Lisadokumentidena tuleb lisada taotlusele oma pangakontode viimase 6 kuu väljavõtted või mingid muud dokumendid, mis tõestavad püsiva sissetuleku olemasolu

Taotlusi kirjutatakse juhtkonnale või rahastajatele, teadusorganisatsioonidele. Teesides peaks olema lühidalt esile toodud uurimistöö peamine idee, eesmärgid, tulemused. Erinevalt väitekirjast ja monograafiast on teadusartikli esitus kokkusurutum. Teadusorganisatsioonid hindavad taotlusi sellest aspektist, kas probleemi lahendus on tehniliselt teostatav. Taotluses on oluline välja tuua peamised uurimusküsimused, näidates ära, milline on antud valdkonnas hetkeseis, milliseid uurimusi on tehtud ning millist teavet oleks juurde vaja. Konverentsi ettekannete puhul on enam aktsepteeritud veel lõpuni välja arendamata ideed.

Konverentsiettekanne – suuline ettekanne peaks andma võimalikult lühikese aja jooksul võimalikult täpse ülevaate esitatud teemast.

Teadustekst – Vikipeedia

. Väljaande kõikide artiklite läbilugemist toimetaja poolt ning neisse põhiliselt redaktsiooniliste paranduste tegemist ilma retsensiooni vormistamata ja autoreid puudustest teavitamata ei loeta eelretsenseerimiseks. Memo efektiivsus nii kirjutajale kui lugejale seisneb tema selguses ja lihtsuses. Ettekande tekst peab vastama kogumiku koostajate nõuetele selle mahule ja struktuurile. Konverentsiettekandega antakse lühidalt edasi teadustöö vahe- või lõpptulemused. Hoolikalt tuleb läbi mõelda värvide, taustavärvi valik. Struktuurielemendid: teema, sissejuhatus, uuringu metoodika, tulemused ja järeldused ning kokkuvõte. Konverentsiettekanne võib olla näiteks kirjeldava sisuga ülevaade mingist teadusvaldkonnast või kokkuvõte mingi uurimuse metoodikast ja tulemustest. Võib öelda, et teadustekstidele on ühine, et neis sisaldub empiirilise osa kirjelduse, tulemuste ja analüüsi äratoomine. Kasutatakse illustratsioone, lisasid. Stendiettekanne võimaldab kindlasti arendada diskussiooni. Ei kasutata stenogrammi stiili. Memo – on lühidalt “märkus meelespidamiseks” ehk märkmed, mis aitavad mälu värskendada ja/ või hoida. Teadusartikli struktuur on tavaliselt järgnev: sissejuhatus, metoodika, tulemused ja arutelu. Erilist tähelepanu pööratakse terminoloogilisele täpsusele. Memo efektiivsus seisneb tema selguses, lihtsuses ja objektiivsuses. Võivad olla individuaalsed ja kollektiivsed. Selliselt erinev lähenemine esitab nõude, et posteri kindlad osad oleksid kergesti leitavad. Memosid kasutatakse mingi teadaande või aruande esitamiseks. Soovitatakse, et essee oleks kirjutatud mineviku vormis, kuid teistele allikatele viidates kasutataks oleviku vormi. Mõnikord kasutatakse memosid lühiaruannete esitamiseks, sel juhul võib neil olla etteantud formaat. Stendiettekanne on konverentsiettekande üks vorm, mille abil esitletakse oma tööd. Suuline ettekanne peab mahtuma etteantud ajapiiridesse. Taotluse eesmärgiks on üldjuhul raha saamine uurimistöö toetuseks, lisaks teaduslike aspektide esiletoomisele on oluliseks töö “müügi” aspekt. Kuna memo vahendab informatsiooni läbi faktide, ei esitata memos isiklikke hinnanguid, arvamusi ja üldistusi. Memole ei lisata detailset informatsiooni lisadokumentidena, kuid vajadusel viidatakse sellele ja/või allikale. Essee koosneb kolmest peamisest osast: sissejuhatus, teema arendus ja lõpetus. Lisadokumentidena tuleb lisada taotlusele oma pangakontode viimase 6 kuu väljavõtted või mingid muud dokumendid, mis tõestavad püsiva sissetuleku olemasolu. Esmase tähelepanu saavutamiseks pööratakse suurt rõhku töö pealkirja esile toomisele, toetades seda erinevate selgete piltide või joonistega. See ei tohi sisaldada mahukaid tekstiplokke. Poster peaks koosnema üksikutest suurematest klokkidest, kuid kasutatavad laused ei tohi väga pikad olla. Tüüpiliselt kasutatakse uurimistööde, artiklite, teadusaruannete puhul kahte tüüpi kokkuvõtet: kirjeldav ja informatiivne. Kokkuvõte lisatakse kirjutise lõppu või kui tegemist on päises oleva resümeega, siis asetatakse see kirjutise algusse. Laiendatud teesid ei ole lihtsalt tavaliste teeside pikem variant, vaid need omavad sellele ainuomaseid tunnuseid. Laboriaruanded koosnevad kindlatest osadest: pealkiri, sissejuhatus, protseduurid, tulemused ja arutelud, järeldused ja lisad. Tavaliselt on väitekirja koostamine magistri- või doktoriõpingute kulminatsiooniks. Reeglina kirjutatakse teesid konverentsiettekande, teadusartikli esitlemiseks. Posterettekande eesmärgiks on anda informatsioon edasi “möödakõndivale” auditooriumile näiteks konverentsi fuajees selleks otstarbeks seatud stendidel. Esitatakse ka edaspidised ettepanekud, mida on tarvilik veel uurida. Essee on tihtipeale üks esmaseid hinnanguandmise vahendeid teadustöö kirjutamise võime hindamiseks. Monograafia kirjutamine on otstarbekas, kui teatud teadusvaldkonnas saadud tulemust ei ole võimalik lahutada eraldi artikliteks, sest selle all kannataks töö terviklikkus. Laiendatud teesidest jäetakse üldjuhul siiski välja edaspidise uurimuse ja tulemuste rakenduse osa ning põhiideega mitteseotud ideede avamine. Teesid on sarnane vorm konverentsi toimetistega, mis sisaldab originaalinformatsiooni uurimistöö kohta, kuid ei ole primaarne publikatsioon. Kuna teesipaberi eesmärk on ärgitada kriitilist diskussiooni, soovitatakse selles esitada avatud küsimusi. Kirjeldav kokkuvõte annab ülevaate millist informatsiooni uurimus sisaldab, millised olid eesmärgid ja metoodika, kuid ei esita uurimistulemusi, järeldusi. Resümee ei ole kokkuvõtte tõlkevariant. Seepärast on oluline teksti välispilt: tekst peab olema väga hästi liigendatud lõikudeks, ilma keeruliste graafiliste kujundite ning liigsete detailidena. Taotlus – uurimisprojekt, mille esitatakse harilikult rahastamise saamiseks. Teadusartikli formaalne struktuur ning vorm sarnaneb suuresti teadusaruande omaga. Taotluse formaat oleneb selle eesmärgist ja/või seda esitava institutsiooni iseloomust. Posterettekanne – spetsiifilist laadi teadustöö esitlus. Kuigi enamik väitekirju on avaldatud ka ajakirjades teadusartiklitena, on väitekiri siiski detailne dokument, mis võimaldab huvitatutel teada saada, mida töö endast kujutas ja kuidas see teostati. Teadusaruanne sisaldab statistilist ja hinnangulist materjali aruandeaastal tehtust teadus- ja arendustöö valdkonnas. Esitlus on laadilt detailne ja teaduslik, hõlmab teatud piiratud valdkonda, kus on väga põhjalik. Kui poster on korrektselt koostatud, ei ole see pelgalt tahvlile kinnitatud ajakirjaleheküljed. Aruanne koosneb järgmistest osadest: referaat, sissejuhatus, arutelud, järeldused ja lisad. Kes on selles aga süüdi, et sul ei ole paremat töökohta või kõrgemat palka?. See ei ole üks-ühene ei teadusartikliga ega visuaalselt köitva reklaampostriga. Memo on kiiresti loetav, sisu avatakse lühidalt ja konkreetselt. Võõrkeelse resümee ülesandeks on anda ülevaade töö eesmärgist, käsitletavatest probleemidest, nende lahendustest ning saadud tulemustest lugejale, kes ei valda keelt, milles töö on kirjutatud. Väitekiri püüab anda magistranti või doktoranti hindavale komisjonile kinnituse, et läbi viidud teadusuuring on vastavat kraadi väärt. Essee peaks lühidalt esile tooma eesmärgid, esialgsed hüpoteesid, meetodid, tulemused, arendama lühikest diskussiooni tulemuste tähtsusest ning lisama ka bibliograafia. Esitatakse vaid nii palju andmeid ja informatsiooni, kui palju on vaja argumentide illustreerimiseks ja teema mõistmiseks. Poster on esitlemise vahend. Aruande hinnanguline osa koosneb teadusteemade lühikokkuvõttest, andmetest grantide, publikatsioonide jms kohta. Lugejale peab resümee andma selget üldinformatsiooni uurimistööst ka juhul, kui ei ole loetud kogu tööd. Taotlus peab olema kirjutatud selgelt ja löövalt, rõhutades uurimistöö fundamentaalset tähtsust, samuti enda võimekust uurimistöö teostamisel, uurimistöö uudsust, aktuaalsust, tulemuste tähtsust jne. Taotluses peaks olema lõik ka selle kohta, milline oleks uurimuse praktiline tähtsus ja milline tema panus teaduse arengusse. Paljudes rakendusteaduste valdkondades avaldatakse enamik sisukamaid teadusartikleid mitmekordselt eelretsenseeritavate konverentside kogumikes. Ettekanne on mingit probleemi teaduslikult käsitlev kirjutis, mis kantakse suuliselt ette konverentsil ning tavaliselt avaldatakse konverentsi kogumikus. Juhul kui stendiettekanne on üles seatud konverentsil, seisab ettekandja oma tööde kõrval ning võimaldab kohest diskussiooni möödakäijatega. Põhimõte: tähtsad punktid enne ning siis järgnevad detailid, toetavad märkused. Postereis esitletakse mitte istuvale, vaid seisvale auditooriumile, sageli on teisi möödujaid ja taustamüra. Lõigud, komad ja punktid annavad võimaluse teha pausi, mida ka kuulajad ootavad. Teadusliku posteri eesmärk on esitleda tööd auditooriumile, kes liigub ringi teel konverentsisaali. Teiseks põhjuseks on jäädvustada teadustöö tulemused, et neid oleks võimalik tulevikus kasutada. Struktuurile ja mahule esitatakse kindlad nõuded. Arvesse tuleb võtta, kellele ja mis otstarbeks need esitatakse. Kui võimalik, ei ole memo üle ühe lehekülje pikk. Lugeja esmane kokkupuude tekstiga on visuaalne. Slaidide vaatamisel katkestavad kuulajad silmkontakti sinu kui ettekandjaga ja hakkavad jälgima slaidi seinal. Uurimisesildise liike on palju, nad erinevad oma nii pikkuselt kui ka sisult, mis võivad olla nii spetsiifilised kui ka lihtsalt väljendavad teatud teavet inimestele, kes on selles valdkonnas ebateadlikud. Erinevalt näiteks teadusaruandest või muust vähemmahukamast teadustekstist, milles tutvustatakse ainult uurimistöö vahetulemusi, esitatakse väitekirjas uurimistöö lõplikud tulemused. Memorandum ehk memo on teadustekst, mis koostatakse kahel eesmärgil, kas selleks, et informeerida lugejat muutustest või veenda lugejat sooritama teatud tegevusi. Põhiteesi tõestamiseks rakendatakse loogikasüsteemi, mida lugeja peab lugedes kokku panema. Teadusaruanne on fokuseeritud üksikutele olulisematele tulemustele; keskendub võtmeküsimustele; aruande eesmärk on informeerida lugejaid, mida uuriti, miks ja kuidas uuriti, millised on tulemused ning milline on uurijapoolne kokkuvõte. Resümeest jäetakse välja illustratiivsed näited ja viited kirjandusele. Tabelitele ja joonistele viidatakse essees väga lühidalt. Memo kasutatakse palvete või teadete edastamiseks ning teadustööde kohta käiva info edastamiseks. See aruande tüüp on stiililt lihtne, selge ja žargoonivaba ning keerulise statistikata. Selliseid aruandeid koostatakse teadlastele, kes on huvitatud tööst ja selle efektiivsusest ning juhtkonnale ja rahastajatele, kes on huvitatud uurimistulemuste rakendatavusest ja efektiivsusest. Projekteerimisaruandeid koostatakse teadusliku projekteerimise jäädvustamiseks ja esitlemiseks, sellest informeerimiseks. Rõhutatakse visuaalset külge. Pealkiri olgu suurte ja selgete tähtedega. Enamasti seisavad ettekandjad posteri kõrval ja saavad soovijatega üks-ühele suhelda. Monograafias peavad olema esile toodud autori põhiseisukohad ja väited ning kirjeldatud nendeni jõudmise protseduure. Poster – teadustöö kokkuvõte, mis peab atraktiivsel viisil esitlema teadustöö peamisi ideid, tulemusi ja tähtsust. Teesid esitatakse sageli konverentsidele, eesmärgiks anda lühiülivaade konverentsiettekandest. Kuigi laenutingimuste arutamine võib olla juba piisavalt ebamugav, peab siiski kaaluma ka halvimaid stsenaariume. Kuna sotsiaal- ja reaalteadustes on vajalik kiirem kommunikatsioon, on siin eelistatumad teadusajakirjad.. Teaduslik poster pea välja nägema professionaalne. Alati ei anna teesid ülevaadet ettekandest tervikuna vaid piirdutakse konteksti avamise ning uurimusküsimuste püstitamisega. Selgelt peavad olema sõnastatud uurimusküsimused, nn. Taotlus – uurimistöö finantseerimise või institutsionaalse ülevaatamise ja kinnitamise jaoks teostatud protokoll. Laiendatud teesid on avaram versioon teesidest, kuid tavaliselt puudub selles detailsem informatsioon uurimuse või katsete andmestiku kohta. Kirjanduse kasutamine ja sellele viitamine ei ole kohustuslik. Analüütiline resümee selgitab, milliseid seisukohti esitatakse teadustöö autori vaatenurgast, st rõhutatakse otseselt autori tööd, parafraseeriv resümee esitatakse rohkem kaudsemas vormis. Monograafias peab selguma ka autori poolt aluseks võetud paradigma – teoreetiline alus, uurimistraditsioon, kuhu monograafia autor end paigutab, määrates ära milliseid küsimusi küsitakse, millisele lähenemisele argumentide formuleerimisel toetutakse. Lühikokkuvõte on võrreldes resümeega lühem, sisaldades lühikokkuvõtet uurimuse igast peamisest lõigust. Vajadusel esitatakse resümees ka olulisemad arvandmed, lisatakse joonis vms. Oluline on ka pealkirjade ja alapealkirjade kujundus. Taotlus peab sisaldama andma ka ülevaate teooriatest, mida kavatsetakse võtta lähtekohtadeks, samuti kirjeldama täpselt meetodeid, mida kavatsetakse kasutada ja esitama ajakava, kuidas tööd on planeeritud. Laiendatud teesid ehk sünopsis on kokkuvõte peamiselt konverentsidel esitatavatest teaduslikest uurimistöödest ning sagedast kasutust leidnud viimasel ajal konverentsidel esitatud ettekannete materjali publitseerimiseks. Teadusaruandes tuuakse teadusartiklist rohkem välja konkreetseid uuringu andmeid ja fakte, selle maht on suurem ja vähem tuuakse ära üldandmeid. Poster võib toetada konkreetset konverentsiettekannet või olla koostatud eraldivaadeldavana. Resümee algab lühikese ülevaatega teadustööst ning toob esile peamised tulemused

Märkused