Ehkki irooniline, on see paraku laastav mõtteviis, mis kannab endaga kaasas halba otsustusvõimet

Samuti ei ole kaebaja rahul, et saatelõigus näidatakse tema poega. Sellest tulenevalt ei sisalda artikkel ka eksitavat infot. Samuti ei ole kaebaja rahul, et vallavalitsus sõna ei saanud ning Delfi ei ole artiklitesse parandusi teinud. Pressinõukogu hinnangul on sõna „ähvardas“ kasutamine pealkirjas põhjendamata ja lugejaid eksitav. Pressinõukogu hinnangul on Keili Sükijainen saanud saatelõigus võimaluse oma seisukohtade selgeks väljaütlemiseks. Pressinõukogu leiab, et leht oleks pidanud andma kaebajale sõna, et kommenteerida ebaseadusliku ehitise süüdistust, ühtlasi viidata käimasolevale kohtuvaidlusele samas asjas. Häkkimise loos ei nimetanud leht uudisloos Keith Siilatsi nime. Samuti peavad kaebajad artkli pealkirja eksitavaks. Intervjuu käigus on kaebaja saanud võimaluse vastata kõigile süüdistustele. Kaebaja ei ole rahul, et talle sõna ei antud ja et toimetus ei avaldanud vastulauset. Samuti ei ole asjakohane rääkida artiklite pealkirjades korruptsioonist vallavalitsuses, kui selline tõsine süüdistus põhineb vaid oletuslikul ajakirjanduslikul konstruktsioonil. Pressinõukogu hinnangul on artikliga tungitud Simon Suviste eraellu ja esitatud spekulatsioone. EALLi mittekuuluva lehena on Gorodil selleks õigus. Lisaks on kaebajat käsitletud mahukas artiklis põgusalt vaid kahes kohas ja neutraalselt. Vahi all viibija kui konflikti osapoole kommentaari saada ei olnud reaalne. Samuti ei ole kaebaja rahul, et ei ole artiklites kui süüdistatav osapool sõna saanud. Pressinõukogu hinnangul ei ole intervjuus viidatud ajavahemikule, mil EMO koormus langes ja seega ei saa tegemist olla ka faktiveaga. ZiP EE laen, laenusumma kalkulaator. Samuti ei ole kaebaja rahul, et tema esindaja selgitused saatelõigust välja jäid. Samuti ei ole kaebaja rahul, et ei saanud võimalust kommentaariks. Lahendatud: Kaebaja jäi Rahvusringhäälingu lahendiga rahule. Pressinõukogu leiab, et info kaebaja kohta on artiklis, kaebaja esitatud dokumentides ja toimetuse vastuses vastuoluline ning sellest tulenevalt tekib kahtlus loos oleva väite kohta, et kaebaja on kriminaaluurimise all. Pressinõukogu hinnangul on kaebaja saanud sõna, nagu ka teine osapool. Samuti on sama väljendit kasutatud reporter.ee veebilehel. Samuti jättis artikkel MTÜst Minu Eesti Noored vale mulje. Pressinõukogu hinnangul on artklis loodud kuriteost ühekülgne pilt ning uudisloosse on lisatud oletused. Kuna tegemist on arvamuslooga, siis on ajakirjanikul õigus selles oma hinnanguid anda. Pressinõukogu hinnangul on toimetuse otsustada, millisel kujul ja kui suures mahus vastulause avaldada. Ajaleht on eksitavalt ühendanud kaebaja astumise erakonda ja justkui sellest tuleneva korteri saamise ning võimude toetuse orkestrile. Kaebaja ei ole rahul, et leht ei küsinud temalt kommentaari. Pressinõukogu hinnangul ei ole artiklis Aleks Lepajõe kohta esitatud eksitavat infot.

Lisaks ei ole alust kahelda allika väites, et metsa võeti maha ka küla rajamisel. Samuti leiab kaebaja, et artikklid ja pildiallkiri sisaldavad valeväiteid. Leht on korrektselt viidanud allikatele ning pakkunud sõna ka Kiira Pajule. Pressinõukogu hinnangul on EMT saanud artiklis võimaluse oma seisukohtade selgitamiseks. Saatetegijad soovisid saada kommentaari ka Hermann Kalmuselt, kuid ta keeldus. Pressinõukogu hinnangul ei tule uudisest välja pealkirjas ja juhtlõigus väideti, et Eesti Energia sai õiguse saastamiseks. Kaebaja leiab, et teise artikli pealkiri ei ole loo sisuga seotud ja sellega rikutakse ta mainet. vastu, nagu väidab kaebaja. Pressinõukogu hinnangul on küll algset vallavalitsuse infolehe teksti refereeritud, kuid artiklis olevale kriitikale ei antud vallavalitsusele võimalust vastata. Pressinõukogu hinnangul sisaldab artikkel alates pealkirjast spekulatsioone, kuid tõestusmaterjali ei esitata. Kaebaja leiab, et artiklid sisaldavad eksitavat infot. Samuti leiab kaebaja, et artikkel ei põhine tõenditega tagatud infol ning sisaldab oletusi ja valeväiteid. Samuti ei ole kaebaja rahul, et neile saates sõna ei antud, kuigi esitati tõsiseid süüdistusi. Pressinõukogu leiab, et kaebaja on artiklis kõrvaltegelane ja ei ole konflikti osapool ning seetõttu ei olnud põhjust Svea Finance ASile sõna anda. Krediit 5000 €, SMS laenu pakkujad. Samuti ei ole kaebaja rahul, et neis ja juhtlõigus on esitatud info ühekülgselt ja ei ole arvestatud EMT-poolset ümberlükkamist. Samuti ei kontrollitud kriitiliste faktide tõesust. Pressinõukogu hinnangul sisaldas Tiit Madalvee artikkel Antti Leigri kohta tõsiseid süüdistusi. Pressinõukogu hinnangul oleks olnud loo kontekstis piisav, kui kaamera ees oleks kokkulepitult andnud kommentaari Creditreformi ametlik esindaja. Kaebaja leiab, et seetõttu on uudise pealkiri eksitav.

Eesti Ajalehtede Liit - Pressinőukogu

. Samuti leiab kaebaja, et artiklitega on rikutud tema õigust privaatsusele. oktoobri artikli esitamine krimiuudiste rubriigis. Pressinõukogu hinnangul on artikli pealkiri eksitav. Kuna saatelõigus kajastati prokuratuuri seisukohta, siis leiab Pressinõukogu, et kaebajate seisukoht oleks pidanud leidma samas mahus kajastamist. Pressinõukogu leiab, et Lääne Elu on avaldanud ebaõigeid fakte. Samas on Kersti Kaasik Pressinõukogu hinnangul endise pankrotihaldurina avaliku elu tegelane ning uudise avaldamine lehes on sellega põhjendatud. Samuti ei ole kaebaja rahul, et ei saanud sõna kommentaariks. Samuti on artiklis segamini uudised, oletused ja arvamused ning kaebaja ei ole saanud sõna. Pressinõukogu hinnangul sai Sirje Kiin oma vastulauses piisavalt leheruumi oma seisukoha avaldamiseks. Rahvusringhäälingu veebartikkel Kaebaja leiab, et artikkel sisaldab valet. Pressinõukogu hinnangul ei ole kaebaja kirjast võimalik välja lugeda info avaldamise keeldu. jäetud läbi vaatamata, sest leht avaldas vabanduse. Pressinõukogu hinnangul ei naeruväärista ega laima saade kaebajate perekonda. Kaebaja ei ole rahul, et leht tema vastust ei kasutanud ja jagas selle kohta eksitavat infot. Tegelikkuses soovis Marika Ratnik lastetoetuse tõusu tulevikku lükata ja seega ei olnud ta toetuse tõstmise vastu. Pressinõukogu hinnangul oleks pidanud leht andma Mare Uritammele võimaluse kommentaariks ja vajadusel avaldama hiljem ka tema vastulause. Delovõje Vedomosti oleks pidanud süüdistuse tausta ja faktid avaldama. Pressinõukogu leiab, et Õhtulehel ei olnud kohustust avaldada vastulause või õiendus. Samas oleks LP lugejate mitmekülgsema informeerituse tagamiseks võinud kaaluda kohtuotsuse refereeringu avaldamist intervjuu juures. Kaebaja leiab, et artiklis on faktidele mittevastavaid väiteid. Samuti sisaldavad lood eksitavat infot ja toimetus viivitas vastulausega. Lisaks on talle artiklis külge keleebitud valetaja silt, mis ei ole tõsi. Kaebaja peab pealkirja ja fotoallkirja eksitavaks. Pressinõukogu hinnangul sai kaebaja võimaluse tema kohta esitatud süüdistusi kommenteerida. Samuti leiab kaebaja, et artikkel sisaldab ebatäpsusi ning oletusi, mis ei ole eristatavad faktidest ja arvamustest. Pressinõukogu hinnangul on kaebaja seisukohti kajastatud. Pressinõukogu leiab, et lehel ei olnud põhjust erinevate allikate väidetes ja kompetentsuses kahelda. Samuti pole antud võimalust kaebajale oma seisukohtade seletamiseks. Samuti olid artiklites segi faktid, arvamused ja kommentaarid. Pressinõukogu hinnangul kajastuvad Sputniku seisukohad nende küsimustes, mis uudises avaldati. Kaebaja leiab, et artikkel sisaldab valeväiteid. Samuti ei ole kaebaja rahul, et ei saanud piisavas mahus sõna ega võimalust vastulauseks.

Looming

. Arvamusartikli „Kultuuripreemia määramisest” puhul ajakirjanduse eetikakoodeksit rikkutud ei ole, sest igal inimesel on õigus arvamust avaldada. Pressinõukogu hinnangul tuleb artiklist välja, et hoone üheks müümise põhjuseks on kehv praamiliiklus ja seega ei ole artikli pealkiri eksitav. Samuti ei ole kaebaja rahul, et leht neile sõna ei andnud, kuigi lugu sisaldab süüdistusi. Ta leiab, et artikkel sisaldab valeinfot ja -hinnanguid. Pressinõukogu hinnangul on Tallinna TV kohta avaldatud ebatäpset infot, sest juhtkirjas viidatud loengut ei kajastatud. Seega ei saa antud saatelõiku lugeda ühepoolseks. Ka avaldas leht kaebaja vastulause muutmata kujul. Samuti leiab kaebaja, et antud loo puhul puudus avalikkuse huvi. Uudistelõigus kõlanud reporteri hinnangut Keskerakonna liikmete kohta peab Pressinõukogu eksitavaks. Pressinõukogu leiab, et Eesti Päevalehel oli piisavalt alust ja tõsine avalik huvi teema käsitlemiseks. Artiklist ei saa kaebaja hinnangul aru, et ta esitas neile valeväidetele oma seisukohad. Samuti on eiratud tema süütuse presumptsiooni ja kahjustatud kaebaja au ja väärikust. Uudis oli kaebaja hinnangul ühepoolne ja linnavalitsuse mainet kahjustav. Oma kaebuses ei näita kaebaja, et kõnealuses saatelõigus oleks faktilisi eksimusi. Kaebaja on seisukohal, et saatelõiguga püütakse Kodustuudiole maksta kätte koostööst loobumise eest. Samuti on neis ebatäpset infot. Pressinõukogu hinnangul eksitas Postimees lugejaid, sest avaldas tõele mittevastava väite Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvarti kohta. Varasematele katsetele kaebajaga ühendust saada Oksana Zuiko ei reageerinud. Georg Linkov on artiklis saanud küll teistel teemadel sõna, kuid konkreetses võimuhaaramise süüdistuses mitte. Lahendatud: Lahendatud ERRi ajakirjanduseetika nõuniku poolt: rikkumist pole. Pressinõukogu hinnangul oli artikkel konfliktist lasteaias ja linna haridusnõuniku võimalikust võimu kuritarvitamisest, mitte niivõrd konkreetsest lapsest. Ehkki irooniline, on see paraku laastav mõtteviis, mis kannab endaga kaasas halba otsustusvõimet. Lisaks kajastavad foto ja selle allkiri tegelikku olukorda – ala on aiaga piiratud ja silt „Merd kõigile“ on selle juures. Pressinõukogu hinnangul ei saa pidada eksitavaks sõna „vihavaenlane“ kasutamist pealkirjas, sest seda kinnitavad kahe mehe vahelised arvukad kohtuvaidlused. Antud artiklis avaldatut oli vaja avalikkusel teada, samuti olid avalikkuse jaoks olulised protsessis osalejate nimed. Kaebaja leiab, et artikkel tekitab talle põhjendamata kannatusi. Leht on tõendanud korraldaja teadmist, et mõned lepingu sõlmimise hetkel rahastajale välja käidud esinejad ei saa tegelikult kontserdil osaleda. Pressinõukogu hinnangul sai Jõhvi võim Jõhvi Lasteaiad direktori kaudu võimaluse ka oma seisukohta avaldada ja eraldi sõna vallavolikogu või vallavalitsuse esindajale anda ei olnud vaja. Olukorda oleks saanud lahendada ka ettevõttele vastulause andmisega. Samuti peab kaebaja artiklit kriitiliseks ja ründavaks. Samuti leiab kaebaja, et saates on avaldatud infot, mida avalikkusel ei olnud vaja teada. Samuti leiab kaebaja, et ajakirjanik on kuritarvitanud meediaga suhtlemisel kogenematuid isikuid, leht ei ole kontrollinud info tõesust ja allikate usaldusväärsust. Kaebaja ei ole rahul, et toimetus ei avaldanud vastulauset. Teater seda võimalust ei kasutanud ja eelistas anda formaalseid vastuseid. Samuti ei pea kaebaja põhjendatuks oma nime ja aadressi avaldamist lehes. Pressinõukogu hinnangul eksis leht antud punkti vastu juhtlõigus, kus on kirjas: „Lastekaitseseltside võrgustiku ajas lõhki MTÜ Perede ja Laste Nõuandekeskus juhi Marika Ratniku soolo napi lastetoetuse tõstmise vastu.“. Ajakirjanduseetika koodeksit ei ole rikutud, sest diskussioon üliõpilase ja õppejõu vahelise sobiliku suhtlemislaadi üle on avalikkuse jaoks oluline ja põhjendab taolise materjali ilmumist. Ajaleht ei ole kummutanud kaebaja väidet, et artiklis esitatud kirjeldus Riigikogu esimehe sekretäri vahetamisest ei vasta tõele. Kaebaja ei ole rahul, et tema kommentaar avaldati luba küsimata. Pressinõukogu leiab, et kuna juhtunut on kinnitanud kaitsevägi, ei ole selles põhjust kahelda. Pressinõukogu hinnangul on artiklis esitatud Katrina Allikmaa kohta tõsiseid süüdistusi, kuid talle sõna antud ei ole. See info oleks tulnud ümber lükata ka Äripäeva enda kanalites, mitte ainult Pressinõukogule saadetud Anastassia Kovalenko kirjas. Kaebaja leiab, et artikli pealkiri on eksitav ja tekst sisaldab valeväiteid. Samuti ei ole kaebaja rahul, et teda käsitleti saates kurjategijana enne kohtuotsust. Ehkki irooniline, on see paraku laastav mõtteviis, mis kannab endaga kaasas halba otsustusvõimet. Kaebaja hinnangul ei tugine pealkiri faktidele. Samuti ei loodud kaebajast eksitavat kuvandit. Pressinõukogu hinnangul on tegemist seose loomise ja süüdistusega, millele oleks pidanud küsima Liisa Oviiri kommentaari. Vastavalt ajakirjanduseetika koodeksile teenib ajakirjandus avalikkuse õigust saada tõest, ausat ja igakülgset teavet ühiskonnas toimuva kohta.. Pressinõukogu leiab, et uudistelõik sisaldab hinnangut. Samuti ei ole kaebaja rahul, et notaritega selgituste saamiseks ühendust ei võetud. Kaebaja ei ole rahul, et saates näidatakse eravestlust temalt luba küsimata. Pressinõukogu ei pea artikli pealkirja eksitavaks. Laimavate väidete kohta kaebajailt kommentaari ei küsitud. Pressinõukogu leiab, et mittetulundusühingus toimuv peab olema avalikkuse veelgi suurema avalikkuse tähelepanu all kui riigisektor või erasektor ning koguduse liikmetel on vaja teada, mis kirikus toimub ning kes on konflikti osapooled. Samuti on artikli pealkiri kaebaja meelest süüdistava iseloomuga ega vasta ka täpselt artikli sisule. Pressinõukogu ei kahtle esitatud materjalide põhjal allikate usaldusväärsuses. Kaebaja leiab, et sellega on ajakirjanik rikkunud infoallikale antud lubadust. Kaebaja leiab, et tema kohta on avaldatud eksitavat infot. Lisaks ei ole kaebaja rahul, et ei saanud sõna vastulauseks. Samuti rikkus ajakirjanik kaebaja väitel kokkulepet, et artiklit ei tohi enne tema lugemist avaldada. Lisaks ei avalda refereering hooldusõiguse menetluse asjaolusid, nagu väidab kaebaja

Märkused