Kui võiks arvata, et enam paremaks ei saa teenus minna, on laenuandjad üllatanud kliente veelgi innovatiivsemate lahendustega

Loodetavasti said kõik, kes artikli läbi lugesid, vastuse pealkirjas esitatud küsimusele.ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu [email protected] Seega on poolte kokkuleppe küsimus, millal täpselt eritasu või hüvitist makstakse. See vahe ei ole enam üldse nii suur.Meie majandus on väga jõudsalt kasvanud ning oma elatustaseme tõusu üle võime tõepoolest uhked olla. Ehk kui palju oleks meie riigikogu liikme pension suurem kui ta korjaks raha mitte Eesti, vaid Rootsi pensionifondi. Aga oleme oma raha väljapoole Eestit investeerinud ning ei ole põhjust arvata, et meie fondihaldurid on suurel maailmaturul teistest osavamad.

MIHHAIL LOTMANI KODULEHEKÜLG - Blogi

. Kui võiks arvata, et enam paremaks ei saa teenus minna, on laenuandjad üllatanud kliente veelgi innovatiivsemate lahendustega. Kui fondid oleks investeerinud Eestisse, siis saaks väita, et seoses kiirema majanduskasvuga peaksid siinsed investeeringud ka rohkem tootma kui näiteks Rootsi või Soome omad. Meie süsteem vajab palju suuremat muutust. Koos on käinud lugematud töögrupid ja ära on joodud ilmselt mitusada liitrit kohvi. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Väljakujunenud praktika kohaselt makstakse töötajale nimetatud kohustuste täitmise eest eritasu nii töösuhte kestel kui ka selle lõppemise järel ühe aasta vältel.Viimane oluline küsimus on töötaja vastutusest. Ka ajalugu ei ole seda kinnitanud. Ta võiks ka teistele riigikogu liikmetele näidata kui palju nad selle eelnõuga pensionipõlves kaotavad. Coop Pank väljastab inimestele väikelaene Coop’i kauplustes ja internetis. Kui võiks arvata, et enam paremaks ei saa teenus minna, on laenuandjad üllatanud kliente veelgi innovatiivsemate lahendustega. Siis oleks põhjendatud ka veidi kõrgemad fondihaldustasud.

Indrek Neivelt: miks on meie kogumispension väiksem kui.

. Seega on oluline, et töötaja juba töölepingu sõlmimisel kasutaks aktiivselt oma õigust kõnealuste piirangute seadmisel kaasa rääkida. Seni on see teatavasti olnud üle ühe protsendi. Sms laen on peaaegu alati suuruses 50€ 1000€, vahel ka kuni 2000 3000€, kuid enamjaolt ei ole võimalik esmase laenamise korral laenata rohkem kui 300-500€. Aga uuel nädalal läheb riigikogus viimasele lugemisele investeerimisfondide seadus ja enne hääletamist tahaks korra veel rahva poolt valitud riigikogu liikmetele südametunnistusele koputada, kirjutab Indrek Neivelt oma blogis.

Odavaima tagasimakse intressiga SMS laen, seb autoliisingu kalkulaator. Eritasu suurus ei ole seadusega fikseeritud ning selle määrab reeglina kindlaks tööandja. Saaksime kohe aru, kas II sambal on mõtet või mitte.Vaatan, et eelnõu esitaja on rahanduskomisjoni aseesimees Taavi Rõivas. Näiteks sama panga pensionifondi Rootsis. Lisaks tuleb rootslaste kiituseks veel öelda, et vähemalt riikliku pensionifondi materjalides võrdlevad nad fondi tootlust palgakasvuga. Kui vastutuse küsimus jäetakse lepinguga reguleerimata, on hiljem kohtus väga raske töötaja vastutuse ulatust tõendada. Vale oleks arvata, et nii konfidentsiaalsuskohustuse kui konkurentsikeelu kehtestamisel on tööandjal piiramatud võimalused vaid seetõttu, et seaduses täpsustav regulatsioon puudub. Sellest tasude vähendamisest on viimasel ajal nii palju räägitud ja tundub, et ollakse rahul saavutatuga. Sellisteks töötajateks on ennekõike spetsialistid, kes on omandanud tööandja edustrateegiad ja evivad nende elluviimiseks ka väärtuslikku teavet. Siinkohal olgu aga märgitud, et töölepingujärgne konkurentsikeeld ei saa olla kohaldatav igale töötajale igal juhtumil.. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. Kokku on pandud väga detailne analüüs. Minu arvates peaks ka meie fondide esitlusmaterjalide juures olema tootluse võrdlus palgakasvuga. Lühidalt: kõrgema tasu oleks kompenseerinud kõrgem tootlus. Rääkimata rootslaste kõrgemast varade tootlusest.Samuti võiks riigikogu liikmetele näidata kui palju nad hakkavad iga kuu kaotama siis, kui raha maksab välja mitte Rootsi riiklik pensionifond, vaid Eestis asuv kindlustusselts. Hr Rõivas on lõpetanud Tallinna Reaalkooli ja oskab kindlasti liitintressi arvutada. Ja me isegi ei püüa seda sama suureks saada. Aluseks võiks võtta näiteks sama fondi tootluse juures tasude erinevus pool protsenti. Kuna TLS ei reguleeri töötaja vastutust vaadeldavate kohustuste töölepingujärgse rikkumise eest, tuleks see kindlasti leppes fikseerida. Mõlemad ülesanded võiksid olla näiteks gümnaasiumi matemaatika eksamil.Ma tahan kokkuvõtteks öelda, et see seaduseelnõu on küll parem kui olemasolev seadus, aga see on praak. Ent siingi on töötajal õigus kaasa rääkida. Iseäranis võiks ja peaks töötaja oma seisukohti väljendama ja kaitsma juhul, kui eritasu tingimused töötaja kahjuks ebaproportsionaalsed näivad. Nominaalne SKT inimese kohta on suurem ainult kaks ja pool korda.

Konfidentsiaalsuskohustusest ja konkurentsikeelust töösuhetes

. Ainult nii oleks võimalik, et saaksime tulevikus õiglast pensioni. Tasu määramisel peab tööandja arvestama ennekõike mõistlikkuse nõudega, mis on üks võlaõiguse üldisi põhimõtteid ja mida kindlasti ka õigusvaidluses arvestatakse.Seadus ei ütle täpselt, millisel ajal peab tööandja maksma eritasu. Aga selle pildi rikuvad ära meie pensionifondid. Vaadates majanduse ja palkade dünaamikat võiks ju arvata, et tänastele kolmekümnestele paistab juba üsna helge pensionipõlv. Eesmärk ei ole ju lihtsalt raha koguda, vaid teenida mõistliku riski juures maksimaalset tulu.Rootsi keskmine netopalk on kolm korda Eesti omast suurem. On see ainult kohustuslik I sammas ja pensioniks kogumise vabatahtlikuks muutmine või näiteks ühe riikliku fondi loomine, kus on minimaalne tasu määr. Saarekaluri laenu kontor, kuidas antakse SMS laenu. Tööandjal tuleb kohtumenetluses hakata tõendama talle lepingu rikkumisega tekitatud kahju olemasolu.Autor: Tiia E. Sageli ei määratleta ära kohustuste selget ringi, mahtu ja ulatust ning reguleerimata jäetakse ka vastutuse küsimus. Seda enam ei ole kerge alustada seda kirjatükki advendiajal. Ta ei võimalda koguda sama suurte maksete juures samasuurt pensioni kui meie naaberriikides on võimalik. Ehk selleks, et saada rootslastega samaväärset pensioni, ei tohiks meie tasud olla kõrgemad kui Rootsis pensioniks kogujal.

Kristjan Otsmann – Selge pilt

. Sageli ei pöördu töötajad neil juhtudel oma kaitseks ka töövaidlusorganite poole. Juhul kui teise sambaga jätkata, tuleb võtta eesmärgiks, et tootlus on suurem kui palgakasv.Me vajame oma pensionipõlve huvides oluliselt suuremat muutust kui see, mida seadusega vastu võtta plaanitakse. Kindlasti ei ole õigustatud tööandja tingimus oma lahkuvale töötajale, et viimane ei asuks samale erialale tööle paikkonda, kus tööandja tegevust tegelikult ei toimu. Näiteks on meie põhjanaabritel Soomes ja Rootsis töölepingujärgse konkurentsikeelu kohaldamine välistatud juhul, kui tööleping lõpetatatakse tööandjast tulenevatel põhjustel. Nagu loo alguses selgus, võimaldab seadus selleks puhuks töötajale eritasu maksmist. See on sama, mida räägib Kristjan Järvan. Isegi kui õnnestub kogu elu rootslasega sama suurt palka saada, on meie kogumispension ikkagi väiksem

Märkused