Kõrge maksukoormuse tõttu on Taanis ka hinnad märgatavalt kõrgemad – näiteks maksab McDonaldsi eine seal umbes 45% rohkem kui Ameerikas

Sellest saaks ühekordse efekti, mis kiirendaks järgmisel kahel-kolmel aastal majanduskasvu. Peaminister on lubanud nelja aastaga vähendada sotsiaalmaksu kahe protsendi võrra. Kõige hullem asi, mida sa saad teha oma karjääri jaoks, on järgida arutuid rahateenimisvõimalusi ning teha kõike üksnes raha teenimise eesmärgil. Selleks, et kellelgi saaks maksukoormus väheneda, peab see kellelgi tõusma. See oleks lühiajaline efekt. aastal rahandusministeeriumi tellimusel Praxise ja Tartu Ülikooli koostöös. Olen veendunud, et ettevõtjad on kiiresti kohanevad inimesed ja saavad sellega suurepäraselt hakkama. See on väga hea eeldus reformide tegemiseks.

IT-ärimehe kiri uue valitsuse loojatele: 7 peamist punkti.

. See ei ole kindlasti garantii, et majandus tormiliselt arenema hakkab. Aktualiseeritud uuring aitaks paremini ja faktiliste andmetega argumenteeritult tuua esile meie maksusüsteemi eeliseid ja selgitada ka need kitsaskohad, kus meie tulumaksusüsteem ei toimi või ei toimi selliselt, nagu see oli algselt mõeldud. See on minu versioon, kuidas tekitada majanduses uus kvalitatiivne tase. Kindlasti väheneks töötajate lahkumine teistesse riikidesse. Madalapalgaliste kõrge maksu probleemi saab lahendada ainult siis, kui ettevõtete ja jõukamate inimeste maksukoormus reaalselt tõuseb. Hoolimata brutopalga tõusust on kõrge inflatsioonitase oluliselt mõjutanud reaalpalku. Esiteks tundub, et parteide vahel valitseb konsensus, et madalapalgaliste kõrge maksukoormus on üks suuremaid probleeme meie ühiskonnas. Levinud viis maksukoormuse vähendamiseks on näiteks kasumi ümbersuunamine, kasutades kontsernisisestes laenudes turutingimustest erinevat intresside skeemi.

Imesid ei sünni, kuigi meile seda enne valimisi lubatakse. Kõrge maksukoormuse tõttu on Taanis ka hinnad märgatavalt kõrgemad – näiteks maksab McDonaldsi eine seal umbes 45% rohkem kui Ameerikas. Konsensus tundub valitsevat vähemalt kahes olulises küsimuses. See plaan ei lahenda madalapalgaliste kõrge maksukoormuse probleemi, vaid teeb näilise peteka. Kui meil oleks tõsine riigireformi plaan, siis parimal juhul suudaksime kogukulud samal tasemel hoida. Kui varem riigiasutused koondasid ja hoidsid kulusid kokku ning said selle võrra palkasid tõsta, siis enam ei saa. Kui üldine investeerimishuvi on madal, siis ei aita ka investeeringute tulumaksuvabastus. Sest kui majanduskasv toob tulusid juurde ja maksukärbete tõttu lähevad need tulud augu katteks, ei saa see midagi muud tähendada. Samas on Läti palgad kõrge maksukoormuse tõttu pärast maksude mahaarvamist endiselt ühed madalaimad,“ rääkis Messimas. Madalapalgaliste inimeste ostujõud paraneb ja elavneb siseturg. Mõni liikmesriik on võimaldanud suurkorporatsioonidele ärikeskkonda moonutavaid eksklusiivseid maksusoodustusi. See võtab kõikidelt inimestelt suhteliselt ühtlaselt maksude langetamisega võidetud raha tagasi. Investeerimisel on küll võimalik edasi lükata kasumi maksustamise hetke, aga kui investor vaatab kogu tsüklit tervikuna, alates investeerimisotsusest kuni kasumi väljavõtmiseni, siis pole konkurentsieelis kõrge jaotatud kasumi maksumäära tõttu enam piisav. Kindlasti ei kutsu selline maksude kosmeetiline muutmine esile suuri majandusstruktuuri muutusi. Meil on siin vähe paindlikkust, sest meie printsiip on selline, et ettevõtte ja üksikisiku tulumaksu määr peab olema ühesugune.

Eesti leibkondade sissetulekud kasvasid kõige kiiremini | SEB

. Ja aru tuleb saada, et maksukoormuse ümberjagamisel võidavad lühiajaliselt peamiselt madalapalgalised, aga keskpikas horisondis kõik. Ei ole just head sõnumid riigilt palka saavatele inimestele. Tegelikkuses on asi nii, et kui me tahame teha reforme, mitte lihtsalt kosmeetikat oma maksudes, siis tuleb tegeleda teistsuguse ümberjagamisega. Kõik muu on lihtsalt valimiseelne propaganda a la viieteistkümne aastaga viie rikkama riigi hulka. Sellega peatus ka reaalpalkade langus, mis oli Eestis kestnud ligi kolm aastat. See läheb üldisesse katlasse ja neil kaob huvi oma tegevust paremini korraldada. Teiseks on kõik seda meelt, et tööjõumaksud on liiga kõrged ja neid tuleb vähendada. Ja teine kolmandik tuleb sellest, et täiendav majanduskasv toob riigieelarvesse tulusid juurde. aastast maksustatakse ettevõtete teenitud kasumi asemel jaotatud kasum. Ja kolmas kolmandik – on vaja eelarvekasvu arvelt vähem kulutusi teha, ehk osa sellest plaanist näeb ette kulude kokkuhoidu.” Üritame seda tsitaati lahti mõtestada. Kolmas kolmandik tuleb kulude kokkuhoiust. Aga plaani meil täna ei ole. Seoses kulude kasvuga on ettevõtjad koos töövõtjatega sunnitud tegelema uute toodetega ja uute turgudega. Kuna riigid on mõistnud, et ettevõtte tulumaks töötab vastu majandusarengule, siis näeme ka edaspidi maksumäärade langetamisi. Ja see tuleb ka ausalt välja öelda. Lubada kõikidele maksude vähendamist – see on võimalik vaid siis, kui majanduses toimub mingi kvalitatiivne muutus. Viis aastat viimase uuringu möödumisest on piisav aeg selleks, et mõelda värskema uuringu tellimisele. Kui soovid võtta laenu, võta kasutusele internetis saadaval olev võrdlustabel , mis toob välja hinnaerinevused ja muud olulised faktorid. Sinna alla käib ka nn palgavaesus.

Konservatiivide Vaba Sõna, august-september 2016 by.

. Sealt tekib uus tase meie ettevõtluses. Selleks, et meie maksumudelit teistele ELi liikmesriikidele soovitada, on vaja täpselt välja tuua nii selle tugevused kui ka nõrkused. Saada esimene kolmandik puudujäävast summast aktsiiside tõusust on reaalne. Näiteks lubas peaminister oma avaldatud artiklis nelja aastaga tulumaksuvaba miinimumi kahekordistada. Aga kindlasti muudab see meie elukeskkonna paremaks. Lisaks on meil ka plaanid, kuidas seda ja ka pakendiaktsiisi kogumist tõhusamaks muuta, ja see annab kokku ligi kolmandiku katteallikatest. Kulude kärpimisega tuleb tegeleda, aga samas on meil nii palju alarahastatud kohti, et riigi kulude languse peale ei ole mõtet suurt loota. Viimasel viiel aastal on aga majanduskeskkonnas paljugi muutunud. Miinimumpalga otsustav tõstmine ja tulumaksuvaba miinimumi tõstmine parandab nn palgavaesuse probleemi. Eriti kui arvestada meie peamiste eksporditurgude olukorda ja vananevat elanikkonda

Märkused