Kuidas leida motivatsiooni selle jaoks?

„Kuts läks karja“, „Patsu, patsu kooki“, „Tii, tii, tihane“ on emadel enda lapsepõlvest peas, vaja on ainult need meelde tuletada. Kaikkoneni kohta on öeldud, et ta on elukutseline elu-uurija. Inimesed kipuvad leppima üsna pealispindsete ja kaduvate identiteetidega, nendega, mida teised neile omistavad, ning siis kiinduvad nende külge ja tegutsevad nende ülalhoidmise nimel. Juhul kui suudame tunda kaastunnet kõigi teiste suhtes, aga see ei laiene meile endile, on meil veel mida teha enese sees. Kui paljud meist, täiskasvanuist, ikka niimoodi viksilt loevad! Lugemine peab olema ja on mõnus ja hubane tegevus. Samuti on oluline lapsele tuttav temaatika ja lihtne sõnastus. MA EI TAHA SAMASUGUNE OLLA, kuigi äärepealt oleks ka. ei määranud omale kuupäevi ega "homme-hakkan-tegema"- stiili. Rahu loomine algab sinu enese sees Rahu loomine algab rahu loomisest igaühe enese sees isiklikult. Nagu öeldakse, mõistmine ehk asetleidvate heade põhjuste mõistmine võimaldab loomulikult täita ka meie südame kaastundega ning leida sisemist rahu. Tuletagem siinkohal meelde prantsuse filosoofi, sotsioloogi ja ühiskonnategelase Pierre Bourdieu’ rõhutatut, et teooria ei ole kunagi tegelikkus, vaid püüd kirjeldada tegelikkust, niisamuti, nagu kaart ei ole territoorium, mille kirjeldust ta sisaldab. Tuleb toetada ja julgustada, kui laps huvi tunneb, mitte sundida või asja ebameeldivaks teha. Külastage koos raamatupoodi ja usaldage vahel ka lapse maitset. ma tahan iseendale peeglis !Tere!" öelda pead kõrvale keeramata.see on MINU motivatsioon. Kuna me enne seda kõike ei teadnud ega näinud, elasime õndsas teadmatuses. Need rollid on ka need, mis laulatavad meid lokku unistustega, mida peame enese omadeks. Projekt sai alguse Atsua hõimuga toimuvast. Lapsed saavad sel kombel aimu lastekirjanduse klassikast, teisalt õpetab kirjandus last märksa tõhusamalt kui kuivad õpetussõnad. Rahu leidmine ei õnnestu kindlasti vastandumise kaudu, vaid püüu kaudu mõista ja näha, kuidas kõigel on oma koht, mis ei tähenda, et peaksid kõike enese ellu valima. Palju on räägitud vajadusest tunda tänulikkust ja seda just siiralt hinge sügavusest voolavana. Kuidas leida motivatsiooni selle jaoks. Sümpoosionil on olnud inimestele väga suur silmiavav mõju ja sellest on saanud alguse mitmed suuremad algatused. Selles vanuses lastele mõeldud lood on nii lühikesed, et see on vaid ettevõtmise asi. Kunagi ütles Gunnar Aarma, Eestis armastatud vaimne õpetlane, et inimese päev peaks koosnema kolmest asjast. Nimelt olevat hulk erinevaid viise, kuidas vabaneda kannatusest, aga on üks, mis selle praktiseerimisel toob rahu ja rõõmu ning taandab kannatuse igas hetkes. * Erki Kaikkonen on õppinud Tallinna Ülikoolis ühiskonnateadusi, Rootsis intuitiivpedagoogikat ning Taani kuninglikus mereväe allohvitseride koolis. Taas, sest me oleme seda ju kasvatanud ja toitnud esmalt emapiimaga ja siis kõige muuga, mida oleme pidanud söömise vääriliseks. Paigutage lapse raamatud elutuppa, mitte kabinetti vm eraldi ruumi ja sellisele kõrgusele, et ta ka ise need kenasti kätte saab. Ilu on hetkes, siin ja praegu, nendes helides, nendes värvides ja tajudes. Samas annab see ka teile võimaluse rääkida lapsele oma lugemiselamusest. mõtlen selle peale, KUI NÕME ja kUI SUURI mamma-riideid ma kandsin, kui ebahuvitav ja mitteatraktiivne ma olin. Sest kehale vajalik tuleneb kõigest ümbritsevast ja oma keha kaudu oleme me väga tugevalt keskkonnast sõltuvad. Lugege-vaadake koos ajalehti ja ajakirju. Rootsis õppides sain mõista miskit, mis oli üsna vabastav: seda, et kõige kindlam asi üldse on, et kõik muutub ja kuna see on sedavõrd kindel, siis saab sellele täielikult toetuda. Niisamuti, nagu kõigile on kättesaadav mehhanitsistlik akadeemilise maailma taju perspektiiv, et kõik on eraldatud, ning ei ole olemas mingit laiemat korrastatust ja korrastavat printsiipi. Kiindumatus tähendab lihtsalt kõige muutlikkuse ja ajutisuse aktsepteerimist juba ette. Muidugi peaks kiindumatus laienema mitte ainult ennast ümbritsevale, vaid ka enesele. Teadusmaailma on hakanud tasahilju jõudma holistilised teooriad, mis võimaldavad teha käsitletavaks erinevate eluilmingute ühendatuse, kuid ilmselt võtab siiski kauem aega, et neid kõigis valdkondades omaks võetakse kui mõistmist võimaldavaid käsitlusviise. Me oleme enamasti orienteeritud toetuma sellele uskumusele, et kõik püsib ja teatud määral püsibki. Ühtlasi on see teile endile igakuine meeldetuletus, et laste lugemine on tähtis ja tore. Lugege koos näiteks ilmateadet ja ka kõige pisem saab suurepäraselt aru, milline ilm on tulekul ja kas õue saab. Vägivallatu suhtlemise praktikast lähtuvalt on aga üsna selgelt tunnetatav, et meie tunded on pigem tagasiside meie kas rahuldatud või rahuldamata vajadustele ning ootustele nende vajaduste rahuldamise viiside suhtes. Sageli on lastega nii, et esimesel kahel eluaastal jäävad nad magama lauluga, seejärel mingil ajal eelistavad jutustatud lugusid ja luuletusi ning alles seejärel ettelugemist. Kõik, mis ilmneb, on ühel või teisel viisil õppimiseks. Ärge keelake lastel lugedes miskit head süüa või muusikat kuulata, suurematel lastel pühapäevahommikuti raamatuga kauem voodis vedeleda. See on kasulik mitmel moel. Nii võib juhtuda, et meie ootus elu ilmnemise viiside suhtes võib saada meile enesele sisemise rahu rikkujaks ning ei võimalda võtta elu muutlikkust vastu sellisena, nagu see ilmneb. See on suurepäerane koosolemise aeg. Nii on ka meie igaühe suurim väljakutse igal hetkel see, kuidas aktsepteerida muutust. Sageli innustavad teised lapsed teie last lugema rohkemgi kui teie ise, pealegi saab sealt leida teisi raamatuhuvilisi sõpru. Nii võib öelda, et meil kui teadvusel on oma kehaga suhe ja meie keha kaudu on meil suhe Maaga. Ta on ka vägivallatu suhtlemise maaletooja ning armastatud muinasjutuvestja. Ja see, et kõigel on oma koht, ei ole esmapilgul üldsegi enesestmõistetav, kuid see perspektiiv on kättesaadav, kui seda soovida. Kõige varjatu esilekerkimine võib jätta mulje, et olukord on ikka päris hulluks läinud, kuid pigem on asi meie tajus. Kaasake lugemisüritusse ka vanaemad ja vanaisad, pisut vanemad õed ja vennad, kes juba oskavad lugeda. Peale kõige muu on meie eest kogu töö ära tehtud ja kui meie unistused on teistele arusaadavad, oleme ka teiste silmis aktsepteeritud ning ehk imetletudki. Siduge kirjandus igapäevaeluga. Rahu keset ei maksa otsida väljastpoolt, rahu kese on sinu enese olemuses ja on seal kogu aeg olnud. See taju paneb meid ühes või teises suunas käituma. Rääkige ja arutlege loetud raamatute üle, see aitab lastel lugu paremini mõista ja toime tulla tekstist saadud emotsioonidega. Meie kehagi ei ole enesestmõistetav, kuigi enamasti, juhul kui me ei ole praktiseerinud mõnd meditatsioonipraktikat, puudub meil kogemus enesest kui kehast eraldiseisvast teadlikkusest. See innustab üsna tublisti, kui mitte lugema, siis vähemalt raamatuid sirvima, ja sealt pole enam ka kuigi pikk tee lugemiseni. Lugege ka muul ajal, mitte ainult õhtul. Märkama neid tõelisi motiive, miks valime oma ellu neid asju ja olukordi, mida valime ning millisel viisil oleme kõigega seotud ja ühendatud. Selle ehedaim ilming on ehk olukord, kus ühe inimese käitumine toob stiimulina esile teises inimeses tugeva häirituse, kolmandad jäävad sealjuures aga täiesti rahulikuks. Ärge näidake tüdimust ühte ja sama raamatut korduvalt lugedes. Mitte mingil juhul ärge sundige last lugemiseks laua taha toolile istuma. Ometigi oleks hea luua kõik tingimused, et lapsel oleks võimalik seda loomulikku huvi üles näidata. Püüdke teksti laiendada uute nüansside leidmisega, küsimuste või kommentaaridega. Väline maailm on täielikult sinu sisemise maailma peegeldus. Kui suudame muutuse omaks võtta, tunneme sümpaatiat ja rahu, kui aga ei suuda muutust vastu võtta, tunneme antipaatiat ja hirmu. Lapsed saavad aru, et kirjandus pakub ka vanemale põnevust. Üks neid viise on meditatsioon, kuid meditatsioonilegi on ümbritsev pakkumas hulka erinevaid lähenemisviise. Külastage raamatuüritusi, mida toimub kõikjal Eestis juba üsna rohkesti. Selleks, et jõuda rahuni eneses, tuleb meil võtta vastutus oma tunnete eest. Kui see sulle ei meeldi, siis leia endas, mida muuta ja muutub peegeldus sinu ümber. Meil on levinud uskumus, et põhjustame üksteise tundeid. Salmid on ette kantavad liigutuste saatel, mis päris väikestele väga meeldib ning aitab emade ja laste päeva rikastada. See on meie enda valida, millise perspektiivi võtame. Tehke ise lapsele tema raamat. Ka kogu ülejäänud ühiskond sinu ümber vaid toetab selle loo jutustamist ja nende unistuste unistamist, mis ei vii aga isegi nende saavutamisel tõotatud rahuloluni. Püüame valida pigem seda, mis tagaks teiste heakskiitu ja avatust meie suhtes ning väldime seda, mis põhjustab tõrjumist. Raamatuid ei pea väikelapsel olema palju, sest kogu raamatukuhjast valib ta välja vaid mõned, mida talle korduvalt lugeda meeldib. Võin siinkohal enese ja oma sõprade isiklikust kogemusest kinnitada, et kõige ühendatusele orienteeritus on märksa enam mõistmist ja rahu toov tunnetusviis kui eraldatusele orienteeritus.

kuidas leida sõpru? | Mallukas Mallukas

. Näiteks Eno Raua “Porist” on eriti aktuaalne sügistalvisel hooajal, Ellen Niidu “Jussi suss” aitab sokid-sussid jalga saada ning pesemaminekut innustab Paul-Eerik Rummo ”Pinni ja panni“ või Ellen Niidu “Silmapesulaul”. Samas pakub see ka suurematele lastele võimalust oma väikese venna või õega aega veeta, sest nad ju nii ootavad, et titaga mängida saaks. Tavaliselt neile meeldib ette lugeda ja vanavanematel ka oma lapsepõlvest lugusid rääkida. Sest sa elad pidevalt tuleviku hirmus. Selleks on kiindumatuse praktiseerimine. Habras, kuna see on väga muutlik ning toob kaasa kriise erinevates eluetappides. Niisiis ei pettu me milleski muus kui vaid omaenese ootustes. Lubage lapsel ise raamatuid valida, kuid suunake teda pisut enam väljakutset pakkuvate tekstideni. Samuti poole ööni raamatuid lugeda või raamatuid õue viia. See annab lapsele võimaluse märku anda, millal ta tahab, et talle loetaks. Nii tuleb igaühel leida oma tee enese kuulatamiseks. Taotle teadlikult seda, mida soovid. Lastele meeldivad ka värvikirevad reklaamlehed, kust saab õppida erinevate toiduainete ja esmatarbekaupade nimetusi. Käisin minagi teda sõprade mahitusel kuulamas ja olen selle eest kindlasti väga tänulik, sest sain kuulda midagi, mis tõi minu elu igasse järgnevasse päeva rahu ja õnnelikkust kindlasti enam, kui seda oli seal senini olnud. Väline maailm on sinu sisemise maailma peegeldus Vaata enesesse, leia see, mida soovid elus kogeda ja miks. Muutke lugemine lapsele mõnusaks. Ärge unustage ettelugemist. Ka fotosid meeldib lastele väga vaadata ja “lugeda”. Juhul kui igas eluhetkes oled leppimas kõige muutlikkusega, siis tunned siirast tänulikkust iga hetke eest, mil püsib see, mis võimaldab rõõmu tunda ja pakub teatavat küllust ja rahulolu. Meil tuleb aktsepteerida, et saame teadvusena või vaimse olendina omada õigust kasutada ja hoolitseda oma keha eest ning liikuda ja toimida siin maailmas vaid seni, kuni see keha kannab bioloogilise elu tunnuseid. Samal põhjusel oleme muretsemas selle pärast, mida teised meist mõtlevad. See tähendab, et iga päevaga hakkab taandama elu eri mõõtmetest enesestmõistetavus ning asenduma tänulikkusega igas hetkes. Paljud valivad selle tee tänagi, et kuidagigi rahu säilitada. See on, et ühel päeval tuleb meil siit ilmalavalt lahkuda, kuna kaotame võime selles osaleda ja meie keha saab taas osaks maast. Ning kui on soovi, siis meditatsiooni kaudu õppida märkama, kuidas meie tunded meis liiguvad, mille peale kasvavad ja mille peale kahanevad. Vahetage sõpradega lasteraamatuid, sest see tekitab juba päris noores eas raamatute üle mõtete vahetamise kombe. Sest tõesti – kui lasta enesest läbi voolata kogu sellel esmapilgul vastuolulisena tunduval infol, mida mõistus tõrgub uskumast, siis varem või hiljem tuleb ikkagi igaühel leida oma sisemine tasakaal ja rahu,” kirjutab Telegrami kolumnist Erki Kaikkonen. Me oleme omale võimaldanud kuldsed vanglatrellid lääne-unistuse kaudu, olles sügavalt kiindunud enese nooruslikku välimusse ja eluperioodi, või olles kiindunud samastamisse teatud unistuste ja eesmärkidega. Lastele meeldib leida ajakirja postkastist ja teada, et õhtul on suurem lugemine tulekul. Kehalgi on oma teadvus, millel on palju pistmist Maa kui tervikolendi teadvusega. Selles vanuses võiksid õhtujutud pikemaks venida ja mõnel õhtul võite ju teie lapse “lugemist” kuulata. See on üsna habras pind, millele toetuda. Üks Põhja-Ameerika indiaani vanem on öelnud, et kui te õpite hoolitsema oma keha eest, siis õpite hoolitsema ka kõige ümbritseva eest. Tellige koju lasteajakiri, näiteks Täheke, kus on ehedad ja head eesti asjad kirjas.

Väga oluline on isiklik eeskuju. Neid unistusi on piisavalt palju, aga neid kõiki iseloomustab laiem sotsiaalne aktsepteeritus. praegu kaal kõigub, olen see nädal ebastabiilne olnud. Lugege ise lapse nähes ja uppuge raamatusse, st ärge laske end raamatu juurest nii kergesti ära meelitada.

Lipumasti kõrgus ja asukoht - kuidas leida sobivaim.

. Leia ka, mis omab sinu jaoks tähendust ning ole valmis, et ka see on pidevas muutuses, õpi vastu võtma muutusi ja usalda, et elu on heatahtlik ja et kõigel on oma hea põhjus ning astu teele, mõistmaks neid häid põhjusi. Ühte neist tasanditest on hakatud nimetama ka lääne-unistuseks. Päris vahvaid raamatuid saab lapsele ise valmistada nt jogurtipakkidest, albumist ja vanadest kaartidest või kataloogidest ja reklaamlehtedest. Ärge õpetage lapsi paaniliselt lugema, sest lugema õpivad nad ühel heal päeval niikuinii. Unistused, mille poole püüdlevad paljud, et saavutada heakskiitu teiste silmis ning selle kaudu rahulolu. Kehal on tohutu hulk erinevaid bioloogilisi nähtusi ja protsesse, mida me ei juhi, kuid mille tegevust me võime oma eluviisiga kas toetada või pärssida.

Märkused