Miks aga tegelikult on eestlastel raske raha nö mustadeks päevadeks kõrvale panna?

Selleks, et kodust kraanivett karboniseerida, on vaja ka spetsiaalset masinat, mis seda ballooni kasutab. Praegu tõite tootmise Eestisse, tegite investeeringu. Väldi krediiditooteid. Meie enda töökeel firma sees hakkab olema aina rohkem inglise keel. Tegelikult mõtlesime alguses ka Riiat, aga lõpuks osutus valituks siiski Eesti ja Tallinn. Huvitav on veel see, et varem oleme ettevõtte sees kasutanud eri keeli, aga nüüd läheme natuke sinna suunda, et rohkem kasutame inglise keelt. Nii nad saavad oma välismaal omandatud keeleoskust kasutada. Teil on kindlasti pikemaid prognoose. Selle teenusekeskuse äriidee ongi selline, et kõikidele Põhjamaadele jääb n-ö oma osakond või turg. Ungarist tuli tööle üks mees, kes on alati tundnud huvi Norra ja Eesti vastu. Meil on praegu seitseteist eri rahvust tööl.Ma ise olen elanud Eestis mitmeid aastaid ja mulle meeldib väga. Sealt edasi tuligi otsus investeerida Eestisse kaks miljonit ja nüüd augustis läks tehas käima. Soodsalt laenu saada, laen 5 intressiga.

«Pank» 2. osa – aga mis toimus tegelikult - Majandus

.

Ta räägib norra keelt ja tahtis tulla Eestisse. Islandit teenindame siit vähem ja rohkem seal kohapeal. Need robotid hakkavad tegema standardprotsesse. Võib öelda, et tegemist on kõrgtehnoloogilise täisautomaatse jaamaga, mis võimaldab toota tunnis üle tuhande ballooni. Klienditeeninduse osas teeme kaks korda aastas klientide rahulolu-uuringu. Meil on täisautomaatne tootmisliin, mis sarnaneb joogitööstuse seadmetega. Balloonide arvu arvestades võib öelda, et tegemist on maailma suurima sellise tehasega. Tahame luua ka uusi töökohti ning mitte ainult klienditeenindusse, vaid palgata ka spetsialiste ja tootmistöölisi. Vaikselt kogub see trend hoogu ka Eestis, Läti ja Leedu on sammukese maas.Muidu oli kõik Saksamaal, aga siis tuligi otsus tuua tehas tarbijatele lähemale, sest Rootsi, Norra ja Soome on väga suured tarbijad. Ja siis otsustatigi, et Tallinn on see hea koht, kus selliseid tegevusi hoida.

Seks - intiimteemade rubriik - DELFI Naistekas

. Ja väga oluline on see, et tööülesanded ei ole meil siin sellised, et teed viis aastat järjest sama asja. Eesti ei ole küll nii suur turg, aga me ikka propageerime seda, et inimesed võiksid rohkem ise oma vett karboniseerida. Ja ka teiste keelte kõnelejatega on veidi keeruline, aga see on vist igal pool nii. Või kes tahab, siis ka näiteks limonaadi teha.Keskkonna seisukohast on see väga suur muutus, sest praegu kulub joogitööstuses ühe liitri vee tootmiseks kümneid liitreid. Tallinn on superhea linn – kõik on lähedal, kõik töötab, ilus. AGA on Skandinaavias väga tuntud firma, inimesed tunnevad, et meie juurde on turvaline tööle tulla. AGA laiendas Eestis kahe miljoni euroga tootmist Tööstuslike gaasidega tegelev Eesti AGA laiendas mullu sügisel kahe miljoni euro eest tootmist ja tõi kraanivee karboniseerimise balloonide tootmise Saksamaalt Eestisse. Ja kui spetsialiste on raske tööle leida, siis tehasesse töötajate leidmine nii raske ei olnud. Arvan, et umbes pooled, keda värbame, tulevad väljastpoolt Eestit. Lisaks veel plastpudelite teema – seda kõike pole vaja. Kõige suurem osa läheb Rootsi ja teistesse Põhjala riikidesse.

STRIIM ON OFFLINE. VÕI SIISKI??

. Põhjamaade peakontor on küll Stockholmis, aga usun, et varsti oleme neist suuremad. Tulevadki siia tööle ja saavad kenast siinse palga eest ka ära elatud. Põhjamaades on koduse kraanivee tarbimine väga populaarne – inimesed kasutavad võimalikult palju kraanivett ja kes tahab, laseb sinna mulli ka sisse. Kliente teenindatakse ikka nende oma keeles, aga paljudele sobib ka inglise keeles suhtlemine.Praegu on suur mure sellega, et taani ja norra keele oskusega inimesi ei leia tööle. Üldiselt seda probleemi pole, et kui inimene tuleb meile tööle näiteks Norrast, siis on ka tema palgaootus teistsugune ehk kõrgem. Viimasel aastal on see osa paranenud. See on nagu lotovõit, kui leiad laiast maailmas just selle inimese, kes oskab täpselt õiget keelt ja tahab siia ka tööle tulla. Kui keegi läheb, siis ikka seetõttu, et leiti kuskilt parem töökoht.Meile tulevad paljud Skandinaaviast, samas on meil ka inimesi Gruusiast ja Ukrainast, isegi Filipiinidelt tuli üks töötaja. Teine asi on see, et mis on töö kvaliteet, mida pakume. Rääkige sellest teeninduskeskusest veel lähemalt. Tänapäeval näeme juba, et riigid on erinevad ja sedasama tööd tehakse igal pool natuke eri moodi. On ülesandeid, mis vajavad midagi muud, kui ainult haigutades nupu vajutamine. Robotitele on vaja ka inimesi, kes neid aitaks. Meil on väga palju noori inimesi, kes on keeleoskajad ja tahavad maailma näha. Samas saab kasutada eestlasi, kes on läinud kunagi välismaale elama ja siis tulevad ühel hetkel tagasi. Siis arutati, et milline oleks hea koht, kuhu selline teenusekeskus asutada. Miks aga tegelikult on eestlastel raske raha nö mustadeks päevadeks kõrvale panna. Näeme, et tarbimine kasvab iga aastaga ja kui masinaid ostetakse, siis ostetakse ka gaasiballoone aina rohkem. Kogume kõik need teadmised kokku ja saamegi nii efektiivsust tõsta. Meil on kaheksa turgu, neid kõiki teenindatakse suures mahus Tallinnast. See keskus teenindabki kaheksat riiki. Aga samas me ei näe seejuures, et inimeste arv väheneks, me suuname inimesed töötama teiste ülesannetega. Eks muidugi Tallinnas alustati ka seetõtu, et siin on tööjõud odavam. Kui inimene tahab midagi muud teha, siis on võimalik ettevõtte sees ka ametit vahetada. Kaks suurt veoautot läheb praegu nädalas välja. Teil on Eestis Ülemiste linnakus ka äriteenuste keskus. Vahetult pärast klientidega suhtlemist küsime siis seda, et kuidas nad teenindusega rahule jäid. Kõik liigub mööda liine, täitmine on automaatne. Kui on võimalik teha Tallinnas, siis teeme siin. Vaikselt kogub see trend hoogu ka Eestis. Kulub omafinantseeringu kokku kogumiseks üle nelja aasta

Märkused