Kui suudad leida mõned kliendid, kes hea meelega sinu teenust ostaksid, oled juba ka veendunud oma idees, mistõttu on ettevõtte loomine praktilisem

Jäime Franziga kahekesi ning tegime pesukorvis endale mõnusat äraolemist. Esmalt ei tahtnud ta, kuid silitas siiski mind üle keha ja suu­dles mu rinnanibusid. Franzki punastas, naeratas kohtlaselt, kuid ei julgenud ikka veel lähemale tulla. Loodus ei salli tühja kohta…” Nende sõnadega nööpis ta pluusi lahti ja võttis paljad rinnad särgist välja. Sellest ei ole mulle jäänud mingeid mälestusi peale selle, et Schani ütles, et mul hakkavat juba tõelised rinnad tule­ma. Ka ennelõunatel kohtasin neid siin-seal koos. Tundsin seejuures, kuidas ta kuum hingeõhk mu jalgevahesse tungis, sest nii, nagu ma olin, asetses mu tuss just ta näo kohal. „Keppima…” sosistasin talle.

3. osa – Maaja Koduleht

. Märkasin kohe, et ema oli härra Ekhardtiga toas, aga et nad mind sealt ei kuuleks, istusin vaikselt ning kuulasin pealt nende vestlust, sest arvasin, et nad räägivad jälle minust. Ta hakkas mu väikeste rindadega mängima ja ma vajusin proua Reinthaleri pesukorvi pikali. Tõukasin Franzi, nii et ta vastu proua Reinthaleri rinda lendas. Ta kükitas, nagu tahtnuks asjale hakata, võttis mu oma põlvede vahele, lükkas mind ettepoole ning surus oma poolpehme nuudli mu kannikate vahele. See selgitas mulle suurepäraselt minu uut võlu. Ärge uskuge, kui te uskuda ei taha.” Siiski jõudis Ekhardt ühest rinnast kinni haarata. See tuli punase pluusi alt nähtavale, suur ja valge. Siis ajas härra Ekhardt end püsti ja mu ema tõu­sis samuti. Proua Reinthaler heitis end suurele pesukorvile, tõstis seeliku üles ning paljastas mustade karvade­ga kaetud sügaviku. Siis teil ei ole enam mingeid kohustusi. Franz, kellega ma nüüd sagedamini kui varem kahekesi koju jäin, haaras mul korra rindadest, kuid ma andsin talle kõrvakiilu ning ta jättis mind rahule. Nägin, kuidas ema tervest kehast värisema hakkas. Laenu reklaam 2018, krediit 24. Aga kui ta teda kohtama juhtus, võttis proua Reinthaler Franzi enda juurde kaasa ning õpetas, kuidas tussi ja tisside eest üheaegselt hoolt kanda. Nii väikesele plikale, kui sina, ei ole ma varem veel taha keeranud,” ütles ta. Ema vehkis jalgadega ning Ekhardtil oli palju tegemist tema pikalihoidmisega. Ka järgmistel päevadel oli härra Ekhardt veel haige, nagu ta ütles. Ta keppis suurepäraselt ja see meeldis mulle. Nagu sisalik libistasin ma end Ekhardti all kõrgemale, kuni soe vars mu jalge vahele jäi. Köök oli tühi, tuppa viiv valge pitskardinaga kaetud klaasuks aga suletud. Sinu kaitseinglid valvavad su üle ja sa ei peaks kaotama lootust, sest kõik on hästi. Esialgu vastab ainult sms- dele. Tegelikult ta magaski peaaegu terve päeva. Nägin, kuidas ta seda silitas ja peos mudis. Nägin kõrvalt, kuidas ta mu ema rindasid silitas ja neid mudis. Kui ma õhtul temast möödusin, sosistas ta mulle: „Kõik sinu süü!” Vihastasin äkki ning jooksin ema juurde tuppa. Ema võttis pesulaualt kausi, asetas selle põrandale, kükitas selle kohale ja hakkas tussi pesema. „Ei, nii ilus türa… tunnen, nagu hoiaksin seda ikka veel enda sees.” Siis kummardus ta allapoole ning võttis ühtäkki Ekhardti täiesti punase ja paksu nuudli suhu. Järgmisel aastal lasin end korra Aloisil keppida, siis jälle härra Horakil, keda ma usinasti keldrist otsimas käisin. Ta oli alati meie vastu hea olnud ning vaid haruharva oli ta meid löönud; seevastu isa, kes oli alati väga karm, kartsime rohkem, kui oleksime tahtnud. Kasutasime võimalust ja tegime köögis püsti seistes kiiruga ühe tihi. Kui suudad leida mõned kliendid, kes hea meelega sinu teenust ostaksid, oled juba ka veendunud oma idees, mistõttu on ettevõtte loomine praktilisem. Interneti laenud, kiirlaenud mn 15. Ehk oled liiga pingsalt ja klammerdunult millestki kinni hoidmas ja ei näe seetõttu teisi võimalusi. Ekhardt lükkas ema järsu liigutusega risti voodile ning heitis ise kohe tema jalge vahele. Ajasin oma käed proua Reinthaleri pluusi alla ning võtsin palja tissi välja. Mu vend Lorenz ütles: „See on Jumala karistus teie pattude eest, Franzi ja sinu omade eest…” Olin ta sõnadest väga ehmatanud ning uskusin neid. Ma ei mõelnud enam kauem valvata ja läksin osaliseks mängu, mis oli alles alanud. Siis nööpis ema plu­usi kinni. Nii et neid mehi oli oma hea paar tosinat. „Sina oled minu armas väike Pepikene.” Seejuures surus ta end minu vastu ja ma kasutasin või­malust, et mängida ta munniga. Meie, lapsed, nutsime palju, sest olime teda väga armas­tanud. Lakkusin keeleotsaga selle pead, liikusin mööda vart allapoole, suudlesin ta mune ning lasksin ta kar­vadel kõditada oma nägu. „Oota,” ütles ta nüüd, „sa lita, sa tühine litsinärakas, sa hoorapurikas, sa tiirane ringiaeleja, oota sa, lirva, ma näitan sulle…” Ning ta surus oma suu mulle kõrva ja hakkas seda lakku­ma. Arvasin, et olen üleni haavu täis, süütasin tule ning vaatasin seda kohta käsipeegliga. Sealtpeale hakkasin märkama, et ema läks õhtuti, kui isa kõrtsis oli, Ekhardti juurde kööki. Ta lamas köögis voodis, pani endale külma niiske räti otsmikule ja veel kuhugi, nagu ma oletasin. Franzi huulte ja keele liigutustest hakkas naine tervest kehast värisema. See kõditas mind, nagu oleks tegemist jämeda keelega. Vestlus lõppes ning ma tundsin end kõigist hirmudest vabanenuna. Ekhardt ei teinud mind märkama, ka mina vältisin temaga rääkimist. Otsin meest, kes saaks mind igakuiselt materjaalselt toetada. VIISAKA, SALEDA NEIUGA, KES IGATSEB ESIMEST ARMASTUST JA SUHET. Lamasin ta all, imesin, lakkusin ja tegin keelemängu riistale, mis mu suus edasi-tagasi liikus. Mulle näis, et mind kepitaks justkui kuue türaga – tussis, suus, mõle­mas kõrvas ning kummagi rinnanibu peal. Mu teokarp tulitas nii seest kui servadest pööraselt. Kuus korda jah!” „Oo ei!” ei uskunud ema teda. Kui Proua Reinthaler ennast üles ajas, lükkas ta minu ja Franzu kõrvale.

Mälestus on jäänud mulle vaid ühest joobnud lukksepast, kes mind päise päeva ajal aasal keppis ja mind seejuures kägis­tada tahtis. Ekhardt haaras tal kätest ning tõmbas need näo eest ära. Siiski töötasin ma nagu suutsin, kuna hirm, et keegi koju tuleb, piinas mind. Siis istus ta tugitooli ning pühkis otsmikult higi. Kui see juba piisavalt seisis, nõudsin ma; „Kepi mind!” „Ei,” keeldus Franz, „proua Reinthaler võib tulla…” „Sellest pole midagi,” veensin teda, „sellest ei ole midagi, ta teab ju, et me teineteisega kepime.” „Aga mina ei taha,” põikles ta edasi. Kui ta mind märkas, kohkus ta esmalt hirmsasti. See kestis enam kui tunni. Mõned nendest olen jõudnud unustada. „Kas sa kuuled!” Ta tõusis voodis istukile, hoidis mind risti oma põlvedel ja otsis pimeduses mu nägu. „Ära kepi mind, poiss, nii kiiresti,” palus ta Franzi. Heitsin voodisse ja härra Ekhardt köögis tegi sama. Maalisin vennale pildi proua Reinthaleri ilusatest rindadest, kuid ikkagi ei usaldanud Franz minna. Ekhardt libistas end mööda mind ülespoole ning kui ma mõistsin, mida ta tahtis, libistasin end voodis allapoole, kuni ta, ikka mu peal lamades ulatas oma riista mu huultele. „Korralik ja korralik,” tänitas Ekhardt, „kui teie mehest asja pole, ei loe korralikkus midagi. Silmapilguga oli kõik muutunud. „Ei… „ hüüatas ema üllatunult. Mängisin sellega, kiigutasin seda üles-alla. Ta tõstis mu seeliku üles ning hõõrus jõuetut nokut käega vastu mu tussi. „Neetud,” sosistas ta, „ja ma tõesti tahan praegu…” „Mina samuti,” vastasin ning ajasin end tema vastu. Seepärast lõpetasin peale ema surma igasuguse sellise läbikäimise meeste ja poistega. Heitsin pikali ja puhusin tule ära. Ja mahl, mida härra Ekhardt oli minusse lasknud ning mis nüüd nööri­na mu tagumikust välja valgus, tekitas minus himu. Ta leidis mu üksinda eest ning haaras minust kinni. „Teate,” jätkas ta, mängides mõlema rinnaga nii, et nende nibud tulid jämedakoelisest puuvillapluusist esile. Ära hoia endas oma emotsioone, vaid väljenda neid. Ta juuksed olid vallandunud, ta rinnad olid paljad ning seelik ikka veel üles keeratud. See oli samuti täiskasvanu. Kui suudad leida mõned kliendid, kes hea meelega sinu teenust ostaksid, oled juba ka veendunud oma idees, mistõttu on ettevõtte loomine praktilisem. Kord oli ta ilmselt selle eesmärgiga enne lõunat koju tulnud. Siis lükkas Ekhardt oma nuudli mulle huulte vahele. Siis aga tundsin vaid lülitust oma pooleldi haavaliseks hõõrutud nahal. Viimastel kordadel, kui mul tuli, olin tundnud pigem valu kui naudingut. Ühel ennelõunal nägin ma juhuslikult proua Reinthalerit ülal pööningul liikumas. Nüüd haaras Ekhardt nendest ning hoidis neid tugevasti peos. Ning varsti tegigi Franz rõõmustavaid edusamme. Mu käed põlesid, mu vitt põles, mu kõrvus kohises, ma ei jaksanud hingata. Ta läks näost tulipunaseks, heitis pilgu Franzile ja naeratas. Sättisin end pööningu eesruumis valvesse samal viisil, nagu olin varem valvanud keldris, et keegi proua Reinthalerit ei eksi­taks, kui härra Horak teda nussib.

Selge pilt – Kristjan Otsmann / Koolitus ja coaching.

. Ma ei liig­utanud end enam. Siin kirjeldatutest esmalt mu vend Franz, siis Ferdi, siis Robert, siis härra Horak, kes mind selle aja sees ehk korda viiskümmend õllekeldris keppis, siis Alois, keda ma olin kuul­nud Klementine rüpes mõned korrad „lõbu lõpeb” ütlemas. Siis suri ootamatult meie ema, olnud enne seda vaid paar päeva haige. „Näita korraks oma tuss siia,” ütles ta, „see on ju tänasest õhtust päris ära trööbatud…” „Oh, see ei ole tänasest,” tahtsin ma end välja vabandada. „Võib-olla tulen veel täna köögist läbi,” ütles ta. Kui Hiina ja paljude teiste Aasia riikide puhul oleme harjunud seostama piirkondasid pigem vaesusega, siis Jaapan on Aasia kullaauk, olles üks maailma kõige kallimaid linnu. Pidin, maksku mis maksab, kuulma, mis seal toimub. Ta kõht langes mu näole, nii et ma sain vaevu hingata. Ta ei suutnud lakata mõtlemast proua Reinthalerile, kuid ei suutnud teda ka kätte saada

Märkused