Inimloomus on kord juba selline, et meil on väga raske, aastake või paar, raha planeeritud ostude jaoks kõrvale panna, kuidagi kipub ta alati varem ära kuluma

Osavalla ülesandeks peaks kindlasti jääma sotsiaalhoolekande küsimuste lahendamine, lasteaiad, algkoolid, heakord ja nii edasi. Nad peaksid seaduse järgi tagama maakonna tasakaalustatud arengu, ent vahendeid ei ole neile selleks antud. Et vallavanemale anda tugevam mandaat, võiks vallavanem olla valitud otse rahva poolt, siis ei peaks ta tõmblema poliitika tuultes. See looks olukorra, kus üks osa otsusest langetatakse suurvalla ja teine osa osavalla tasandil, sõltuvalt sellest, kuidas on üht või teist valdkonda mõistlik korraldada. Peale sotsiaaltöötaja peaks igal osavallal olema ka vallavanem, vallasekretär. Justiitsministri algatatud täiendav diskussioon sel teemal on tervitatav. Nii on enamik Eesti ametkondi jaganud riigi oma parema äranägemise järgi neljaks piirkonnaks ilma, et kohalikel inimestel ja võimuesindajatel oleks olnud selles osas mingit kaasarääkimisõigust. aastaks võiks Eesti maakonnad muuta maakondlikeks omavalitsusteks, kus senistest valdadest saaksid osavallad, ning luua praeguste maavalitsuste asemel regioonidesse reaalset võimu omavad riigi piirkondlikud esindused. Jüri Raidla on olukorda, kus suur osa Eesti väikestest omavalitsustest ei suuda oma inimestele avalikke teenuseid kvaliteetselt osutada, nimetanud põhiseadusvastaseks. Kuidas täpselt toimuks teenuste jagunemine maakondliku ja osaomavalitsuse vahel, sõltuks kohalikust kokkuleppest. Vastupidi: seda peab tugevdama. Tänastest valdadest, kui nad vahepeal ei otsusta ühineda, saaksid reformi tulemusel niinimetatud osavallad. Millised ametnikud veel peaksid osavallas tööle jääma, sõltuks kohalikust eripärast ja vajadusest. Olevik näitab, et täna on võib-olla isegi viimane aeg keskenduda tulevikule. Maavalitsuste asemele riigi regionaalsed esindused Maakondliku omavalitsuse sünni korral lõpetaksid maavalitsused praegusel kujul oma töö ja selle poolt pakutavad teenused liiguksid valdavas osas maakondliku omavalitsuse pädevusse.

PDF Ütle kolm korda ja kiiresti: deinstitutsionaliseerimine (4)

. Inimloomus on kord juba selline, et meil on väga raske, aastake või paar, raha planeeritud ostude jaoks kõrvale panna, kuidagi kipub ta alati varem ära kuluma. Seevastu näiteks arstiabi, põhi- ja gümnaasiumihariduse, ühistranspordi, ehitus- ja planeerimisküsimused ning mitme teise suurema valdkonna korraldamine võiks käia maakondlikul ehk suurvalla tasandil. Samuti on haldusreformi vajadust korduvalt rõhutanud riigikontrolör, õiguskantsler, OECD. Et niinimetatud ametkondliku või hiiliva haldusreformi viljad pole alati kõige paremad, sellele viitas oma aastapäevakõnes ka president Toomas Hendrik Ilves. Nagu näha, pole regionaalse haldustemaatikaga seni kuigi kaugele jõutud. Ükski rahasumma ei saa muuta sind õnnelikuks, sest õnn saab alguse seespoolt.

Kuus vannet, mis kuluvad igas suhtes hädasti ära - Suhted.

.

tähtkujud on ju jamps - saage aru, debiilid juba 1 kord.

. Muutuste käimatõmbavaks jõuks on teadmine, et vanaviisi edasi minna pole võimalik. Kui ühistranspordi ja tervishoiu korraldamine on Eestis maakonnapõhine, siis samahästi võiks maakonnapõhiselt korraldada ka näiteks gümnaasiumiharidust, tee-ehitust, jäätmekäitlust. Maksekuupäeva muutmisele võivad rakenduda lisatasud. See aga ei tähenda, et riik kaotaks piirkondades oma esindatuse. Sestap on maakonna kui iseseisva üksuse tugevdamine vajalik. See ei tähenda, et praegused vallad kaoksid kaduvikku. Kiirlaen ilma intressita, ebamõistlik intress. Kindlasti ei tohiks seada eesmärki, et uued suurvallad on täpselt tänaste maakondade piires. Nemad oleksid lüli kohaliku elaniku ja maakonnakeskuses asuva omavalitsuse vahel.

Minu nägemus on, et maakond peaks olema Eesti uue regionaalhalduskorralduse aluseks. Välja pakutud lahendus ei tekita juurde uut bürokraatiat ega suurenda riigi halduskoormust. Otsustavat läbimurret ei saavuta keegi. aastal toimuvatel kohalike volikogude valimistel peaks jääma mandaadid seniste omavalitsuste piiridesse. Need on teenused, mille kättesaadavus peaks olema inimesele võimalikult lähedal. Sõltumata sellest, kas nimetada Eesti regionaalhalduse ümberkorraldamist haldusreformiks või riigireformiks, on vajadus muudatuste järele Eesti haldusstruktuuris muutunud üha selgemaks. Kuna aga inimloomus on kord juba selline, et keegi vabatahtlikult lahkuda ei soovi, on tulemuseks kaevikusõda, kus üksteise poole pillutakse ohtralt verbaalseid granaate. Maakondlik kohalik omavalitsus oleks võimalik komplekteerida parimate spetsialistidega, kes teenindaksid inimesi nii maakonna keskuses kui ka korraldaksid vastuvõtte osavaldades. See kindlustaks, et igast piirkonnast oleks esindaja volikogus. Maavanemaga tuleks kooskõlastada kõik tähtsamad otsused, mida riik regioonis planeerib. SMS laenude võrdlus, laen alates 17a. Riigipoolset kontrolli maakondliku omavalitsuse otsuste üle jääks tegema tänane maasekretär oma bürooga, ent maavalitsus lõpetaks praegusel kujul tegevuse, sest nende funktsioonid võtaks üle uus omavalitsus. aasta kohalike valimistega võiksid maakonnad võtta üle omavalitsuse ülesanded ja õigused. Regionaalse haldustemaatika käsitlemine on tihtipeale takerdunud küsimuse taha, kes kaotab.

Aivar Kokk: kaevikusõda peab muutuma koostööks - Arvamus

. Ju siis on vanaviisi veel võimalik hakkama saada. Tegu on sama süsteemiga, mida kasutati maavanema määramisel, kui vetoõigus oli kohalike omavalitsuste liidul. Inimloomus on kord juba selline, et meil on väga raske, aastake või paar, raha planeeritud ostude jaoks kõrvale panna, kuidagi kipub ta alati varem ära kuluma. Miks mitte panna maakondades käima omavalitsuse teenusbussid, mis regulaarselt tooks külasse vajalikud ametnikud, nii nagu täna tuuakse külasse posti- ja pangateenused. Küll muudaks selle ellurakendamine paljude otsuste tegemise lihtsamaks ja mis peamine – võimaldaks ka edaspidi saada inimestel kvaliteetset avalikku teenust. Oluline on see, et piirkonna juhil oleks reaalne võim ja õigus rääkida valitsuses kaasa piirkonna jaoks tähtsate otsuste tegemisel. Siin tuleks vaadata ikka, kus on tõmbekeskused ja millised piirkonnad jäävad selle tõmbekeskuse tagalateks. Viis aastat peaks olema piisav aeg, et need lahendused ellu viia ja samas ka võimaldama tänastel ametnikel teha otsuseid, kuidas ja kus nad näevad ennast viie aasta pärast. See looks olukorra, kus ministeeriumid ja riigiametid peaksid oma struktuurimuutuste läbiviimisel arvestama rohkem kohalike oludega, kohaliku regioonijuhi seisukohtadega. Praegustel maavanematel, kes ju nime poolest võiksid või peaksid olema maakonna juhid, pole tegelikult selliseid volitusi. Kas neid regioone on Eestis neli-viis, rohkem või vähem, tuleb riigil kiirelt otsustada. Maakondades ning regioonides laiemalt on paljud asjad liikunud isevooluteed, mis paraku pole olnud tihti parim lahendus. Kui see olukord on teadvustatud, muutub ka vaidlus konstruktiivseks ja hakatakse otsima lahendusi, mitte õigustusi. Olgu selleks ühendatavad väikevallad või koondatavad maavanemad, ikka tõuseb reformikava ümber toimuva arutelu keskmesse küsimus, kes peab lahkuma. Kohalikud omavalitsused jällegi osutavad mitmeid avalikke teenuseid, mida oleks mõistlik korraldada maakondlikult, kuid mida ühel või teisel põhjusel ei tehta. Osavallavanema määraks uus valitav volikogu, kuid sama piirkonna saadikutel peaks olema vetoõigus ka esimese kahe kandidaadi puhul. Mõelda sellele, kuidas korraldada Eesti regionaalne haldussüsteem selliseks, et oleks tagatud avaliku teenuse kättesaadavus, selle efektiivsus ja kestlikkus

Märkused