Aktiivne roll rahaasjade korraldamisel ning keskendumine sissetulekute suurendaamisele tagab helgema tuleviku nii sulle kui ka su perele

Sageli esinevad depressioon, ärevus, apaatsus ja psühhoos. Haiguse kulg ja eluiga Frontotemporaalne dementsus on pöördumatu ja ajas järk-järgult progresseeruv. Enamasti valitakse inimesele sobiv raviskeem koostöös neuroloogiga. Frontotemporaalset dementsust pole võimalik välja ravida, kuid haiguse käigus tekkivaid käitumuslikke ja psühhiaatrilisi seisundeid on võimalik ravimitega leevendada. Hüdrotsefaalia on ravitav kirurgilisel meetodil - üleliigne seljaajuvedelik lastakse spetsiaalse šundi abil välja. Depressioon võib tekkida mistahes eluperioodil, kuid dementsus on sagedasem just vanemas eas. Dementsusele on iseloomulikud korduvad tajupetted ehk visuaalsed hallutsinatsioonid, luulumõtted ja depressioon. Kehaline aktiivsus - kõrget kehalise aktiivsuse taset seostatakse vähenenud südame- ja veresoonkonnahäiretega ning seega ka vaskulaarse dementsuse ja Alzheimeri tõve madalama riskiga. Võib ilmneda eakate depressioon või primaarne unehäire. Meeleolu- või ärevushäire võib eksisteerida juba aastaid enne vaimse võimekuse alanemist. Probleemi eitamine, sümptomite “peitmine” või pisendamine ja keeruliste olukordade vältimine stressi ja ärevuse ennetamiseks on selles dementsuse staadiumis üsna levinud. Sageli on sellise ajutrauma põhjuseks liiklusõnnetused, kuid eakate puhul võivad trombid tekkida ka väga kerge peatrauma tulemusel ning inimene ei pruugi neid tähelegi panna. Kuigi Alzheimeri tõbe ei saa välja ravida, kasutatakse kognitiivsete sümptomite leevendamiseks ravimitest koliinesteraasi inhibiitoreid ja memantiini. Eneseseire ja sotsiaalne taju - inimesel on raskusi ajas, ruumis või iseendas orienteerumisel, ta võib jätta pööramata tähelepanu näiteks iseenda turvalisusele, hügieenile ja eluviisile. Veresoonkonnaprobleemid, Alzheimeri tõbi ja kõrgvererõhktõbi võivad tõsta normaalrõhulise hüdrotseefaalia tekkimise riski, kuigi nendel juhtudel pole seljaajuvedeliku haigusliku kogunemise põhjuseid suudetud täpselt välja selgitada. Sõltuvalt kahjustuse levikust ajus võivad tekkida planeerimis- ja probleemilahendusoskuste taandareng, keele- ja kõnehäired, meeleolu-, taju- ja käitumishäired. Lisaks sobivate ravimite manustamisele on oluline ka toetav ravi - toitumise jälgimine, rahuliku ja stabiilse keskkonna pakkumine ning desorienteerituse vähendamiseks näiteks kellade, kalendrite ja perekonna piltide kasutamine. Pöördumatud dementsussündroomid Pöördumatud dementsussündroomid on ajas süvenevad ning nende kulgu pole võimalik raviga peatada. Lewy kehakeste dementsuse hilisemas faasis lisanduvad Parkinsoni tõvele sarnased sümptomid - liigutuste aeglustumine, lihasjäikus ehk rigiidsus ja peamiselt kätes ning jalgades tekkiv lihasvärin ehk treemor. Nimetatud dementsus on harvaesinev, kuna tänapäevane meditsiin suudab HI-viirusest tingitud kahju organismis küllaltki efektiivselt hallata. Süüfilist on küllaltki lihtne ravida ja ennetada. Kasvaja õigeaegne ravi, sealhulgas kirurgiline operatsioon, võib osaliselt või täielikult dementsuselaadsed nähud kaotada. Psüühiliste probleemide puhul aitab kliiniline psühholoog. Üheks depressiooni ja dementsuse riskifaktoriks vanemas eas on raskendatud lein. Sageli kahjustuvad järk-järgult peaaju väikesed veresooned, mis häirivad aegamisi ajurakkude vaheliste ühenduste tööd. Mõtlemis- ja arutlusvõime raskendatus - häiruvad loogiline järeldamine ja argumenteerimisoskused, inimene ei oska enam oma tegusid põhjendada või on põhjendused ebasobivad. Vaskulaarne dementsus on tihti kombineeritud teist tüüpi dementsustega, enamasti Alzheimeri tõvega. Haiguse kulg ja eluiga Dementsus Parkinsoni tõvest on pöördumatu ja ajas progresseeruv, kuid Parkinsoni tõvega inimeste eluiga ei pruugi õigeaegselt alustatud ravi korral oluliselt tavapopulatsiooni omast erineda. Normaalrõhuline hüdrotsefaalia Normaalrõhuline hüdrotsefaalia on pöörduva dementsuse vorm, mis tekib seljaajuvedeliku liigsest kogunemisest ajuvatsakestesse. Depressiooni sümptomiteks võivad olla nädalaid kuni kuid kestev kurvameelsus, naudingujanu kadumine, üldine huvipuudus ja järsult tekkinud soovimatus suhelda teiste inimestega, samuti võib tekkida söögiisu või unekvaliteedi häirumine. Lewy kehakeste dementsust pole võimalik küll välja ravida, kuid selle sümptomeid saab õigete ravimite ja teraapiatega veidi leevendada. Säilinud on haiguskriitika, mistõttu võib tekkida või süveneda depressioon. Need võivad põhjustada omakorda dementsuselaadseid sümptomeid.

Deliiriumi ennetamisel haiglas on oluline inimese varajane aktiveerimine ning minimaalne rahustavate-uinutavate ravimite kasutamine. Neuroborrelioos Neuroborrelioos on üks Lyme’i tõve ehk puukborrelioosi vorme. Erinevaid ravimeid võib määrata ka käitumuslike või psühootiliste sümptomite leevendamiseks. Käitumuslikud ja psühholoogilised probleemid Dementsusega võib kaasneda apaatia ehk patoloogiline ükskõiksus iseenda, oma lähedaste ja ümbruse vastu. Wernicke-Korsakoffi sündroom on ainult osaliselt tagasipöörduv - kuigi alkoholi tarvitamise lõpetamine taastab osaliselt mälu ja teised tunnetusvõimed, tekitab sündroom siiski püsivat ajukahjustust. Haritumad inimesed järgivad ka suurema tõenäosusega tervislikku eluviisi kui nende madalama haridusega eakaaslased. Deliirumi võib inimesel tekkida ka haiglate intensiivravipalatis viibides, mahuka ja invasiivse operatsiooni käigus või selle järel. Kui närvirakkude kahanemine toimub otsmikusagaras, tekivad sageli isiksus- ja/või käitumishäired. Pole teada, miks haigus vaid kindlal hulgal alkoholisõltuvusega inimestest tekib, kuid arvatakse, et see võib olla seotud kehva toitumusega. Kerge kognitiivne häire Kognitiivsed probleemid võivad hakata vähesel määral segama igapäevaelu. Huntingtoni tõve puhul toimuvad kognitiivsed muutused, mis lõpevad alati dementsuse kujunemisega. Parkinsoni tõbi on vähemalt osaliselt seotud närvirakkude kiirenenud hukuga kindlas ajupiirkonnas, mustolluses, mis toodab dopamiini. Lisaks kaasnevad Huntingtoni tõvega järsud sundliigutused ehk korea. Neuroborrelioosi tõttu võib tekkida meningiit ehk ajukelmeid ja kesknärvisüsteemi funktsioone kahjustav põletik või entsefaliit ehk ajukoe põletik. Haiguse süvenedes häiruvad samuti teised vaimsed võimed, haarates lõpuks ka inimese füüsilise tervise. Tekkida võib psühhoos - luulumõtted ja hallutsinatsioonid, ringiuitamine, tugev ärrituvus, agressioon ja ärevus või apaatia. Subduraalsed hematoomid Subduraalsed hematoomid on ajutrauma tagajärjel tekkinud vereklombid ehk trombid ajus. Parkinsoni tõbe ei saa tänapäeval välja ravida, kuid selle sümptomeid võib erinevate ravimitega leevendada. Kõnehäire - inimesel võivad tekkida kõnes sagedased pausid, raskused kõnest arusaamisel ning valede sõnade või ebasobivate grammatiliste vormide kasutamine. Vastavalt mürgistust põhjustava aine kadumisele organismist, kaovad järk-järgult ka dementsuselaadsed sümptomid.. Aneemiale võib viidata üldine väsimus ja jõuetus, kahvatus, isutus, õhupuudustunne ning dementsusele viitavad sümptomid nagu segasustunne ja keskendumisraskused. Valgud kleepuvad omavahel kokku ja segavad seeeläbi ümbritsevate närvirakkude korrapärast tööd. Dopamiini vähenemisel häirub aju võime edastada infot liikumise ja eesmärgipärase käitumisega seotud ajupiirkondadesse. HIV ja AIDS-ga seotud dementsus HI-viirus võib kahjustada peaaju teatud piirkondi, iseäranis neid, mis vastutavad mälu, keskendumis- ja suhtlemisvõime eest. Inimesed võivad olla ajas ja kohas desorienteeritud, tekivad raskused otsuste langetamisel ning ununeda võib tähtis isiklik info, näiteks telefoninumber või aadress. Mida varasemas staadiumis dementsusele jälile jõutakse, seda kiiremini on võimalik saada vajalikku meditsiinilist abi ja vahel ka seeläbi dementsuse kulgu aeglustada. Klassikaline ja enamasti esimene Alzheimeri tõve sümptom on lühimäluhäire ehk raskus uute mälestuste loomisel. Vanemaealiste puhul võib depressioon ilmneda tunnetushäirete asemel füüsiliste sümptomitena, näiteks isutuse, energiapuuduse või muul viisil seletamatu valuna. Üldjuhul peetakse dementsuse all silmas pöördumatut ajuhaigust, kuid esineb ka dementsuselaadseid seisundeid, mis on kiire ja asjakohase ravi korral osaliselt või täielikult tagasipöörduvad. Neurosüüfilis Süüfilis on seksuaalsel teel leviv haigus, mida tekitab Treponema pallidum’i nimeline bakter. CJD on üks väheseid dementsussündroome, mis võib tekkida väheste või puuduvate dementsuse riskifaktorite korral. Aktiivne roll rahaasjade korraldamisel ning keskendumine sissetulekute suurendaamisele tagab helgema tuleviku nii sulle kui ka su perele. Probleeme on sageli just lühimäluga ehk inimene ei pruugi suuta meenutada viimase aja sündmusi ja vestlusi. Dementsusega võivad kaasneda depressioon, ärevus ja apaatsus. Toitumine - tervislik toitumine võib mõjutada dementsuse tekkeriski. Puukborrelioos on multisüsteemne haigus, mis haarab peamiselt nahka, liigeseid, südamelihast ja närvisüsteemi. Alkoholi kuritarvitamine ja suitsetamine - seostatakse rohkemate südame- ja veresoonkonnahäirete ning seega vaskulaarse dementsuse ja Alzheimeri tõve suurenenud riskiga. Kilpnäärmehaiguse ravi võib organismi korrektse funktsioneerimise taastada ja dementsussündroomi elimineerida. Näiteks oimusagara kõhetumise tõttu kõne- ja keeleprobleemide tekkel võib olla abi kõneravist, kus õpitakse alternatiivseid meetodeid suhtlemiseks ja suhtlemisprobleemide lahendamiseks. Antud analüüsi saab üldjuhul tellida ka perearst. Psühhoosi ehk hallutsinatsioone ja luululist mõtlemist seostatakse antud haiguse juures eeskätt antiparkinsonistlike ravimitega. Kui kõhetumine toimub oimusagaras, põhjustab see mälu-, keele- ja kõneprobleeme. Puudulikult ravitud kõrgvererõhktõbi, diabeet, kõrge kolesteroolitase veres, südame isheemiatõbi ja suitsetamine tõstavad oluliselt vaskulaarse dementstuse riski. Probleem ei põhjusta üldjuhul ületamatuid raskusi igapäevases toimetulekus. Kui Parkinsoni tõvega kaasneb dementsus, võivad kahjustuda tähelepanuprotsessid ja täidesaatvad võimed ning alaneda mõtlemiskiirus, hilisemalt ka mälu. Depressiooniga võivad kaasneda tunnetushäired, mis meenutavad dementsust, näiteks hajameelsus, keskendumisraskused, naudingujanu vähenemine ja mõtteaeglus. Kasvajatega seotud dementsusega kaasnevad tavaliselt peavalu, oksendamine, koljusisese rõhu tõus ja isiksushäired. Näiteks võib dementsusega kaasneda planeerimis- ja otsustusvõime langus ning kaduda huvi igapäevaste tegevuste ja kohustuste vastu. Samuti võib depressioon esineda dementsussündroomiga samaaegselt, langetades omakorda oluliselt inimese elukvaliteeti. Mõningaid riskifaktoreid pole võimalik mõjutada, näiteks vanust või geneetilist baasi. Muuhulgas võivad tekkida sundliigutused ja isumuutused. Trombid võivad tekitada dementsust, kuid kiire ja asjakohase ravi tulemusel võib olla dementsus tagasipöörduv. Ajalooliselt tunti dementsust ära eelkõige süveneva mäluhäire põhjal, kuid tänapäeval on teada, et dementsus võib alata mistahes vaimse võime probleemist. Alzheimeri tõve täpseid põhjuseid ei teata, kuid selle puhul toimuvad ajus kindlad haiguslikud muutused - ajukoore vähenemine ning valgulise struktuuriga naastukeste ja kämbukeste esinemine ajurakkudes ja nende vahel. Näiteks nii-nimetatud vahemere dieet on pikaajalistes uuringutes näidanud positiivseid tulemusi vaimsete võimete häirumise edasilükkamisel.

- lähedastele

. Samas, kui kuritarvitamine on pikaajaline, võib tekkida pöördumatu ajukahjustus ning dementsus ei möödu. Levinuimad pöördumatud dementsused on: Pöörduvad dementsussündroomid Pöörduvate dementsussündroomide kulgu on võimalik raviga aeglustada või isegi tagasi pöörata. Lewy kehakeste ja Parkinsoni tõvega seotud dementsuse erinevus seisneb vaid sümptomite ajalises tekkimises - Lewy kehakeste dementsuse puhul eelnevad liigutushäiretele psüühikahäired ning Parkinsoni tõvega seotud dementsuse puhul vastupidi. Alzheimeri tõvega võivad kaasneda apaatsus ehk patoloogiline ükskõiksus iseenda ja ümbritseva suhtes ning depressioon. Sagedased on uneprobleemid ja väljendunud väsimustunne päevasel ajal. Varajases faasis on võimalik täpse uurimise korral dementsussündroome üksteisest eristada. Psühholoogiliste probleemide hulka kuuluvad ka näiteks impulsiivsus, pidurdamatus, rahutus ja agressiivsus. Haiguse kulg ja eluiga Lewy kehakeste dementsus on pöördumatu ja ajas süvenev. Sobivaid raviskeeme ja toetavaid teraapiaprotseduure määratakse ja jälgitakse enamasti koostöös neuroloogiga. Depressioon Nii depressioon kui ka dementsus on levinud haigused erinevatel eluperioodidel. Psüühiline ja sotsiaalne aktiivsus - pikaajaline üksildustunne mõjub vaimsele tervisele negatiivselt ning see on nii depressiooni kui ka dementsuse riskifaktoriks. Teades, millised on dementsuse staadiumid, on võimalik end paremini haiguseks ette valmistada. Eluiga sõltub oluliselt inimese vanusest dementsuse tekkel, kahjustuse raskusest, kaasuvatest haigustest ning eluviisist. Kasvajad, iseäranis halvaloomulised ehk vähkkasvajad, võivad tekitada peaajus närvirakkude kahjustust. Samas on teada, et palju on võimalik ära teha, et dementsusega elavate inimeste elukvaliteeti võimalikult kaua kõrgena hoida. Lewy kehakeste dementsuse esmaseks märgatavaks sümptomiks on üldjuhul kognitiivsed probleemid. Samas on palju tegureid, mida saame oma eluviisi ja igapäevase käitumisega mõjutada ning seeläbi isiklikku dementsuse riski vähendada. Kroonilised haigused - puudulikult ravitud diabeet, kõrgvererõhktõbi, teised südame- ja veresoonkonnahaigused ning ülekaalulisus keskeas suurendavad dementsuse tekkeriski hilisemas elus. kromosoomis, mis tekitab närvirakkude hukkumist kindlas ajupiirkonnas - basaaltuumades. Huntingtoni tõbe ei saa välja ravida, kuid selle sümptomeid saab ravimitega leevendada. Kognitiivsete probleemide leevendamiseks kasutatakse ravimitest koliinesteraasi inhibiitoreid, psühootiliste probleemide puhul erinevaid antipsühhootilisi ravimeid. Näiteks võib olla esmase sümptomina häiritud kõne, eneseseire või eesmärgipärane käitumine. Parkinsoni tõvele iseloomulikud sümptomid on liigutuste aeglustumine, lihasvärinad ehk treemor, lihaste jäikus ning tasakaaluprobleemid. Haiguse käigus kaotab inimene järk-järgult võimekust taju, tunnetuse ja eesmärgipärase käitumise osas, kuni see hakkab oluliselt segama tema igapäevast toimetulekut. Tekkida võivad käitumuslikud probleemid, näiteks ringiuitamine, asjade peitmine, avalikus kohas mittekõlbeline käitumine ja muu. Kilpnäärmega seotud dementsust on täheldatud naistel koguni viis korda enam kui meestel. Dementsus võib olla ka ühe või mitme ulatusliku insuldi tagajärg ehk tekkida suurte veresoonte ummistusest või verejooksust põhjustatud ajukahjustuse tõttu. Mõõdukalt raske dementsus Kui inimesed unustavad juba oma lähedaste, näiteks laste ja elukaaslase nimesid, on nad tõenäoliselt jõudnud mõõdukalt raske dementsuse staadiumisse ja võivad vajada igapäevaselt pidevat abi. Haiguse kulg ja eluiga Vaskulaarne dementsus on pöördumatu ning see võib alata äkitselt või olla ajas järk-järgult progresseeruv. Lähedaste ja sõprade-tuttavatega suhtlemine, vaimsete hobidega tegelemine või liitumine ühiste huvidega inimeste ringi/klubiga võib vähendada dementsuse riski. Mürgistus uimastitest, ravimitest või kemikaalidest Teatud ravimid või ravimite risttoime, samuti mürgistus vingugaasist, elavhõbedast, värvi- ja kütuseaurudest, tinast või teistest raskemetallidest, võib viia dementsuselaadse seisundini. Selliste sümptomite tõttu satuvad otsmikusagara atroofiaga inimesed vahel psühhiaatriahaiglatesse depressiooni, skisofreenia või bipolaarse häire kahtlusega. Uuringud on samas näidanud, et depressioon vanemas eas võib viidata algavale dementsusele. Sageli kannatavad suhted lähedastega. Vaskulaarse dementsuse sümptomid sõltuvad kahjustuse liigist, suurusest ja asukohast peaajus. Kilpnäärmehaigused Kui kilpnäärmes ei teki piisavalt kilpnäärmehormoone või tekib neid liiga palju, muutub kogu organismi funktsioneerimine ning võimalik on ka dementsussündroomi teke. Sagedased on liigutuslikud häired ja põieprobleemid. Kogunemine põhjustab vatsakeste paisumist ja omakorda neid ümbritsevate närvirakkude hävimist. Frontotemporaalse dementsuse sümptomid sõltuvad sellest, millises ajuosas kahjustus parajasti asub. Ilmneda võib ühe kehapoole nõrkus, kõnehäire ning emotsionaalse seisundi häiritus. Tootlus tuleb igal juhul parem kui kinnisvarasse jäigalt passima jäädes. Sagedased kognitiivsed probleemid on seotud tähelepanuprotsesside ja eneseseirega, raskusi võib olla täidesaatvate võimetega. Haiguse kulg ja eluiga Dementsus Alzheimeri tõvest on pöördumatu ja ajas progresseeruv. Häiruda võib eneseseire nii, et inimene võib hakata avalikus ruumis ebakõlbeliselt käituma. Kui süüfilis on aga pikka aega ravita ning see levib kesknärvisüsteemi, võib tekkida neurosüüfilis, mis põhjustab dementsusega sarnaseid sümptomeid. Nägemis- ja ruumitaju häire - näiteks võib olla probleeme isikute või objektide omavahelise kauguse hindamisel või nägude äratundmisel. Füsioteraapia, tegevusteraapia ja kõneravi võivad aidata häirunud kehaliste võimete, tegevuste ja kõne taastamisel ning mõned psühholoogilised teraapiad võivad aidata kognitiivsete, emotsionaalsete ja käitumuslike probleemidega hakkama saamisel. Krooniline kilpnäärmehaigus eeldab aga eluaegset ravi ning pidevat raviskeemi jälgimist. Lisaks võib Parkinsoni tõve puhul kasu olla näiteks füsioterapeudi sekkumisest liikumisega seotud murede korral ja logopeedist kõnega seotud probleemide korral. Probleemiks on tuttavate nägude ära tundmine, nägude ja nimede kokkuviimine ning tuttavates kohtades orienteerumine. Tõhus depressiooniravi vanemas eas on kombinatsioon ravimitest ja elustiilimuutustest, vajadusel aitab seejuures psühhiaater või kliiniline psühholoog-psühhoterapeut. Pikaajalistes teaduslikes uuringutes on selgunud, et eakate depressioon võib osutuda dementsussündroomi esmaseks sümptomiks. Depressioon - korduv tõsine depressioon varases täiskasvanueas suurendab dementsuse riski hilisemas elus. Näiteks võivad ununeda nimed või tekkida probleemid esemete asukoha meenutamisel. Deliiriumi aetakse tihti dementsusega segamini, kuna kahe haiguse sümptomid on väga sarnased. Raske dementsus Tekivad liikumis-, põie- ja neelamisprobleemid. Siiski, deliirium algab järsemini kui dementsus ning selle kulg võib päevade ja isegi tundidega oluliselt paraneda või halveneda. Sagedasemad kognitiivsed häired dementsuse puhul on: Mäluhäire - näiteks sagenenud faktide unustamine, iseenda sage ülekordamine, sõnaleidmisraskused vestluses või eksimine tuttavas piirkonnas. Tihti on Huntingtoni tõvega elavatel inimestel probleeme täidesaatvate funktsioonidega, tekkida võivad ka käitumuslikud probleemid. Deliiriumiga ei kaasne üldjuhul ajurakkude järk-järgulist hävimist. Haiguse kulg ja eluiga Dementsus Huntingtoni tõvest on pöördumatu ja ajas süvenev. Üldjuhul ei osata kirjeldada konkreetseid olukordi, kus on midagi unustatud ja haigusteadlikkus mäluhäire osas on puudulik. Haiguse progresseerudes ilmnevad raskused ka argitegevustes, näiteks riietumisel ja hügieenitoimingutes. Kerge dementsus Inimesed võivad hakata eemalduma sotsiaalsest elust ning tekkida isiksuse- ja tujumuutused

Märkused