Laen elva, laen alates 19

Kaebaja ei ole rahul, et tema vastulauset ei avaldatud. Kaebaja leiab, et leht ei ole kontrollinud fakte ega allikaid. samuti ei ole kaebaja rahul, et talle sõna ei antud. Kokkulepe: Pooled leidsid lahenduse. Pressinõukogul pole alust kahelda Postimehe väites, et algset e-kirja ei saadud kätte, sest saades vastulause teist korda, see kohe ka avaldati. Pressinõukogu hinnangul on artiklis loodud eksitav seos Marko Kaljuveeri ja Neinar Seli vahel. Lisaks paneb fotomontaaþ kaebaja vägivaldsesse konteksti, mis põhjustab kaebajale kannatusi. Kaebaja hinnangul oleks ajakirjanik pidanud kontrollima info tõesust ja andma sõna osapooltele. Lisaks pakkus toimetus Triin Tulevile võimalust kommentaariks, millest kaebaja aga keeldus. Järva Teataja on andnud Indrek Naurile süüdistuste ümberlükkamiseks piisavas mahus sõna. Samuti ei ole arvamusartiklis eksitav nimetada MTÜ-d Fond Rõõmukuulutus Kõlvarti fondiks, sest just tänu Mihhail Kõlvarti algatatud kampaaniale hakkas MTÜ veteranide heaks reaalselt tegutsema. Samuti on artiklis segamini uudised, oletused ja arvamused ning kaebaja ei ole saanud sõna. Lisaks kajastavad foto ja selle allkiri tegelikku olukorda – ala on aiaga piiratud ja silt „Merd kõigile“ on selle juures. detsembril intervjuu PBK esindajaga Eestis, kes sai võimaluse arvamusloos olnud valeväited ja -faktid ümber lükata. Lisaks ei ole kaebaja arvates kuulatud ära kõiki osapooli ning antud talle võimalust kommentaariks. Pressinõukogu hinnangul on artiklis jagatud eksitavat infot näiteks toiduabi jagamise kohas olnud sildi teksti ning linnavalitsuse esindaja saabumisaja kohta. Artiklis „Õllesummeril rabanud noored jäid palgata“ ajakirjanduseetika rikkumist ei ole. Samuti oleks leht pidanud kontrollima info tõesust ja allikate usaldusväärsust. Soodsaim kiirlaenupakkujaid, smslaen kredit. Kaebaja hinnangul on meedia esitanud valefakte, intervjueerinud lapsi loata, jätnud ära kuulamata kõik osapooled ning kajastanud olukorda eksitusohtliku montaaziga. Lisaks on antud kommentaari puhul tegu autori hinnanguga mitme erineva inimese, teiste seas Kivisildniku, meedias avaldatud arvamusele. Pressinõukogu hinnangul oli juhtumi kirjeldus koos ajamäärusega „eelmisel nädal“ kategooriline väide. Pressinõukogu hinnangul on sõna „ähvardas“ kasutamine pealkirjas põhjendamata ja lugejaid eksitav. Samuti pole artiklis kaebaja kommentaari. Pressinõukogu leiab, et reeglina ei asenda ükski eelnõu tekst vajadust küsida asutuselt või isikult kommentaari. Pressinõukogu hinnangul oleks Äripäev pidanud võtma kommentaari Mihhail Kõlvartilt. Pressinõukogu hinnangul toimus intervjuu küll avalikus ruumis, kuid hetkel, mil intervjuu toimus, oli tegu intervjuu toimumiskohaga. Kaebaja peab artikli pealkirja süüdistavaks. Pressinõukogu arvates on laps tuvastatav vaid piiratud ringis, kes lasteaias toimuvat juba niigi teavad. Pressinõukogu hinnangul on oma nägemuse loos käsitletud teemal saanud välja öelda erinevad osapooled. Kaebaja peab artiklit oma mainet kahjustavaks. Pressinõukogu hinnangul ei olnud antud artikli näol tegemist ajakriitilise materjaliga ning seega oleks ajakirjanik pidanud kaebaja ära kuulama. Lehe kinnitusel ütles hinna välja tennisekeskuse juht. Pressinõukogu hinnangul on kaebaja seisukohti kajastatud. Pressinõukogu hinnangul avaldati nii Ringvaates kui ka uudises kaebaja kohta eksitavat infot, kuigi saatelõigu tegijatel olid olemas dokumendid, mis avaldatu ümber lükkasid. Pressinõukogu hinnangul eksis leht kaebaja töökohaga ning samuti ei suutnud tõendada kaebaja väidetava tsitaadi vastavust tegelikkusele. Lahendatud: Kaebaja jäi Rahvusringhäälingu lahendiga rahule. Refereerimise hea tava järgi tuleb ajakirjanduslike materjalide reprodutseerimisel lähtuda autoriõiguse seadusest. Kaebaja esitas lehele vastulause, kuid leht seda ei avaldanud. Pressinõukogu hinnangul oleks aidanud Heidi Viluga rääkimine välistada toimetuse vea, millega nimetati kaebaja võhikust modelliks. Artiklis esinevad eksimused mõnedes vähemolulistes detailides on kahetsusväärsed, aga ei muuda loo põhisisu valeks. Samuti ei ole kaebaja rahul, et ei saanud vastulause võimalust. Pressinõukogu hinnangul ei ole Maalehel põhjust avaldada kaebaja kommentaare või täiendavat artiklit. Pressinõukogu hinnangul tuleks sellise olulise teema puhul, nagu seda on valla eelarve vastuvõtmine, küsitleda mitut allikat. Kuigi artiklis ei ole nimetatud ühtegi firmat, on Saaremaa spaade kohta üldiselt siiski süüdustusi esitatud ja seetõttu oleks pidanud leht võtma kommentaare kõigilt Saaremaa spaadelt. Kaebaja leiab, et artikkel tekitab talle põhjendamata kannatusi. Samuti leiab kaebaja, et artikkel sisaldab ebaõigeid fakte ja moonutatud infot. Pressinõukogu hinnangul on konflikti mõlemad osapooled saanud piisavas mahus sõna. Pressinõukogu hinnangul jätab pealkiri mulje, nagu oleks Yana Toom hümni ajal jäänud demonstratiivselt istuma. Pressinõukogu hinnangul sisaldab uudis toimetuse arvamust artikli viimases lõigus. Samuti ei ole kaebaja rahul, et ajakirjanik talle artiklit enne avaldamist ei näidanud. Pressinõukogu hinnangul on uudises lugejatele pakutud eksitavat ja moonutatud infot, sest on selge, et artiklis kirjeldatud põhifakti tegelikult toimuda ei saa. PN hinnangul on tegu murettekitava materjaliga, mis toetub anonüümsete allikate subjektiivsetele väidetele ning milles esitatud fakte ei ole põhjalikult analüüsitud. Kuna tegemist on arvamusartikliga, siis on ajakirjanikul õigus oma hinnanguid kaebaja tegevuse kohta avaldada. Kaebaja ei ole rahul, et nende seisukohta ei küsitud. Pressinõukogu hinnangul sisaldab artikkel Mikk Targo kohta süüdistust Eesti Autorite Ühingu raha kasutamises oma projektides ja seepärast oleks see pidanud sisaldama ka Mikk Targo kommentaari. Samuti sisaldab artiklite sari kaebaja hinnangul valeväiteid. Pressinõukogu leiab, et lehel ei olnud põhjust erinevate allikate väidetes ja kompetentsuses kahelda. Kaebaja peab pealkirja ja fotoallkirja eksitavaks. See faktiviga on Pressinõukogu hinnangul artikli seisukohast olulise tähtsusega. Kuna artiklis on ulatuslikult tsiteeritud süüteoteateid, siis oleks pidanud toimetus avaldama vastulause, kus kaebaja saanuks võimaluse üritada enda kohta käivaid süüdistusi tõrjuda. Kuna artikkel sisaldas süüdistusi VTA kohta, siis oleks pidanud samas sõna andma ka VTA esindajale sõltumata sellest, kas nad avalikule ettekandele Toiduliidu aastakonverentsil reageerisid või mitte. Pressinõukogu hinnangul on Tõnis Haavelile pakutud võimalust kommentaariks. Pressinõukogu hinnangul on tegemist arvamusartikliga, kus on ajakirjanikul õigus oma seisukohti avaldada. Kuigi tegemist oli arvamuslooga, oleks pidanud samas lehenumbris andma kommentaarivõimaluse ka Antti Leigrile. Pressinõukogu hinnangul oli lugu ühekülgne ja ebaproportsionaalne, sest kaheksast minutist saab üks pool oma seisukohti esitada ligi seitse minutit, esitades väiteid, mis kindlasti vajanuks ka teise poole kommentaari. Samuti ei ole ta rahul, et ei saanud kõiki kliendi väiteid kommenteerida. Pressinõukogu hinnangul on artiklis esitatud Ühisteenuste kohta süüdistusi, kuid sõna antud ei ole. Pressinõukogu hinnangul jätab artikkel mulje, et Yana Toom võib võtta Vene telesaadetes osalemise eest raha. Pressinõukogu hinnangul ei ole „Õhtuses retseptisoovituses“ põhjendatud ühe kaubamärgi eelistamine. Kaebaja ei ole rahul, et artiklis ei antud talle sõna. Samas leiab Pressinõukogu, et laps on tänu nime avalikustamisele identifitseeritav vaid lähedastele ning mitte laiema avalikkuse jaoks. Laen elva, laen alates 19. Samuti ei ole kaebaja rahul, et leht ei avaldanud nende vastulauset. Lehe juhtkiri on toimetuse seisukoht, mis tugineb sama päeva artiklile ja milles ei esitata Toomas Kasemaa kohta süüdistusi. Pressinõukogu hinnangul on Äripäev kui päevaleht vastulause avaldamisega põhjendamatult kaua venitanud. Artikli pealkirjas ja tekstis võistluse nimetamine „dopinguvõistluseks“ ja ausa spordi põhimõtetega vastuollu minevaks on Pressinõukogu arvates põhjendamatult hinnanguline ja halvustav. Pressinõukogu leiab, et repliik „Värsket vett konnatiiki” põhineb artiklis esitatud andmetel. Kaebaja ei ole rahul lehes avaldatud fotoga. Pressinõukogu hinnangul oli nimede avaldamata jätmine põhjendatud, sest avalikkusel ei olnud konflikti vastu huvi. Kaebaja leiab, et selle süüdistusega tekitatakse kahju inimestele ja firma konkurentsivõimele. Pressinõukogu ei saa otsust teha lehe juhtkirja kohta, kus ajakirjanik süüdistab Priit Kama valetamises, sest mõlema poole ütlused on vasturääkivad. Muud rikkumist Pressinõukogu ei leidnud. Pressinõukogu hinnangul artiklis kaebajat ei süüdistatud ja artikli pealkiri kaebajat kui kohtuasjas tunnistajat ei puuduta. Samuti leiab kaebaja, et uudise pealkiri muudeti haigla suhtes pahatahtlikumaks ja süüdistavamaks kui seda oli esialgne. Kuna artikkel põhineb Lõuna Ringkonnaprokuratuuri infol ja süüdistusel, siis ei ole antud lühiuudise kontekstis kaebaja kommentaari avaldamine kohustuslik. rikkumiseni, mis kohustab ajakirjandusorganisatsiooni kandma hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav info.

Eesti Ajalehtede Liit - Pressinőukogu

. Kuigi lugu koos videoga avaldati kiiresti peale politseireidi ja ilmselt ei olnud reidi ajal võimalik Andres Raidilt kommentaari võtta, siis Pressinõukogu hinnangul võinuks Andres Raidi kommentaari lisada ka hiljem. Kaebaja ei ole rahul, et ajakitri ei avaldanud tema vastulauset. Artiklis ei ole esitatud kaebajat süüstavaid oletusi. Kaebaja ei ole rahul, et talle sõna ei antud ja et toimetus ei avaldanud vastulauset. Pressinõukogu hinnangul on kaebaja nimetamine loo pealkirjas võhikust modelliks lugejaid eksitav väide. Pressinõukogu hinnangul ei ole toimetusel põhjust videot eemaldada. Samuti olid artiklites segi faktid, arvamused ja kommentaarid. Artikli pealkiri ei ole eksitav, vaid võtab kokku artikli sisu. aastal toimunut kajastati saates vaid selleks, et selgitada vaatajatele maja remontimise põhjust. Pressinõukogu hinnangul oleks pidanud leht andma Mare Uritammele võimaluse kommentaariks ja vajadusel avaldama hiljem ka tema vastulause. Samuti leiab kaebaja, et arvamus kutsub noori üles mitte sportima ja TV-st sporti vaatama. Pressinõukogu hinnangul on Tallinki sisejuurdluse materjal tõendi tähtsusega. Kaebaja leiab, et antud arvamusartikkel solvab räigelt AS Delfi töötajaid. Laen elva, laen alates 19. Kaebajad ei ole rahul, et koheselt avaldati ohvri täisnimi, pildid ja hulga eraelulisi detaile. Samuti ei ole ilmunud vastulauset ega parandust. Lisaks pole kaebaja rahul foto ja tsitaadi kasutamisega. Kaebaja leiab, et uudis on ehitatud üles spekulatiivselt ja kõiki fakte kontrollimata. Pressinõukogu leiab, et Stolitsas ilmunud arvamuses märgib kaebaja ära, et ajakirjandus kritiseerib valitsust või ignoreerib valitsuse otsuseid. Samuti ei ole kaebaja rahul, et temale artiklis sõna ei antud. Pressinõukogu hinnangul on videoloos panga seisukohti kajastatud ebaproportsionaalselt vähe. Artikli pealkiri ja esimene lõik viitavad sellele, et invaliidi parkimiskaarte on jagatud mitmele ametnikule, kuid artiklis on nimetatud vaid Priit Kutserit, kellel oli kaardi saamiseks õigus. Samuti sisaldab artikkel kaebaja hinnangul valeväiteid. Pressinõukogu ei tauni foto avaldamist kaebaja teadmata, sest pilt on tehtud avalikult territooriumilt. Samuti ei ole kaebaja rahul, et uudises on avaldatud arstide ja õdede nimed.

Pressinõukogu hinnangul ei andnud kaebaja täisnime ja ametivaldkonna avaldamine uudisele midagi juurde. Samuti ei ole kaebaja rahul, et ei ole artiklites kui süüdistatav osapool sõna saanud. Pressinõukogu hinnangul ei olnud lastekaitseametniku nime avaldamine põhjendatud. Samuti sisaldab artikkel kaebaja hinnangul eksitavat infot ning artiklis kasutatud allika motiive pole kontrollitud. Kaebaja uute asjaolude ilmnemisel kaebuse edasi menetlemise soovi ei esitanud. Samuti ei pea Pressinõukogu eksitavaks kaebaja foto avaldamist, sest loos on temast nimeliselt juttu. Pressinõukogu hinnangul ei olnud Helir-Valdor Seederi saadetud materjali puhul tegemist sisuliselt vastulausega ja leht oleks võinud selle avaldamisest üldse keelduda. Artiklis on avaldatud valeinfot üürisumma kohta, kuigi lehe käsutuses olnud dokumentidel oli märgitud teine summa. CV Keskuse roll konkursil ei piirdunud kuulutuse avaldamisega, vaid ta osales aktiivselt konkursi läbiviimisel.

Kontorite ja pangaautomaatide asukohad | SEB

. Kuna aga Hermann Kalmust puudutav osa on saates minimaalne ning ta ise keeldus kommentaarist fondi raha kasutamise kohta, siis ei näe Pressinõukogu ka rikkumist. Lisaks ei ole alust kahelda allika väites, et metsa võeti maha ka küla rajamisel. Samuti ei ole kaebaja rahul artikli sõnakasutusega. Pressinõukogu hinnangul on Tallinna abilinnapea Kalle Klandorfi kohta artiklis avaldatud mitmeid süüdistusi ja ta on loos kesksel kohal, kuid talle sõna ei antud. Lugejakirja avaldamine lehes oli Pressinõukogu arvates põhjendatud. Pressinõukogu hinnangul annab koos tegutsemine aluse nimetada Sven Kabaneni Ain Rammu äripartneriks. Artiklist tuleb välja kohtusse mineku põhjus. Samuti peavad lugejakirjad olema selged ja arusaadavad ja mitte anonüümsed. Annika Urmile oli antud võimalus kõiki tema kohta esitatud süüdistusi kommenteerida ning Annika Urmi vastuväited leidsid Radari saatelõigule tuginevas artiklis kajastamist. Ka ei ole kaebaja väitnud, et artikli fookus oleks vale või mingil muul moel ekslik. Pressinõukogu hinnangul on kirjutatud halvustavat infot Alexela Sillamäe kohta, kuid selle juhile artiklis sõna antud ei ole. Pressinõukogu hinnangul on kaebaja saanud samas lehes piisavas mahus sõna. Pressinõukogu hinnangul ei saanud kaebaja esitada oma kommentaari finantsrikkumise ja dokumendi võltsimise süüdistuse kohta. Pressinõukogu hinnangul pidas ajakirjanik kinni lubadusest ja saatis kaebajale artiklid üle vaatamiseks, mis ei tähenda automaatselt, et ta pidanuks arvestama kõiki parandusi. Kaebaja on seisukohal, et kirjutis on au ja väärikust teotav. Kuna vastulause uusi fakte ei sisaldanud, ei olnud lehel põhjust seda avaldada. Kaebajad ei ole rahul, et neile teises artiklis sõna ei antud. Sellele lausele ei ole mingit faktilist kinnitust ei artiklis ega juhtkirjas.. Antud artiklis oli Enn Rajasaare kohta esitatud tõsiseid süüdistusi, kuid enda seisukohtade selgitamiseks ta sõna ei saanud. Llisaks on info moonutatud ja hinnanguline, mis on kaebaja suhtes solvav. Pressinõukogu hinnangul sisaldab artikkel oletust altkäemaksu kohta, mis ei ole aga faktidega kinnitust leidnud. Pressinõukogu hinnangul sisaldab artikkel Vahur Krafti kohta tõsiseid süüdistusi ja seega oleks leht pidanud kaebajale pakkuma võimalust kommentaariks

Märkused