Ehkki see punkt ei kehti mitte niivõrd ostusõltuvuse kui üldise rahalise kaose kohta, on see siiski oluline faktor, mis viitab sellele, et sul pole raha üle kontrolli

Peep Lassmann ei ole kahtlemata elanud tavapärast muusikuelu, ka Eesti kontekstis mitte. Umbes nii võiks kujutleda ka teoloogi vaadet maailmale. Paraku ei näe praegu ei vanemate ega nooremate pianistide hulgas neid, kes võiksid seda haruldast ettevõtmist korrata. On tõsi, et meil ei ole mingeid tagatisi, et meie kujutlusele Jumalast vastab midagi “reaalset”. Teiseks teeb murelikuks saali kontsertklaveri järjest halvenev olukord, üsna kurvaks teeb ülemise registri kõlavärvivaesus. Tarmo Lepiku teost „Musica quasi una sonata“ kuulsin elus teist korda, esimene kord samas esituses kuu aega tagasi „Virmaliste“ festivalil. Et ei peaks hakkama jalgratast leiutama. Võiks arvata, et võrdlen võrreldamatut, kuna nende eluteed on niivõrd erinevad.

Raskeveokimaksu, teekasutustasu ja eritasu maksmine

. Ehkki see punkt ei kehti mitte niivõrd ostusõltuvuse kui üldise rahalise kaose kohta, on see siiski oluline faktor, mis viitab sellele, et sul pole raha üle kontrolli. Sfääriline trigonomeetria on kasutu ehituskrundi piiride mahamärkimisel – nii nagu soterioloogia ei aita päranditüli õiglaselt lahendada –, aga tulus tähtedevahelise lennu trajektoori arvutamisel. Maailm on üks ja ühtne ning kõik on kõigega seotud. Teoloog loodab, et võib-olla koos iga lõpuni mõistetud tõega saadakse aru Jumalast, ja kõiges ilusas, mida vaadatakse, nähakse Jumalat, ja iga öeldud terega tervitatakse Jumalat. Nagu bioloogi- ja teoloogiharidusega Toomas Jürgenstein on rõhutanud, võib tänapäeval kristlikku sõnumit edukalt väljendada evolutsionismi abil. Võib eitada, nagu teeb heroiline ateist, Nobeli preemia laureaat Jacques Monod, kes vaatleb elu kosmilist ainukordsust läbi molekulaarbioloogia paradigma. Teoses esinevad ohtrad tsitaadid nii Šostakovitši enda kui ka teiste heliloojate loomingust kutsuvad välja mängima seda nii ilmselget huumorit, panustama aplombile ja särtsakusele.. Ta teab nüüd, et ta on kui mustlane universumi ääremaadel, mis on kurt tema muusika ja ükskõikne tema lootuse, valu ja kurjuse suhtes”. Aga senikaua kui inimene ei loobu kangekaelselt mõtet otsimast – võib-olla ta kunagi loobub – on hea, kui on võtta teolooge, kes teavad, kuidas neile küsimustele on varem vastatud. Maailmas on kõik nii nagu ta on ja toimub nii nagu ta toimub; tema sees ei ole väärtust – ja kui oleks, siis oleks see väärtusetu. Interpreet ja tema instrument on muusika loomisel üks tervik ning alahinnata ei saa ka inspiratsiooni, mida muusikule pakub väga hea pill. Eukleidiline geomeetria on järelduste formaalne süsteem, mille aluseks on postulaadid, mis võivad mingis olukorras kehtida, kuid ei pruugi. Tema ametiajal valmis EMTA uus maja ja ajakohastati õppekorraldus. Kui me neid “väärtusjooni” silmitseme, siis on võimalik aimata punkti, transtsendentset ja kummatigi konstituiivset, milles nad silmapiiri taga kokku jooksevad. Kõvera aegruumi kirjeldamiseks ei sobi Eukleidese geomeetria ja Einstein võttis abiks Bernhard Riemanni loodu. Lassmanni mängus saab nautida nii intoneerimis- ka kui fraseerimiskunsti: need interpretatsioonikomponendid on paraku eesti ja ka muu maailma pianismis vähetähtsaks taandumas. On üpris meelevaldne, et mitte öelda ebaõiglane, võrrelda salvestist ja elavat ettekannet, kuid paraku kontserdisaalis ma teost rohkem kuulnud pole. Kui me kasutame eukleidilist geomeetriat millegi looduses esineva seletamiseks, siis toetume vaikimisi üldrelatiivsusele, et seletada, miks on eukleidiline geomeetria antud juhul rakendatav. See punkt on aga virtuaalne, jah, seda “ei ole olemas “ pildil – pildil, mida ta ometi valitseb. See, mis teeb selle mittejuhuslikuks, ei saa asetseda maailma sees, sest muidu oleks see jällegi juhuslik. Küsimus saab kerkida vaid universumi ja ta viimse tähenduse, selle mõtte või mõttetuse kohta. Tehnilise teostuse poolest laitmatu ei olnud kumbki klaveriõhtu, kui mainida seda tegelikult ainsat objektiivset mõõdupuud, mille järgi muusikuid arvustada saab. Kust saab laenu votta kui olen volgnik, saarekaluri laenu kontor. Sellisel juhul oleks küsimusel, miks on meie avastatavad loodusseadused ja meie mõõdetavad looduse konstandid just sellised, nagu nad on, lihtne teleoloogiline vastus – sest ainult seda sorti suure paugu korral saab olemas olla keegi, kes selle küsimuse esitab.

Meeldetuletus: poes ei kehti 14päevane taganemisõigus.

. Uchida oma rohke esinemiskogemusega tundus laval palju rabedam ja heitlikum kui Lassmann, kelle kontserte saab külastada üsna harva ning kes on tunnistanud, et igapäevaselt ei harjuta ta klaverit juba aastakümneid. Kuidagi väga kerge on tekkima tunne, et kui keegi on populaarne ja maailmakuulus, andnud välja ohtralt plaate ning esineb pidevalt maailma eri paigus, siis tema kontserdid on tingimata paremad kui kolleegil, kelle elus kõike seda ei ole. Meie kodumaal pole interpreetidest kellelgi nii vilgast ja eredat kontserdielu, millisest võib rääkida maailma tippude puhul, ning sellega kaasnev on omaette teema. On võimalik sügavaimas ja viimses tähenduses kujutada endale kõike väärtuslikku ette nii, et see konvergeerub ülimas väärtuses, “väärtusisikus”. Kui oleks väärtus, millel on väärtust, peab see asetsema väljaspool kõike toimuvat ja nii-olevat. Teoloogid on oma sõnumi edastamisel kasutanud mitmesuguseid filosoofiaid: nii väljendab Augustinus oma mõtteid platonismi kaudu, Aquino Thomas toetub Aristotelesele, Rudolf Bultmann eksistentsialistlikule filosoofiale. Et tegu on jäämäe tipuga, et komöödia kõrval seisab meeleheide, et ka selles pealtnäha reipas teoses on rohkesti irooniat ja allteksti, võis kogeda Peep Lassmanni meisterlikku ja sügavat tõlgendust kuulates. Peep Lassmann pole oma aega jaganud vaid pianismi ja pedagoogitegevuse vahel, ta oli ka tervelt veerand sajandit muusika- ja teatriakadeemia rektor. Kontserdi avaloona esitatud Heino Elleri „Kodumaine viis“ kõlas ühtaegu lihtsalt ja sisendusjõuliselt: selge faktuur, sõltumatud ja hästi haakuvad puhtad liinid teenisid täielikult muusika kulgemise ja vormi ülesehitamise loogikat. III Estonia kontserdisaalis. Sõnal “perspektiiv” on kaks tähendust. Teoloogia tihe läbipõimumine teiste teadusaladega on loomulik. Kui seda ventileerivat nähtust saaks edaspidi muusika kõlamise ajal vaigistada, oleks imetore. Kõik muu on juba kinni publiku kuulamisoskuses ja maitses ning see on määratult subjektiivsem ja samal ajal palju olulisem kui valed noodid. Pianisti andekus, tema muusikamõistmise sügavus avanes siin täies eheduses. Ei ole ühtegi teoloogi hariduse komponenti, mida ei saaks soovi korral mahutada mujale. Eesti klaveripärandis on palju vähemängitud kvaliteetset muusikat, kõnealune teos sealhulgas. Mulje on selline, nagu uriseks puhur su kõrval ning muusikale on raske keskenduda. Monod on veendunud, et “lõpuks teab inimene, et ta on üksinda osavõtmatu universumi lõpmatuse ees, kuhu ta juhuslikult on sattunud. Sest kõik toimuv ja nii-olev on juhuslik. Noorus­liku uljuse ja küpse elutarkuse haarava sümbioosi peale aplodeeris publik tormiliselt ja püsti seistes. Ehk on siin mõtlemisainet neile, kelle võimuses on panna õlg alla eesti interpretatsioonikunsti jäädvustamisele. Üks neist on ruumiliste esemete pildil kujutamine kolmemõõtmelisena, perspektiivpildina. Haarde ulatuvus ja mahutavus. Kavas Heino Elleri, Tõnu Kõrvitsa, Tarmo Lepiku ja Dmitri Šostakovitši teosed. Mida see tähendab, teab vaid ta ise – kahtlemata palju loobumist aktiivsest muusikuelust, vähem kontserte ning rohkem tegelemist muusikaõpetuse ja -elu korraldusliku poolega. Mind häirib Estonia kontserdisaali ventilatsioon, mis tekitab nii tugevat heli, et muutub üheks „esinejaks“. aasta klaverifestivalil, kus leidis aset erakordne suurepäraste kontsertide paraad, mille eredaks täheks tõusis just Lassmann. Nagu me teame Einsteini üldrelatiivsusteooriast, ei kehti eukleidiline süsteem gravitatsiooniväljade puhul, ehkki ta on väga hea lähend Maa suhteliselt nõrga gravitatsioonivälja korral, milles Eukleides ta välja töötas. Kõige soojem suhe on usuteadusel mõtteteadusega. Ent sama teaduslik on ka vastupidine vaade. Rene Jakobson Kontsertide suurim erinevus ei olnud üldsegi pianistides, vaid hoopis saalis ja klaveris. See peab asetsema väljaspool maailma.” Öeldu mõistmiseks mõelgem veel kord pildi perspektiivile. Ka dogmadelugu – see sobiks mentaliteediajaloo osaks. Universumi mõte või mõttetus Üldrelatiivsusteooria kohaselt põhjustavad ruumis olev mass ja energia aegruumi kõveruse. Loodan, et see tõsiasi ei innusta noori muusikuid selles osas tema eeskuju järgima, Lassmanni puhul on tegemist siiski erandi, mitte reegliga. Kuulasin kontserti pärast ka Klassikaraadio järelkuula­misest ning mulje sai palju parem. Kiirlaenud sularahas, väikelaen. Uuel laenuandjal võivad olla mugavad teenused või paindlikumad tingimused, mis on sobivad siis, kui pead tegelema laenumaksetega pika perioodi jooksul. Kas on küsimus ebapiisavas hoolduses või milleski muus, ei saagi täpselt aru. Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega[LoginRadius_Share]. Kui ma peaksin nimetama eesti pianisti, kelle kontserdid on mulle suurimat elamust pakkunud, siis on see kahtlemata Peep Lassmann. Ehkki see punkt ei kehti mitte niivõrd ostusõltuvuse kui üldise rahalise kaose kohta, on see siiski oluline faktor, mis viitab sellele, et sul pole raha üle kontrolli. aastal salvestanud loo esmaesitaja Niklas Pokki ja Tallinna Kammerorkester Risto Joosti dirigeerimisel. Teine on kaugvaade, vaade kaugusse, ülekantult ka tulevikuväljavaade. Lassmannist umbes pool aastat noorem Uchida annab esinemisgraafiku tihedusega silmad ette ka paljudele noorematele kolleegidele, esinedes orkestrite ees ja andes soolokontserte. Edasi oletavad nad, et neis paljudes suurtes paukudes omandavad mõned looduse väidetavad konstandid meie omast erineva väärtuse ja võib-olla võtavad koguni mõned – nagu me neid praegu nimetame – loodusseadused teistsuguse kuju. Juba ainuüksi fakt, et Lassmann valis selle helilooja teose oma juubelikontserdi kavva, et ta on olnud tema teoste esi­ettekandja ning teinud salvestise Lepiku autoriplaadile, räägib enda eest. See punkt oleks too ainus, mis ühendab kõiki väärtusi. Juba aastakümnete taha jäänud kontsertide meenutamine paneb kaasa tundma kõigile praegustele muusikahuvilistele, kes oma nooruse või muu põhjuse tõttu sündmustest osa ei saanud. Me pole nii rikkad, et jätta tulevased põlvkonnad sellest väärtusest ilma. Kumbagi ei saa tõestada, nii mõttetus kui ka mõte on propositsioonid, mida ei saa ei verifitseerida ega falsifitseerida. Ainujumalat ei ole aga põhimõtteliselt võimalik tuua sisse asjade süsteemi. Kõige mugavam on väikealaenu tagasimakseid teha sõlmides e-arve püsimakse lepingu. Ei tema saatus ega kohustused ole kusagile kirja pandud. Analoogne on ehk lugu sellega, mida me nimetame väärtusteks: ka need näivad konvergeeruvat ühte kindlasse punkti. Praegu mängib ta mitut eri kava Schuberti sonaatidest: mina kuulsin teoseid, mis paar nädalat varem olid kõlanud Carnegie Hallis. Perspektiivpilt ja tema nn pagujoonte kulg, mis koondub ühte kindlasse punkti, on täielikult allutatud sellele punktile. Ühest asjast on mul tuline kahju – et Lassmann ei plaadistanud omal ajal Messiaeni ülipikki ja -raskeid tsükleid. Kuna ma pole peaaegu üldse tuttav selle silmanähtavalt originaalse ja huvitava helilooja loominguga, siis hoidun kommentaaridest. Teen seda siiski ja võrdlus tuleb Lassmanni kasuks – tema kontsert pakkus mulle suurema elamuse. Millegi tunnustamine reaalse asja või sündmusena tähendab, et seda õnnestub tuua sisse asjade süsteemi mingi konkreetse ajalis-ruumilise asukohaga, nii et see sobib kokku teiste asjadega, mida vastavalt raamistiku reeglitele tunnistatakse reaalsena. Vanust ei ole pillil ju veel nii palju, et olukord tunduks paratamatu.

On mõistetav, et looduse üksikseaduspärasustes ja detailides on tobe otsida otstarbekust. Kuid Lassmann pole oma aega jaganud vaid pianismi ja pedagoogitegevuse vahel, ta oli ka tervelt veerand sajandit muusika- ja teatriakadeemia rektor

Märkused