Kergesti loetav raamat peaks kuuluma iga inimese lugemislisti, kuna lisaks rahakesksetele teemadele on raamatus toodud põhimõtted motiveerivad ka igapäevaeluks

Laused ja lõigud on lühikesed, lõikude vahel tühi rida. Arvesse tuleb võtta, kellele ja mis otstarbeks need esitatakse. Poster on suureformaadiline paber, sageli piltidega, mõeldud mingi teema avamiseks. Esitlus on laadilt detailne ja teaduslik, hõlmab teatud piiratud valdkonda, kus on väga põhjalik. Detailse informatsiooni puudumine katsete või uurimuse kohta on peamine põhjus, miks laiendatud teese ei saa käsitleda primaarse teadusliku artiklina. Konverentsidel esitatakse oma algstaadiumis kirjutisi sageli selleks, et neid teistelt tulevate kommentaaride abil paremaks muuta. Kolmanda tüübina tuntakse deskriptiivset ehk kirjeldavat kokkuvõtet. Teadusliku posteri eesmärk on esitleda tööd auditooriumile, kes liigub ringi teel konverentsisaali. Kui võimalik, ei ole memo üle ühe lehekülje pikk. Kirjalik ettekanne vastab struktuurilt teadusartiklile, kuid on selle mittetäielik, poolvalminud variant. Monograafias peab selguma ka autori poolt aluseks võetud paradigma – teoreetiline alus, uurimistraditsioon, kuhu monograafia autor end paigutab, määrates ära milliseid küsimusi küsitakse, millisele lähenemisele argumentide formuleerimisel toetutakse. Esmase tähelepanu saavutamiseks pööratakse suurt rõhku töö pealkirja esile toomisele, toetades seda erinevate selgete piltide või joonistega. Hoolikalt tuleb läbi mõelda värvide, taustavärvi valik. Paljud loevad esmalt töö probleemi, eesmärke ja tulemusi. Monograafia kirjutamine on otstarbekas, kui teatud teadusvaldkonnas saadud tulemust ei ole võimalik lahutada eraldi artikliteks, sest selle all kannataks töö terviklikkus. Ettekande tekst peab vastama kogumiku koostajate nõuetele selle mahule ja struktuurile. Muudel juhtudel on posterid seinale pandud ning soovijad saavad nendega seal tutvuda. Juhul kui stendiettekanne on üles seatud konverentsil, seisab ettekandja oma tööde kõrval ning võimaldab kohest diskussiooni möödakäijatega. Teesipaber annab ettekande liigenduse ja sisaldab olulisi fakte refereeritava teema kohta, provokatiivseid teese või küsimusi, definitsioone, tsitaate või edasijuhtivat kirjandust. Teadusaruandes tuuakse teadusartiklist rohkem välja konkreetseid uuringu andmeid ja fakte, selle maht on suurem ja vähem tuuakse ära üldandmeid. Tasuta laenud, panga aasta intressimäär on 3 2. Postereis esitletakse mitte istuvale, vaid seisvale auditooriumile, sageli on teisi möödujaid ja taustamüra. Taotlus – raha taotlemine teadustöö toetamiseks. See võimaldab lisada tööle kõik vajalikud tabelid, fotod, joonised ja kaardid. Selliselt erinev lähenemine esitab nõude, et posteri kindlad osad oleksid kergesti leitavad. Memo – on lühidalt “märkus meelespidamiseks” ehk märkmed, mis aitavad mälu värskendada ja/ või hoida. Informatsiooni olgu pigem vähem, aga see peab olema selgelt ja löövalt esile toodud. Kui lugeja tahab näha järeldusi, peab ta need vaevata leidma. Teesid esitatakse sageli konverentsidele, eesmärgiks anda lühiülivaade konverentsiettekandest. Reeglina saadetakse koopia memost kõigile, kelle nimi käsitletakse tekstis. Sel juhul orienteerub juhtkond otsuste tegemisel töö tulemustest, mis on ära toodud aruandes. Konverentsiettekanne – suuline ettekanne peaks andma võimalikult lühikese aja jooksul võimalikult täpse ülevaate esitatud teemast. Vormilised nõuded on paljuski konkreetsele teadusasutusele spetsiifilised. Tüüpiliselt kasutatakse uurimistööde, artiklite, teadusaruannete puhul kahte tüüpi kokkuvõtet: kirjeldav ja informatiivne. Selliseid aruandeid koostatakse teadlastele, kes on huvitatud tööst ja selle efektiivsusest ning juhtkonnale ja rahastajatele, kes on huvitatud uurimistulemuste rakendatavusest ja efektiivsusest. Teadusartikli formaalne struktuur ning vorm sarnaneb suuresti teadusaruande omaga.

Tüpograafia – Vikipeedia

. Kirjanduse kasutamine ja sellele viitamine ei ole kohustuslik. Kasutatakse illustratsioone, lisasid. Stendiettekande alguses defineeritakse probleem ja töö motivatsioon ning seejärel eesmärgid, järeldused, lõppsõna. Memo lihtsustab teabevahetust ning informeerib neid, kes peaksid informeeritud olema, sellest, mida nad peaksid teada saama. Ettekande tekst sisaldab ka viiteid kasutatud allikatele ja bibliograafiat. Taotlus on probleemi lahendamise plaan. Uurimisesildise liike on palju, nad erinevad oma nii pikkuselt kui ka sisult, mis võivad olla nii spetsiifilised kui ka lihtsalt väljendavad teatud teavet inimestele, kes on selles valdkonnas ebateadlikud.

Nn psühholoogilise formaadi puhul esitatakse kokkuvõte ja soovitused kõigepealt. Poster võib toetada konkreetset konverentsiettekannet või olla koostatud eraldivaadeldavana. Memo vorm ja keelekasutus on kirja vormist formaalsem ja selle põhinõue on selge visuaalne stiil: teksti lõikudeks jaotamine, vahepealkirjad, vajadusel teksti osade esiletõstmine. Enne taotluse kirjutamist on soovitav tutvuda teiste taotlustega. Memo efektiivsus seisneb tema selguses, lihtsuses ja objektiivsuses. Struktuurielemendid: teema, sissejuhatus, uuringu metoodika, tulemused ja järeldused ning kokkuvõte. Soovitatakse, et essee oleks kirjutatud mineviku vormis, kuid teistele allikatele viidates kasutataks oleviku vormi. Konverentsi ettekannete puhul on enam aktsepteeritud veel lõpuni välja arendamata ideed. Teesides peaks olema lühidalt esile toodud uurimistöö peamine idee, eesmärgid, tulemused. Lõigud, komad ja punktid annavad võimaluse teha pausi, mida ka kuulajad ootavad. Tabelitele ja joonistele viidatakse essees väga lühidalt. Monograafias peavad olema esile toodud autori põhiseisukohad ja väited ning kirjeldatud nendeni jõudmise protseduure. Kokkuvõte lisatakse kirjutise lõppu või kui tegemist on päises oleva resümeega, siis asetatakse see kirjutise algusse. Enamasti seisavad ettekandjad posteri kõrval ja saavad soovijatega üks-ühele suhelda. Memo on lühike tekst, eriti kui see on kirjutatud nõude esitamiseks või informeerimiseks. Ei kasutata stenogrammi stiili. Taotlus – teaduslikult põhjendatud väljapakutud soovitus plaani või skeemi vormis. Kergesti loetav raamat peaks kuuluma iga inimese lugemislisti, kuna lisaks rahakesksetele teemadele on raamatus toodud põhimõtted motiveerivad ka igapäevaeluks. Teaduslik posterettekanne paikneb kuskil nende kahe vahepeal. Resümee ei ole kokkuvõtte tõlkevariant. Essees on kesksel kohal autori nägemus käsitletavatest probleemidest, nähtustest, asjadest. Stendiettekanne võimaldab kindlasti arendada diskussiooni. Aruande hinnanguline osa koosneb teadusteemade lühikokkuvõttest, andmetest grantide, publikatsioonide jms kohta. Posterid võidakse välja panna näitusena. Lühikokkuvõte on võrreldes resümeega lühem, sisaldades lühikokkuvõtet uurimuse igast peamisest lõigust. Laused on lühikesed ning tekstilõigus mitte rohkem kui seitse rida. Laboratooriumiaruandeid kirjutatakse mitmel põhjusel. Empiirilist materjali esitatakse teadustekstis ainult vajaduse korral teoreetilise lähenemise selgitamiseks. Memod mis esitavad palveid või edastavad teateid on lühikesed ning sissejuhatuseta. See näitab ära, kuivõrd on kirjutaja saanud aru teema sisust, tema põhjendamisoskust. Formaadina võib esineda kõigis teadusvaldkondades. Resümeest jäetakse välja illustratiivsed näited ja viited kirjandusele. Kõige paremini on projitseeritav Arial Bold. Ettekande esitleja seisab üldjuhul teatud kindlal ajal oma posterettekande kõrval, et oleks võimalik saada täpsustusi või diskussiooni arendada. Konverentsiettekanded retsenseeritakse. Memo sisu koosneb sissejuhatusest- memo kirjutamise eesmärk, analüüsist- objektiivne kirjeldus, mida tutvustatakse, millest räägitakse.

Teadustekst – Vikipeedia

. Oma raha, laen kinnisvara tagatisel. Sageli on selleks otstarbeks valmis kindla struktuuriga formularid. Konverentsiettekanne – on konkreetse teadusliku probleemi või selgelt piiritletud teema suuline käsitlus, mille sisust arusaamist toetavad visuaalsed abivahendid. Aruanne koosneb järgmistest osadest: referaat, sissejuhatus, arutelud, järeldused ja lisad. Teesid on sarnane vorm konverentsi toimetistega, mis sisaldab originaalinformatsiooni uurimistöö kohta, kuid ei ole primaarne publikatsioon. See ei ole üks-ühene ei teadusartikliga ega visuaalselt köitva reklaampostriga. Kuna sotsiaal- ja reaalteadustes on vajalik kiirem kommunikatsioon, on siin eelistatumad teadusajakirjad. Laiendatud teesid on avaram versioon teesidest, kuid tavaliselt puudub selles detailsem informatsioon uurimuse või katsete andmestiku kohta. Osa huvilisi loeb läbi üksnes töö motiivi, põhjendused ja uurimuse tulemused. Hangi kindlustus. Suuline ettekanne peab mahtuma etteantud ajapiiridesse. Tavaliselt on väitekirja koostamine magistri- või doktoriõpingute kulminatsiooniks. Memo kasutatakse palvete või teadete edastamiseks ning teadustööde kohta käiva info edastamiseks. Posterit kavandades peab mõtlema mõlemale võimalusele. Slaidide koostamine on ettekannete puhul hästi oluline. Teaduslik poster pea välja nägema professionaalne. Sisaldab ka muid osi kui kokkuvõte – sisaldab viidatud kirjandust, võrdlust seotud töödega, ka muid tulemusi ja detaile. Kokkuvõte sisaldab uurimuse eesmärgi sõnastuse, lühikese meetodi ja tulemuste kirjelduse ning tulemuste rakendamise kokkuvõtte. Taotlus peab olema kirjutatud selgelt ja löövalt, rõhutades uurimistöö fundamentaalset tähtsust, samuti enda võimekust uurimistöö teostamisel, uurimistöö uudsust, aktuaalsust, tulemuste tähtsust jne. Reeglina kirjutatakse teesid konverentsiettekande, teadusartikli esitlemiseks. Erinevalt väitekirjast ja monograafiast on teadusartikli esitus kokkusurutum. Seepärast ei saa seda nimetada ka teadusartikliks, kuigi informatiivsuse ja sisu mahu poolest on need teadusliku artikliga võrreldavad. Taotluse eesmärgiks on üldjuhul raha saamine uurimistöö toetuseks, lisaks teaduslike aspektide esiletoomisele on oluliseks töö “müügi” aspekt. Esitatakse ka edaspidised ettepanekud, mida on tarvilik veel uurida. Ettekanne on mingit probleemi teaduslikult käsitlev kirjutis, mis kantakse suuliselt ette konverentsil ning tavaliselt avaldatakse konverentsi kogumikus. Koridoriseintel ülespandud posterite juures koostajad ei seisa. Essees esitatud argument peab olema toetatud vastavate viidetega teistele teadustekstidele.Kui essee on mõeldud teaduslikule auditooriumile, puudub vajadus pikemaks sissejuhatuseks, kuna lugeja orienteerub käsitletavas temaatikas. Otsitakse välja olulisemad teemad ja seotakse nad omavahel loogiliselt. Kuna memo vahendab informatsiooni läbi faktide, ei esitata memos isiklikke hinnanguid, arvamusi ja üldistusi. Taotluses peaks olema lõik ka selle kohta, milline oleks uurimuse praktiline tähtsus ja milline tema panus teaduse arengusse. Kasutada meeldivat värvikombinatsiooni, mida silmadel on hea jälgida. Laenud esimene laen intressita 500, sampo pank.Eesti. Teesid esitatakse tavaliselt lõpetatud uurimistöö kohta

Märkused