Selle vältimiseks ongi oluline, et krediidiandja oleks taotluse hindamisel hoolikas ja lähtuks riiklikult kehtestatud vastutustundliku laenamise põhimõttest

Tavaliselt alustatakse raamatute lugemist esimeselt leheküljelt ja liigutakse viimase poole. Ristiusu ajaloo jooksul pole aga vähe olnud neidki kristlasi, kes on veendunud, et Jumal alandas ennast kõigi inimeste heaks, terve inimkonna eest. See loomine on inimesekeskne. Ühes olulises asjas pole kristlased siiski kahe aastatuhande jooksul suutnud kokku leppida. Need, kes on seda kogenud, need ei räägi sellest enam. Ka kristlus on seda meelt, et Jumal on surematu. Nende järel ja nende taga on ikkagi viimane reaalsus, Jumal, kelle tõttu saavad need „eelviimased asjad“ oma tähenduse ja oma väärtuse. On märkimisväärne, et kristlaskond ei ole ühtegi neist seletustest dogmaks kuulutanud, see tähendab, ühtegi neist ei peeta ainuõigeks. Teiselt poolt aga, nende kahe humanismi vahel on ka olulisi erinevusi. Sestap on praksise tasemel filosoofilise humanismi ja ristiusu kokkupuude ja koostöö enesestmõistetav. Nõnda siis loobus Jumal oma surematust olust, oma jumalikkusest, selleks et inimest päästa. Viimastel sajanditel on paljud ristiusu teoloogid ja tegevvaimulikud ikka ja jälle olnud hädas niisuguse kristluse mõistega nagu Kolmainujumal. Paljud juhid pelgavad töötajate tagasisidet, sest nad ei tea ning ei oska sellega midagi peale hakata. Surelikuna on ta samapalju Jumal kui surematunagi. Nõnda Piiblit lugedes jääb kergesti mulje, et ristiusu keskmeks ongi see Piibli alguses toodud lugu maailma loomisest. Lõpmatu Jumal tõmbab ennast justkui kokku, saab lõplikuks. Küllap leiaksime humanismi pea kõigist teistestki usunditest, vähemalt nende genuiinsetes vormides. Mida enam sa nende mõtteid kasutada püüad, seda enam sa neid kaasad ning seda enam huvi nendel on pühenduda. sajandi ida-ortodokssetele, rooma-katoliiklikele ja protestantlikele teoloogidele. Kenoosis ei ole siiski teoloogide väljamõeldud. Ristil toimunu eesmärk ei olnud ei traditsioonide ega kiriklike institutsioonide ülesehitamine. Selle vältimiseks ongi oluline, et krediidiandja oleks taotluse hindamisel hoolikas ja lähtuks riiklikult kehtestatud vastutustundliku laenamise põhimõttest. Nordea ja DNB panga ühinemine – mida see kaasa toob?. Ristiusu Jumal on ka looja Jumal. Artikli alguses oli juttu sellest, et ristiusu kese saab ilmsiks Uue Testamendi evangeeliumides.

Laenud ilma konto väljavõtteta -

. Koostöövõimalus ja -vajadus sekulaarse filosoofilise humanismiga ning sarnasused praktika pinnal tulenevad tolle humanismi ajaloost. Mis kestaks siis kauem, kui teadmised?. Aga mõned arvavad, et Jumal suri ainult nende eest, kes on heteroseksuaalses abielus. Kõik kristlaste ülalpool loetletud katsed seletada Jumala ristisurma viitavad ühes suunas – Jumal võttis risti enda kanda inimese heaks, inimeste aitamiseks, inimeste pärast. Sellele viitab Piibli loomislugu Vana Testamendi alguses. Inimene ei oska seda ise – risti sündmustest sõltumata – välja mõelda. Seega kristlikel jõuludel tähistame me Jumala surelikuks saamist ja ristiusule on spetsiifiliselt omane arusaam, et surematu Jumal ise otsustas hakata surelikuks. Selle kõrval või selle taga võib muidugi olla veel teisigi humaansuse vorme. Aga lähemalt uurides on ka see sageli hoopis juhtide enda käitumise resultaat. Jumal on ristil näidanud, mis asi on humaansus. See pärineb Piiblist, täpsemalt Uuest Testamendist. Teiste meelest tuli ta oma surmaga inimeste võlga maksma ning kannatas ristisurma inimkonna asemel. Arusaama humaansest, kenootilisest Jumalast kohtab ka Vana Testamendi järgses juutluses. Erinevatel aegadel ja erinevates kristlaskonna osades on erinevad õpetused domineerinud. Kas ta on seda humanismi ka tegelikkuses alati järginud, on paraku iseküsimus. Mõned on uskunud, et see on vaid Jumala otsustada, keda ta päästab ja keda mitte. Ole inimene! Mitte ükski inimene ei ole täiuslik, isegi mitte juht. Ja sealt liigutakse Pauluse kirjade ning lõpuks evangeeliumide juurde, kui veel jaksu on pärast neid hirmsaid tulevikuähvardusi. Kuna aga juhid/juhtkond on kõik ninapidi protsessides ja inimesed/meeskonnad on jäänud tahaplaanile, on ka töötajate tähelepanu lõpuks taandunud ainult palga teenimisele: teen nii palju ära kui hädavajalik, et palk kätte saada ning rohkem mind ei huvita. Mõned on arvanud, et oma surmaga ostis Kristus inimkonna vabaks saatana meelevallast. Ehk seetõttu ongi töötajate pühendumuse näitajad nii Eestis kui kogu maailmas nii madalad. Juhul, kui peaksid siiski hätta jääma, oskavad krediidiettevõtte spetsialistid sind küsimuste korral nõustada, suunata ning isegi samm-sammult juhendada. Nii vähemalt mõistab neid asju ristiusk. Nii tekivadki töötajatel eelarvamused, konfliktid juhtkonnaga ja pühendumuse langus. Rist, millel kannatas ja suri juut Jeesus. Ole ehe ning ütlegi, et nendest asjadest ei käi sul/ettevõttel hetkel jõud üle, mistõttu neid ei saa hetkel teha. Teiselt poolt on olnud küllalt neidki, kelle meelest abielus olijail, ükskõik millises, pole üldse lootust õndsaks saada. Oma koolitajatöö käigus olen sageli avastanud, et paljud juhid kasutavad oma igapäevajuhtimises seene-teooriat ise seda teadvustamata. Kreeka sõna κένωσις tähendab enese tühjaks tegemist, ülekantult oma olemusest loobumist. Kristlik suhtumine maailma eeldab humaansust ülejäänud maailma suhtes. Ei tohi unustada, et filosoofiline humanism, nii nagu üldse igasugune ateism, on ajalooline nähtus, on sündinud teatud ajalooliste arengute tulemusel ning kannab enesel ajaloo pitserit. Samas on ehk asju, mida saaks ning tasuks proovida. Mis muu võikski olla ristiusu keskmeks. Mõnede meelest on aga inimene ise siin otsustajaks, kas ta tahab päästet või ei. Seetõttu tunnista oma vigu ja aktsepteeri nende etteheiteid. Vähemalt oma loomu poolest peaks kristlus olema humanistlik. See inimese loodu keskmeks olemine ei tähenda aga isandana valitsemist.

Ühisraha jagajale võivad jääda näpud -

. Teisisõnu, kristlaste meelest Jumal on Jumal kolmel erineval moel. Ristil avaldunud Jumala humaansus ongi ristiusu kese, mis omal moel mõjutab pea kõiki teisi kristluse arusaamu. Läbi oma kahe tuhande aastase ajaloo on suur enamus kristlasi olnud veendunud, et too mees ristil oli ühtlasi ka Jumal. Teoloogias räägitakse kiriku võtmete meelevallast. Oma raha.ee, kodulaen auto ostmiseks. Muidugi peame tunnistama, et me ei tea, mida suremine Jumala puhul tähendab, mis siis temaga juhtus. Nõnda ei ole humanism võõras ei Vanale Testamendile, ei juudi müstikale ega ka budismile. Selles sõnastiku toodud kolmandas tähenduses ongi ristiusu Jumal humanistlik ja seega ka ristiusk humanistlik. Seega humanism ei olnud võõras ka muistse Iisraeli usulisel maastikul.. Ennast vähendades teeb ta ruumi endast erinevale, st loodule. Jumal loobub olemast Jumal, hakkab inimeseks. Selle ohu vältimiseks ning asja huvitavamaks tegemiseks alustavad mõned hoopis Piibli lõpust. Kristlasi on ristiusu algaegadest peale vaevanud küsimus, miks Jumal lasi ennast risti lüüa. Olgu selle misjoniga kuidas on, aga kiire ristiusu omaksvõtmise puhul on alati oht, et neofüüdid, vastristitud ei ole päris kindlad, mis asi see ristiusk ikkagi on, mis on selle tuum, mis teeb kristlusest kristluse. Samas näiteks ettevõtte liitumine teise ettevõttega, või juhi vahetus ettevõttes, või uue müügisüsteemi kasutusele võtmine nendesse ju ei puutu. praktilist laadi ja aitab juhil oma meeskonda edukalt juhtida,töötajaid mitterahalistel viisidel motiveeridaja tulemuslikku töökultuuri kujundada. Selle vältimiseks ongi oluline, et krediidiandja oleks taotluse hindamisel hoolikas ja lähtuks riiklikult kehtestatud vastutustundliku laenamise põhimõttest. Tõsi, sinna keskmesse kuulub ka Jeesuse ülestõusmine surnuist, nii nagu suure reede juurde kuulub ülestõusmispüha. Ning see kolmel moel olemine on lahutamatult seotud Jumala humaansusega. Kristlaste Jumal on nii võimas, et ta võib oma kõikvõimsusest loobuda, ilma et ta sealjuures siiski lakkaks olemast Jumal. Jumal on inimese sõber, hoolib inimesest kuni selleni välja, et ta loobub oma jumalikkusest inimese heaks. Kõikide seletuskatsete juures torkab silma aga see, et Jumal ei saanud inimeseks ja ei surnud ristil mitte hea uue ilma loomiseks, mitte õiglasema ja demokraatliku ühiskonna sündimiseks, ei eraomandi kaitseks ega perekondlike väärtuste taastamiseks. Eelkõige tuleks seda mõista vastutusena ning vajadusel ka enesest loobuva vastutusena kogu loodu eest. Nõnda uskujate seas on vast kõige väljapaistvam olnud kolmanda sajandi Aleksandria teoloog Origenes, kelle meelest aegade lõpus saavad kõik inimesed õndsaks, mida iganes selle õndsuse all ka ei mõeldaks.

CRISPR-Cas9 süsteem – Vikipeedia

. Humanismiga seoses tuleb kindlasti mõelda ka budismile, eelkõige selle mahajaana harule, kus olulist rolli etendavad bodhisattvad. sajandi üks väljapaistvamaid luterlikke teolooge, nn teine Martin. Jumal kannatas inimese kombel ning suri inimese kombel. Mõned on aga arvanud, et oma inimesekssaamise, surma ja ülestõusmise läbi tõi ta surelikele inimestele igavese elu. Aga see Kolmainujumala teema nõuaks eraldi pikemat käsitlust. Ja veelgi rohkem, Jumal ei surnud ristil mitte selleks, et kedagi eemale lükata, vaid just vastupidi, et lähedale tuua. Inimkonna teekond ajaloo lõppu on üsna pikk ja keeruline. Ka siin, eriti just Iisraeli prohvetite juures, kohtame sedasama humaansust, mis ilmnes ristilöödud Jumala juures. Aga kristlaste meelest ilmutab Jumal ristil lisaks kenoosisele, oma alandumisele, veel üht väga olulist momenti oma olemusest. Kristlaste Jumal on ὁ θεός ὁ σωτήρ, päästev, lunastav Jumal. Virgunutena võiksid nad küll saada buddhaks ja pääseda sansarast, kuid kaastundest kõigi olendite vastu on nad loobunud sellest seisundist, vabastamaks kõik olendid ümbersündide ahelast.

Kindlasti on siin detailides erinevusi, aga üldjoontes on siin tegu ikkagi inimesest hoolimisega, humaansusega. Aga palju olulisemaks viiteks sellele on lugu Kristusest. Kirik pole maailmas mitte iseenese pärast, vaid inimese pärast. Mõnikord on usutud, et Jumal aitab vaid neid, kes ei suitseta, ei käi tantsupidudel ega tarvita alkoholi, või kui, siis ainult mõõdukalt. Nende lugejate jaoks võib Piibli ja seega ka ristiusu keskmeks jääda apokalüptiline pilt maailma lõpust. Just selle humaansus viitab tagasi selle sünnile ja päritolule.

Kas sina kasutad ka “seene-teooriat” juhtimises.

. Sellega ei taha ma sugugi välistada Vana Testamendi rolli. Kuna kristlaste Jumal on humaanne Jumal, siis võime rääkida ristiusust kui humanistlikust usundist. Aga kuni nad nii tajuvad ja nad ei saa seda sinuga arutada, tekitab see neis negatiivseid tundeid ja pärsib motivatsiooni. Nimelt usuvad paljud juhid tõepoolest, et töötajatega tuleb jagada ainult sellist informatsiooni, mis nende tööd otseselt puutub. See ei tähenda, et kõik jõuaksid sinna üheaegselt ning ühte ja sama teed pidi. Näita info jagamise kaudu, et pead neid oluliseks osaks ettevõttes ja nendel on õigus teada, mis toimub juhina sinu peas ja mis toimub laiemalt ettevõttes. Olemine on eelkõige olemine just teise või teiste jaoks, vajadusel kuni endast loobumiseni. Ning see pilt suunab siis kogu ristiusu mõistmist. Seen-juhtimine muudab töötajad rumalaks ja abituks Kolmas sagedane juhtide etteheide töötajatele on, et need ei panusta piisavalt ettevõtte arengusse, ei mõtle kaasa ning nendes on liiga vähe omanikumõtteviisi. On loomulik, et kristlased, Kristuse- ehk Messia-usulised alustavad neile kõige olulisemast – evangeeliumitest, kus kesksel kohal on just Kristus. Nii loetakse kõigepealt Johannese ilmutusraamatut selle kohati kohutavate tulevikuvisioonidega

Märkused