevalt võivad lugejad teha järelduse, et tabelis arvevabrikantide klientidena märgitud firmad on maksupetturid. Samuti avaldas leht kaebaja kohta valeinfot, leiab kaebaja. Pressinõukogu hinnangul ei ole artiklis nimetatud noorteliikumise nime, mistõttu ei saa öelda, et tegemist on just Henri Reederi juhitava MTÜga. Ajakirjanik oleks pidanud tegema kaebaja leidmiseks rohkem pingutusi ning toimetus artiklit enne tema kommentaari saamist mitte avaldama. Pressinõukogu hinnangul ei ole artikli pealkiri kaebaja suhtes eksitav ega solvav, sest on kooskõlas toimunuga ja artikli sisuga. Kaebaja kinnitusel ei ole ta kunagi võistelnud rulluisutamises ega ka Evelin Ilvesega ning seega ole talle ka rulluisurajal alla jäänud. Kuna lugu on kohtuvaidlusest, siis antud juhul piisab, et Estrani kommentaar pärineb ka kohtudokumentidest ning põhjust suuliseks täiendavaks kommentaariks otseselt pole. Pressinõukogu hinnangul on kaebaja saanud artiklis piisavas mahus sõna.. Artiklis on avaldatud valeinfot üürisumma kohta, kuigi lehe käsutuses olnud dokumentidel oli märgitud teine summa. Kaebaja uute asjaolude ilmnemisel kaebuse edasi menetlemise soovi ei esitanud. Pressinõukogu hinnangul sisaldas Tiit Madalvee artikkel Antti Leigri kohta tõsiseid süüdistusi. Pressinõukogu hinnangul tuginetakse loos tunnustatud laulupedagoogidele ja nende ütlustes ei ole põhjust kahelda. Pressinõukogu hinnangul ei saa pidada eksitavaks sõna „vihavaenlane“ kasutamist pealkirjas, sest seda kinnitavad kahe mehe vahelised arvukad kohtuvaidlused. Kuna tegemist oli kompromissi kajastamisega, siis oleks pidanud leht andma Peeter Reimannile sõna. Artiklis esinevad eksimused mõnedes vähemolulistes detailides on kahetsusväärsed, aga ei muuda loo põhisisu valeks. Pressinõukogu leiab, et kuna juhtunut on kinnitanud kaitsevägi, ei ole selles põhjust kahelda. Kaebaja hinnangul edastab artikkel jõustumata kohtuotsusele tuginedes Ragn-Sellsi kohta negatiivset ja süüdistavat infot. Kuna Varro Vooglaid rõhutas Postimehega suheldes mitu korda, et soovib lõplikku teksti näha, siis oleks pidanud leht Pressinõukogu hinnangul teksti enne avaldamist kaebajaga kooskõlastama. Samuti oleks leht pidanud kontrollima info tõesust ja allikate usaldusväärsust. Kaebaja ei ole rahul lehes avaldatud fotoga. Miks võtta laen, tekitada omale võlakohustus ja teha igakuiseid tagasimakseid, kui raha laenamine ei pruugi olla tingimata vajalik. Fakte ei lükka ümber ka kaebaja. Artiklis aga ei ole rikutud head ajakirjandustava. Kaebaja leiab, et artikkel on tasakaalustamata ja eksitav. Analüüsi puhul on tegu autori hinnanguga ning see ei eelda, et iga väide on konkreetse allikaga varustatud ja faktiga uuesti tõestatud, sest analüüsis nimetatud konfliktide kohta on varem ilmunud uudistes avaldatud kinnitusi nimelistelt allikatelt. Samuti on oluline suhtuda laenatavasse summasse kaine mõistusega ja võtta laen, mille puhul on kindel, et suudad selle ka tagasi maksta. Pressinõukogu hinnangul põhineb refereeritud artikkel kriminaaluurimise materjalidel ja artikliga ei ole kaebaja eraellu tungitud. Pressinõukogu leiab, et ajakirjanik on võtnud endale ühe poole positsiooni, kuid see loob olukorrast moonutatud pildi. Lisaks sisaldab aritkkel mitmeid valeväiteid.

Pressinõukogu hinnangul ei ole intervjuus viidatud ajavahemikule, mil EMO koormus langes ja seega ei saa tegemist olla ka faktiveaga. Pressinõukogu hinnangul on artiklis mitmeid tõestamata väiteid. Kaebaja ei ole rahul, et talle ei antud sõna, kuigi saatelõik rääkis temast. Pressinõukogu hinnangul ei kontrollinud Postimees Jevgeni Ossinovski kohta avaldatud infot. Pressinõukogu hinnangul peavad kliendid hange.ee keskkonda vahendajaks ja neil on õigus oma arvamus välja öelda. Lahendatud: ERRi meediaeetikanõunik tegi lahendi. Kaebaja peab artikli pealkirja süüdistavaks. vastu, mis näeb ette, et kui kellegi kohta esitatakse tõsiseid süüdistusi, tuleks talle pakkuda samas kommentaari võimalust. Kaebaja ei ole rahul, et ei saanud võimalust oma seisukoha avaldamiseks. Samuti on artiklis valed faktid. Kaebaja ei ole rahul, et ajakirjanik tema väiteid ei uurinud ja sisenes luba küsimata tema tööruumidesse filmima. Eri osapooled on saanud oma seisukoha artiklis välja öelda. Pressinõukogu hinnangul ei ole sõna „kuritegu“ kasutamine artiklis põhjendatud. Järva Teataja on andnud Indrek Naurile süüdistuste ümberlükkamiseks piisavas mahus sõna. Intervjuust keeldumisel kasutati katkeid kirjavahetustest. Pressinõukogu hinnangul võiks Eestis kujuneda välja tava, mis kellaajast algab telekanalites nn täiskasvanuaeg. Pressinõukogu hinnangul ei ole tegu kontrollimata materjali avaldamisega. Kaebaja ei ole rahul, et leht ei avaldanud parandust ega tema vastulauset. Vastulause sisaldas olulisi täpsustusi mõnede artiklis esitatud süüdistuste kohta, mida haigla juht artiklis kommenteerida ei saanud, ja oleks aidanud lugejatel saada teemast terviklikumat ja tasakaalustatumat ülevaadet. Samuti on kaebaja isik artiklist tuvastatav. Pressinõukogu hinnangul ei olnud intervjuu nii päevakajaline, et selle avaldamisega oleks pidanud kiirustama ja allikale antud lubadust rikkuma. Vastavalt eetikakoodeksile teenib ajakirjandus avalikkuse õigust saada tõest, ausat ja igakülgset teavet ühiskonnas toimuva kohta. Pressinõukogu meelest on tegu väga selge arvamuslooga, mille ilmumine uudisteküljel on lugejaid eksitav

Märkused