Laenud kuni 3500 €ot, kes võib anda laenu kui teil on võlg

Lihtsalt luuser olla ma ei soovinud,” pihib Mõis. juulil tegi teerull oma töö ara. Kõik oli must valgel välja öeldud, kellegi lubadusi polnud vaja isegi lindistada. Kui Eestit võib läbida kolme tunniga, siis milleks vajatakse nii palju tuletõrje ja hädaabi- üksusi, on Mõis arutlenud. Ükskõik missu- gusele ametikohale asumine majanduses või panganduses oleks olnud tagasiminek. Nii üks kui ka teine olid halvakspanevad ja hukka- mõistvad hinnangud. Maja müük volikogu proovikiviks Mõistagi on maja müük kõige lihtsam variant. Monopoli osaks saavad ülikasumid ja tarbijale jääb üle rõõm neid kinni maksta. Neil, kes tunnevad, et nad ei tee õieti midagi, on põhjust kurvastada,” lausus Mõis. Läksin volikogus tõepoolest endast välja. Ja kuigi “mitme Isamaaliidu rakukese koosolekul kostab Mõisa kohta kõige leebema sõnana “kaabakas”, näkku öelda ei julge seda veel keegi. Linna eelarve vajab ikka täitmist ja linnavalitsus saaks ühe mure jälle kaelast ara. See tähendab, et iga linnakodanik, kes selle läbi vaatab, saaks selge ülevaate, kuhu tema raha kulutatakse. Rääkimata Koonderakonnast ning Ivanovi- Kogani Rahva Usaldusest. Kahjuks on tegelikkus natuke teistsugune. Kuid see ei ole kompenseerimise loo juures kaugeltki kõige huvita- vam. Seda peetakse spetsialistide poolt suureks väärtuseks, sest mitmel pool mujal ja rikkamates linnades, puitarhi- tektuur lammutati ja asendati kivimajadega. Laarist sai ootamatult peaminister…” Niisiis ostis Mõis nagu nalja endale parlamendi- ja ministrikoha. Seega on eesseisev seitsme- protsendiline hinnatõus otseses vastuolus volikogu otsusega. Ta võib öelda, mida tahab ja kellele tahab. Nad on linnakodanikke kogu aeg lollitanud ja nii tehti ka nüüd.

jaanuaril sõlmitud teenuslepingusse sisse kirjutati, pole veel ükski linnaisa mõistlikult seletada osanud ja ega see olegi kerge ülesanne. See on seisaku- jõud, ning kahjuks on nad nii Eestis kui ka Tallinnas parajasti võimul. Loodetavasti muutub maja müügi eelnõu volikogus isamaalastele järjekordseks proovikiviks oma südametunnistusega. Müügimõte pole aga kuhugi kadunud. Tookord opositsioonis olnud isamaaliitlased ja reformierakondlased pahandasid sellise plaani peale väga. Tõesti väga raske, kordas ta. Põhjenduseks ikka see, et meil ei jätku raha linna veemajanduse aren- damiseks. Sest mida muud see enamusaktsiate müük ikka tähendab.” Sama joont hoidsid ka teised Keskfraktsiooni poolt sõna võtnud volinikud. Kõige- pealt võeti käsile suurfirma Tallinna Vesi. Võib aru saada, kui müüakse vanu, enamasti lagunenud mõisahoo- neid ja -komplekse neile, kes need korda teevad. Rislakki selgitab soome lugejale, et Isamaaliitu kuuluv Mõis on endi- ne suure panga juhataja, kes pääses eelmisel aastal parlamenti isiku- mandaadiga ja kes uhkustab sellega, et ei ole seitsme aasta jooksul lugenud ühtegi raamatut. Ikka välismaiste nõustajate ja kodukootud “tankistide” abiga, et parajad summad endale kantida… Ka Tallinnas leiti veel priskeid palu, mis ilusat bisnist tõotasid.

- Foorum » Vaba teema » Kuidas on võimalik elada.

. Salastatud eelarvekirjed Aastate jooksul oleme püüdnud selle poole, et eelarve oleks läbi- paistev. Viimased kümme aastat on hoone seisnud tühjana. Edasi aga hakkab minema nii, nagu pärast infrastruktuuriettevõtete puuduliku ettevalmistusega erastamisi kõikjal maailmas on läinud. Uute võimumeeste üheks esimeseks otsuseks oli vana hinna taastamine. Roppus polnud öel- dud aga mitte talle, vaid telefonitorru. “Meie inimesed on ala- tasustatud.

. Jaan Poska oli teatavasti teine eestlasest Tallinna linnapea ja esimene välisminister Eesti Ajutises valitsuses. Tallinna veemajanduse kõige valulisemad köhad on kanaliseerimata asumid Nõmmel, Lillekülas ja Meriväljal-Mähel, korrastamist vajavad veetrassid ja majasisesed amortiseerunud torustikud. Laenud kuni 3500 €ot, kes võib anda laenu kui teil on võlg. aasta eelarve prioriteetsetele suunda- dele. ok- toobri Postimehes harda vaimustusega, kui palju Tallinna linn ja selle elanikud oma vee-ettevõtte erastamisest ja tema aktsiakapitali vähen- damisest käsu saavad. Vähemale arvule töötajatele saab suuremat palka maksta.” Küsimusele, kas madalapalgalise ametnikearmee taga oli idee hoida ametis inimesi, keda on kergem ara osta, vastas Mõis, et tohutu hulga odavapalgaliste ametnike pidamine kätkeb endas riski. Poska maja müü- giks on juba ette valmistatud ja korra ka linnavolikogu päevakorras käinud, kuid tagasi võetud. EL Komisjoni esimees Romano Prodi ütles viisakalt, et see ei ole võimalik. Selles suunas lubasid jätkata enne valimisi ka praegu võimul olevad erakonnad. Isamaalaste närvid ei pidanud rünnakule vastu ja linnavalitsuse esin- daja palus menetlemine katkestada. Jalad laua peale sirutanud Mõis rääkis parajasti peaminister Mart Laariga. Isamaaliit oli oma valimiseelses proklamatsioonis lubanud, et Tallinna Vee enamusakt- siaid mingil juhul maha ei müüda. “Meil on liberaalitsev suhtumine madalasse kvalifikatsiooni. Meenutame selle ajastu “kangelasi” ja mida nad tegid Eesti suurimas linnas. Eksisin, olin lihtsameelne, palun vabandust. Arutelu toimus, kuid üpris segane. Just asjaolu, et maja läks üle mittetulundusühingule, ongi vast üheks põhjuseks, miks saab täna rääkida hoone säilitamisest meie ajaloole ja avalikkusele, sest nõukogude aegsetes annaalides seisis lihtsalt endine omanik teadmata. Mul olid kaalukad argumendid. Esiteks on volikogu otsuses sõnaselgelt kirjas, et vee hind esimese kolme aasta jooksul ei tõuse, ja mingitest inflatsioonikordajatest ei ole seal juttugi. Tulemus, millega iga taksoj ühtki hakkama ei saa. Isamaaliit sarnaneb lehmakarjaga, kus tõupull teeb, mida süda lustib.” Sellepärast ei tundugi ehk üllatusena loo autori küsimus, kas järg- mistele valimistele läheb Isamaaliit uue peaministrikandidaadiga. Seegi kord käsutame KESKNÄDALA abi. Sellepärast ma uskusin, et peale reformierakondlaste ja muidugi ka Jüri Mõisa isiklikult keegi enamusaktsiate müüki ei toeta. Ja kõiges selles on Laari heakskiit.

Meedia: Keskerakond inimesed ja sõnad « 18. oktoober KOV.

. Sama joont olid enne valimisi ajanud ka Mõõdukad. Ta on juba selline, kelle kõrval on kasttlik toimetada… “Tänu Mõisale võib Isamaaliidust saada esimene Eesti partei, kes võtab hääli kõigist ühiskonna servadest. Järel olid isegi sellised kobedad palad nagu Narva Elektrijaamad ja Eesti Raudtee. “Ühiskonnas pole seinu vahel. Iga kultuuri- või spordiürituse jaoks tuleb raha lunida vastavalt lin- naametilt, sama lugu on ka heakorraks mõeldud raha, teede remon- diga jne. Huvilisi Kadrioru magusale krundile leidub hulgi. … Mõis mõistis, et reformis oleks ta “üks paljudest”. kuldaktsia, millega saab panna vajadusel veto kõige olulisematele otsustele. Esilehel oli seda täpsustatud: “Edgar märat- ses volikogus”. Elu uuesti alustavale mehele oli see ränk kogemus. Selliseid ei ole Tallinnas tänaseks kuigi palju säilinud. Ootasin Tallinna Vee müügi küsimuses teistsuguseid hääletustulemusi. See oleks taganud seniste probleemide lahendamise, pealinnale ülimalt olulise vee-ettevõtte kindlaks omanikuks oleks jäänud aga Tallinna linn. Uskusin, et müük ei leia volikogus toetust. “See tundub esialgu imestamisväärselt suur, kuna ma linnalt palka ei saa. “Ministritöö on kindlasti tähtsam kui panga presidendi amet.” Samas on ministritega ka häda. Ometi ei läinud esimese hooga nagu kavandati. Teisalt on mõistlikum mitte suurendada linna laenukoormust teades, et linnal on omal vahendid investeeringuteks olemas,” ütles ta. Hiljuti sain ajalehte lugedes teada üksikasju Tallinna linnavalitsuse järjekordsest äritehingust linna varaga – kirjanik Au- gust Mälgule kuulunud Lagle talu müümisest vene naftaärimehele. Rahvasaadikuidki on väikese maa kohta liiga palju. Rislakki tsiteerib ka Eesti ajakirjandust: majandusleht “Äripäev” küsis, miks peaminister üldse esitas mõtte, milles Eestis ei olda üksmeelel ja mida ei ole keegi isegi veel arutanud. Väiksemad mehed saavad loomulikult vähem, kuid eks neid ole selle eest rohkem. Nüüd on selge, et isegi AS Tallinna Vee tollasele nõukogule ei esita- tud õigeid andmeid. Nende müümisele pandigi täishoog peale. Omakapitali kallidu- sest ja laenukapitali odavusest võib ju rääkida mida tahes, kuid nagu mulle tundub, on laenukapitali eelistamise põhjused antud juhul hoopis mujal, kui Pajula seletada püüab. Te andsite enne valimisi välja lubaduse, mille nüüd tagasi võt- site, aga lubadusi korralikus kõdus tagasi ei võeta, sest nende saite valijate hääled, ütles ta. Eesti Pank tõdes, et sellel pole mõtet ja hoiatas, et see pei- dab endas ohtusid; euroarved ja -laenud on aga Eestis võimalikud juba ka nüüd. Esiteks ei armasta eraettevõtjad kunagi omakapitali ülearu palju mängu panna ja sellega riskida, kui teisiti on võimalik. Praegune koalitsioon on eiranud eelnevate volikogu koosseisude ot- suseid, mida oleks pidanud jälgima eelarve koostamisel. “Linna kui omaniku jaoks on ettevõttes omavahendite käsuta- mine kallim kui laenuressurss rahvusvahelisel finantsturul. Samas abieluinimesed tunduvad olevat aga vastutustundlikud ning nende rahaline elu näib olevat ka stabiilne. juunil taheti otsus ara teha. osa: Tallinna Vee erastamine kommenteerimine on välja lülitatud. Tarum tunnistas, et seisuskoha ümbervaata- mine oli väga raske. Mind hämmastab, et ministrid ei oska inglise keelt,” ütles Mõis. Linnakortereist loobuti Alles alustatud munitsipaalkorterifondi loomine nulliti ara. Ka oma meeste ja naiste häältes enam kindlad ei oldud.” Mis halvasti, see uuesti. “Tallinna linnavalitsus on võtnud müügisihikule hoone, millel tähen- dus meie ajaloole ja puitarhitektuurile. Kes viitsib vaadata eelmise aasta eelarve täitmist, see näeb, et vaata- mata väga raskele majandusaastale on eelarve täidetud, osa eelarves ette nähtud laenuvõimalust polnud isegi vaja käsutada. Laar ütles, et toimetajad olid temast valesti aru saanud, ajakir- jandus aga, et Laar oli Prodit valesti tõlgendanud. Kindlasti on neid, kes suhtuvad üsna skeptiliselt Poska maja renoveerimisse võimali- kuks ühiskondlikuks tarbeks. Ma ei tahaks, et paari aasta pärast öeldakse volikogu selle koosseisu kohta, et nad ei olnud linnaelanike huvide eest väljas, vaid ajasid vaid oma äri. Erinevalt eelmistest linnapeadest ei joigu Mõis volikogu istungitel. Tartus rääkis Mõis sadade tudengite ees, kuidas ta on õpetanud hal- dusreformi läbiviimist Laarile kaks korda. Aeg ja linnavõim on ju rahakesksed. LINNAKODANIKELE SÜLITAV EELARVE “Olen seitsmendat aasta Tallinna Linnavolikogu liige. KESKNÄDALAS: “Nüüd teame, et see jutt osutus otseseks valeks. See ei tulene mitte minu, vaid tema kvalifikatsiooni puudusest.” Mis siis veel rääkida Mõisa suhtumisest peaministrist väiksematesse tegelastesse. Vähe on inimesi, kes julgevad peaministriga nii rahvalikult kõnelda. juunil volikogus läbi otsuse, mille järgi erastatakse AS Tallinna Vesi enamusaktsiad. juuni Sõnumileht oli pannud ühele kirjutisele pealkirjaks “Savi- saar räuskas volikogus”. Lisaks ametnike töötasu tõstmisele tahab Mõis muuta kulutuste kompenseerimise korda. Eelmisel aastal üllitati plakat “Linnavalitsus sülitab linnakodanikele näkku”. “Arvan, et minu peale kulutab linn aastas miljon krooni,” ütles Mõis. Põhjendus: vastasel korral on firma pankrotis. On ka imestatud, kust võlutaks erasektorisse töökohad sajale tuhandele valgekraest töötule. Lausvale toodi poliitikasse Lausa häbematu vale on aga väide, et seoses eelmise aasta ebamajan- duslikkusega on pealinna investeerimisvõime omavahenditest lange- nud nulli

Märkused